Shaghyn saraptama

Birinshi, arab tili semit til tobynyng ishindegi eng jas tilder tarmaghyna kiredi. Arab tilining qúramynda ejelgi semit tilderinin, әsirese, eski evrit tilining sózderi óte kóp. Ruhani, mәdeni, ekonomikalyq jәne sharuashylyq ataularynyng deni yqylym evrit tilinen engen. Biz ýshin bәri arapshaday kóringenimen, arab tiline irgeles halyqtardyng sózleri kóp әser etken. Arapshada shet júrttan engen sózderdi arnayy «muarrab» dep ataydy. Qúran men hadistegi terminderding basym kópshiligi muarrab sanalady, yaghni, shetten engen sózder sanalady. Biraq arabtar ejelgi tilerden engen sózderdi barynsha arapshalastyryp baryp qabyldaghan.

Ekinshi, Qúran tili  - Hidjazdyq qúrayysh aksenti negizinde týsirildi. Qúrayyshtardyng túrmystyq tili sol ghasyrda kópshendi arab taypalaryna qaraghanda әleueti birshama joghary edi. Ol kezde kóshpendi arab taypalarynyng keybiri Mekkening tóniregindegi qoldanystaghy tildi shúbar til dep sanaytyn. Payghambar kelgenge deyin Mekkelikter shar tarappen sauda jasap keruen tartatyn. Soghan baylanysty Mekke tilinde Evrit tilin aitpaghanda ejelgi Mysyr, Ýrim, Iran tipti yqylym Ýndi tilining sarqynshaqtary óte kóp.

Ýshinshi, payghambarlyq keldi, qúran týsti hadister payda boldy sonymen qatar tildik (lingvistikalyq) týiitkilder payda boldy. Qúran men hadis semit tilining qúrayysh aksenti negizinde týzilgen edi, biraq arab kóshpendi taypalarynyng keybir aksentterinde qúrayysh sózderi mýlde týsiniksiz-tin. Sonymen qúran ayattaryndaghy keybir sózderdi tek qana qúrayysh aksentimen aitamyz ba, әlde óz ruymyzdyng tilimen audaryp aitamyz ba degen ýlken súraq tuyndady. Tipti búl mәsele qúrandy maqamdap oqu kezinde de qayta-qayta beleng aldy, sony qyrghyn daugha deyin bardy.

Tórtinshi, arab tiline evrit tilinen bólek eng kóp yqpal etken til - ejelgi parsy tili. Tipti arabtar memlekettik әkimshilik qúrylym men salyq jýiesin tolyqtay ejelgi Irannan kóshirdi desek te bolady. Búdan bólek ejelgi grek, latyn tilderining yqpaly erekshe. Sonday-aq prototýrik tilderining de yqpaly bar. Mamýlik qypshaq tili men moghol-tatar joryghynyng әseri negizinde keybir týrki-moghol sózining de yqpaly joq emes.

Besinshi, islam halifatynyng qalyptasuy negizinde ortalyqtanghan bir tilge degen qajettilik artty. Sonymen әleueti joghary qúrayysh aksenti qúran men hadisting ózegi, túghyry sanaldy. Qúrandy bir izdilendiru ýshin әrtýrli aksentterding qúrandy ózinshe oqyp taratuyna shekteu qoyyldy. Búl lingvistikalyq ýderis tórt halifat zamanynda ayaqtaldy. Til birizdilene týsti, arab grafikasy jetildirildi, keybir qaripterge týbegeyli reforma jasalyndy.

Altynshy, arab tilining birizdilene bastauy irgeles ru-taypalargha mәdeny ekspansiya jasady, nәtiyjesinde rulyq-taypalyq dengeyden últ dengeyine kóterilip ýlgermegen kóp sandy halyqtar araptastyryldy. Degenmen olardyng túrmysy, tili arap tiline jәne leksikomyna erekshe yqpal etti. Arab tilinde aimaqtyq jana dialektter, aksentter (shiyve) qalyptasty. Qúrayysh aksenti qúranda jaqsy saqtalghanymen kýndelik ómirde araptar mýlde basqa tilde sóiledi. Eki arabtyng birin-biri týsinui óte qiyngha soqty.

Jetinshi, qazaq tili Altay til jýiesining týrki tili tobynyng ishindegi qypshaq tilderi tarmaghyna jatady. Altay til jýiesi men semit tilder tobyn salystyru óte qiyn, arasy óte alshaq. Arab-parsy tilining týrki tiline (qazaq tiline) jasaghan mәdeny yqpalyn birqansha kezenderge bólip qarastyrugha bolady. Búl jerde astyn syzyp aita ketetin bir jayt, arab tili týrki tiline parsy tilining kópir boluymen engen, yaghni, arab tili aldymen parsylanghan sosyn baryp týrkilerge yqpal etken. Al ejelgi parsy tilining Túran dalasyna jasaghan yqpaly arab tilinen de búryngha barady. Túran men Iran arasyndaghy mәdeny auys-týiister óte kýrdeli jaghdayda jýrdi. Iran qalay әser etse Túran da solay Irangha yqpal etti. Sol sebepti týrki tilderining qúramyndaghy keybir irandyq ejelgi sózder býgingi moderin parsy tilinde әlde qashan úmyt bolghan. Sәikesinshe ejelgi túran tili de býgingi parsy tilinde saqtalyp moderin týrki tilderinde qoldanylu belsendiligi azayghan.

Segizinshi, shaghatay әdeby tili kezeninde arab-parsy tilining yqpaly óte basym edi. Ádeby jazba tildi týsinu ýshin arnayy arab jәne parsy tilinen sauat ashu kerek-ti. Qazaqtar naqty әdeby jazba tili jýiege týsip qalyptasqangha deyin shaghatay jazba tilin resmy әdeby til retinde belsendi qoldandy. Kýndelik ómirde týrkining saf tilin búzbay sóilegenimen jazba tilde arapsha-paryssha sózderi óte kóp kýrdeli jazba tildi qoldandy. Sonymen shaghatay jazba tilin týrkilendiru nauqany bastaldy. Nauqan 19 ghgh sonyn ala belsendi qolgha alyndy. 20 ghgh bastapqy kezeninde A.Baytúrsynúly shaghatay jazba tilinen qazaqtyng tól jazba tilin bólektep sәtti týzip shyqty. Ony usul-y jәdid nemese tóte oqu deydi. Tóte oquda A.Baytúrsynúly arab-parsy dybystaryn beyneleytin birqansha tanbany grafika qúramynan týbegeyli shygharyp, grafika qúramyn tek týrki (qazaq) dybystarymen tolyqtyrdy. Jat dybys beytanys tanbalardyng әlipby qúramynan shygharyluy arabizasiyadan saqtap qaldy. Sonymen birge pan-slavyanizm men evro-sentrizmning mәdeny yqpaldastyghynan saqtap qaldy. Sonyng nәtiyjesinde qazaq tili basqa týrki tilderine qaraghanda arab-parsy sózining yqpalyna meylinshe az úshyrady jәne tilge engen arab-parsy sózderin qazashagha beyimdep sinirip alu qabileti óte joghary boldy. Keybir arab-parsy sózining qazaq tiline singeni sonsha týpki túlghasynyng ózi tanylmay qalatynday dengeyde beyimdeldi.

Toghyzynshy, qazaq tilining jazu emlesi men grafikasy sayasy oiynnyng qúrbanyna ainaldy. Grafikanyng auysuy últtyng bolmys bitimin әlsiretti, eng soraqysy jat sózderdi beyimdeu jәne siniru әleueti әlsiredi. Arab pen parsy sózderi myng jyl boyy qansha әser etse de qazaq tilining tildik әleuetin qiratpaghan edi, esesine sinip beyimdelgen-tin. Al, qysqa ghana 70 jylda orys tili qazaq tilining ishki qabiletin qiratyp tildik bolmysyn meylinshe joygha apardy. Nәtiyjesinde qazaq tilining jat sózderdi ózine beyimdeu qabileti joyylyp ketu aldynda qaldy.

Onynshy, tәuelsizdikten keyin neo-islamnyng yqpaly til men mәdeniyetke janasha әser ete bastady. Qazaq tiline enip әbden sinip tanylmastay bolyp ketken arap-parsy sózderin qaytadan arapshalau nauqany bastaldy. Sonymen birge balamasy bar bola túrsa da arapsha núsqasyn aitu «ruhaniyatty túlgha» beynesinde kórine bastady. Tipti key uaqyttarda Semit til tobynyng qúrayysh aksentin júmaqtyng «tili» dep kótermeleytin panarabizm payda boldy. Onsyz da әlde bir tilding shekpeni men teperishinen әli qútylyp bola almaghan qazaq tili taghy da qaumalaghan tildik jәne mәdeny yqpaldastyqtyng arasynda qaldy. Qazir әrkim ózi tútynghan mәdeniyetting jarshysy. Diny kadrlar qazaq tilinen arapsha-paryssha sózi sanaydy, sovet shekpeninen shyqpaghandar qazaq tili tútasymen orys tilining kólenkesi dep esepteydi, al taghy bireuler europalyq moderin terminderdi qansha kóp engizseng sonshalyqty «órkeniyetti» túlghagha ainalasyng deydi. Kórneu hәm kómeski órkeniyet qaqtyghysy әrbir Qazaqstandyqtyng sanasynda oryn alyp jatyr.

On birinshi, mening oiymsha Qazaqstanda úzaq merzimdi ruhany qastandyq jasaudyng eki týrli әdisi bar. Biri - materialdyq nysanaly әdis. Ekinshisi, - ruhany nysanaly әdis.

Materialdyq әdis, mysaly, kiyeli Týrkistandaghy A.Yassauy kesenesin aitugha bolady. Kesenening ainalasyn әdemilep abattandyru jәne sudy búrqaqtatyp auanyng jәne topyraqtyng ylghaldyghyn arttyru ony qúlatugha arnalghan strategiyalyq joba. Mysaly, Resey imperiyasynyng jýrgizgen ekspedisiya zertteuinde (eski fotolarda) kesenening ainalasynda kózge kórneu sudyng aryghy nemese abattandyru bolmaghan. Aua men topyraqtyng ylghaly jәne shuyldyng artuy (muzyka) onshaqty jyldan song kesene túrpatyna týbirinen yqpal jasaydy, tipti biz ol kezde tarihy múramyzdan kóz aldymyzda airylyp qaluymyz bek mýmkin. Sonda keseneni bir kýnde bir sәtte jaryp jibergen qanday, bombany on bes jyl tabighatqa «kómip» sonynda «jarghan» qanday...

Ekinshi әdis qoldan әdeyi jasalynghan ruhany soghystar. Sonyng ishinde halyqtyng pan-arabizasiyagha baylanysty qarsylyq kónil kýiin paydalanyp qoldan joba jasau, atap aitqanda qoldan jasalynghan audarma «tәnirshildik». Ol shyn tәnir tanudyng sayasilanghan sәtsiz audarmasy. Nәtiyjesinde halyqty islamist jәne tәnirshi dep ekige bóldire bastady. Til men әdebiyet, mәdentetke shorqaq keybir din qyzmetkerlerining sәtsiz uaghyzdary qoghamdaghy tәnirshildik kónil kýiding órshuine negizgi sebep boldy. Al tәnirshildik órshigen sayyn diny túlghalar olardyng týpki sebebine taldau jasamastan olardy jeke diny subektov retinde qabyldap jappay ghazauat ashyp kózsiz kýresuge ainaldyrdy. Sóitin dinning ruhany aghartu baghytynan kóri radikal kónil kýiler oqtyn-oqtyn kórinis bere bastady. Tәnirshildikpen kýresting sony últtyq salt-dәstýrge diny anyqtama beruge әkelip jatyr. Sóitip diny tarazylaudan ótpegen «dәstýr» tәnirshilderdiki, al ruhany tarazydan ótkeni «islamdiki» demekshi. Sonynda qazaqtyng biraz tól dýnie tanym, dәstýri «tәnirshi» esebinde jekkórushilikke ainalmaq-dúr. Tәnirshildikti qúrtqan kýni keybir tól dәstýrdi birge qúrtpaqshy. Alda «tәnirshi» qorjynymen mәiekting jartysy birge keteyin dep túr. Osyghan aparmau ýshin birizdi ruhany iydeologiya kerek. Últ retinde túrpatymyz ózgeruding sәl-aq aldynda túrmyz.

On ekinshi, Qazaqstandyq diny qyzmetkerlerding kóp qateligi dindi tek diny әdebiyetterdi oqyp beruimen shekteluinde. Diny salada pәnaralyq baylanys joqtyng qasy. Irgeli jәne qoldanbaly ghylymdar ruhany salada aqsap túr. Mysaly bir diny qyzmetker qúran men hadisti jaqsy bilui mýmkin biraq basqa ghylymdardan sauaty óte tómen. Ásirese til, әdebiyet, tarih jәne mәdeniyet salasynda qabiletteri óte shorqaq. Diny qyzmetkerler diny salany ózderi monopoldap alghan basqa salamen baylanys jasauy, tәjiriybe almasuy joqtyng qasy. Mysaly, Qazaqstanda til instituty, әdebiyet instituty jәne tarih instituty bar, birde bir diny qyzmetker ol mekemelerding tabaldyryghyn attap ghylymda ne janalyq bar, tarih qalay jazylyp jatyr, әdebiyette qanday jana shygharmalar bar demeydi, dialog joq, meshitten shyqpaydy. Dindi irgeli ghylymdarmen týsindirmegen song ol tek qúrghaq uaghyzgha jәne biylikting sayasy qúralyna ainalady.

Eldes Orda

Abai.kz