Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4320 0 pikir 27 Aqpan, 2014 saghat 06:59

Aqmaral Qaynazarova qayda jýr?

Ýndi by ónerining sheberi -Aqmaral Qaynazarova (1-2 surette) qazir qayda jýr?  El ishinde bireuler -Aqmaral buddagha tabynyp, Ýndistangha qonys teuipti dese, endi bireuler -Aqmaraldyng shәkirt tәrbiyelep jatqanyn aitady. Osy orayda әlemdegi eng kýrdeli  Bharatanatiyam by ónerining tilin bir kisidey mengergen qazaq qyzyn izdedik. Kópting kónilin kýpti etken kókeydegi súraqtargha biyshi qyzdyng bergen jauaptary tómendegidey órbidi.

 

- Bharatanatiyam biyining qyr-syryn mengerip, kópshilikti ýndi biyine elitken Aqmaral qayda jýr?- degen súraudy jii estiytin boldyq.  Qazir ne istep jýrgen jayynyz bar?

-  2006  jyly Almatynyng tórinen ýndi klassikalyq biyining ortalyghyn ashtym. Qazir ýndi biyin ýirenemin deushilerge  sabaq beremin. Biyden ózge, terapevtikalyq yoga, bollivud by stiyli men  arnayy aspapta  ýndi klassikalyq әn shyrqau ónerin ýiretemiz.  Eluge juyq shәkirtim bar. Olardyng aldy alty jasta bolsa, sony alpysqa jyghylady.

- Bәrekeldi, shәkirt tәrbiyelegeninizge jeti jylgha juyqtapty. Alayda Aqmaraldyng izin basqan biyshi shyqpaghanyna qaraghanda, búl mәdeniyet qazaq júrtyna jat siyaqty emes pe...

Ýndi by ónerining sheberi -Aqmaral Qaynazarova (1-2 surette) qazir qayda jýr?  El ishinde bireuler -Aqmaral buddagha tabynyp, Ýndistangha qonys teuipti dese, endi bireuler -Aqmaraldyng shәkirt tәrbiyelep jatqanyn aitady. Osy orayda әlemdegi eng kýrdeli  Bharatanatiyam by ónerining tilin bir kisidey mengergen qazaq qyzyn izdedik. Kópting kónilin kýpti etken kókeydegi súraqtargha biyshi qyzdyng bergen jauaptary tómendegidey órbidi.

 

- Bharatanatiyam biyining qyr-syryn mengerip, kópshilikti ýndi biyine elitken Aqmaral qayda jýr?- degen súraudy jii estiytin boldyq.  Qazir ne istep jýrgen jayynyz bar?

-  2006  jyly Almatynyng tórinen ýndi klassikalyq biyining ortalyghyn ashtym. Qazir ýndi biyin ýirenemin deushilerge  sabaq beremin. Biyden ózge, terapevtikalyq yoga, bollivud by stiyli men  arnayy aspapta  ýndi klassikalyq әn shyrqau ónerin ýiretemiz.  Eluge juyq shәkirtim bar. Olardyng aldy alty jasta bolsa, sony alpysqa jyghylady.

- Bәrekeldi, shәkirt tәrbiyelegeninizge jeti jylgha juyqtapty. Alayda Aqmaraldyng izin basqan biyshi shyqpaghanyna qaraghanda, búl mәdeniyet qazaq júrtyna jat siyaqty emes pe...

- Osy uaqyt aralyghynda on bes adamdy by ónerine baulyp, Ýndistangha oqugha jiberdik. Tipti oqu qúny da tólenbeydi, tegin bilim alularyna jaghday jasalyndy. Biraq solardyng ishinde bilimin jetildirip jatqan adam bireu-aq. Al qalghandary ókinishke qaray oqudy  tastap ketti.   Birine –aua rayy jaqpay auyryp qalsa, endi biri - oqudyng qiyndyghyna tóze almady. Keybirine orta joldan  by óneri qyzyqsyz bolyp qaldy. Osy uaqytqa deyin eki orys qyzy ghana sonyna deyin oqyp shyqty. Biraq olardyng ózi elge oralmay, sheteldik azamattargha túrmysqa shyghyp ketti. Endigi ýmit qazirgi oqyp jatqan jalghyz shәkirtimde bolyp otyr.

-  Aytpaqshy sizding shәkirtterinizding ýndining últtyq biyin Qúrmanghazynyng «Aqsaq kiyik» kýiining sýiemeldeuinde biylep shyqqany bar. Búl qazaq sahnasyna ýndi mәdeniyetin  tyqpalaudyng joly emes pe?

- Búl qoyylymdy biz tәuelsizdikting jiyrma jyldyghyna oray sahnalaghan edik. Kórermen óte jaqsy qabyldady. Óitkeni ýndi halqy men qazaq halqynyng mәdeniyeti óte jaqyn. Kenestik sayasat eki elding qatynasyn uaqytsha ajyratyp tastaghany bolmasa, bizdi Úly jibek joly baylanystyryp keldi ghoy. 

 - Bizdegi opera men balet deysiz be, tipti myqty sirk sheberleri de shetelge ketip qaldy. Al sizdi tughan jer topyraghyna tarqan ne qúdiret?

-  Ár adam alghan bilimining iygiligin óz eline sarqysa, otan aldyndaghy mindet- sol. Ol jaqta mensiz de ózderining biyshileri jetip artylady. Bollivudy qoyyp, Gollivudty baghyndyrsang da qúrmetti aldymen tughan jerden bastaghan lәzim. Mening maqsatym -osy bir  óner joly arqyly eki elding dostastyghyn nyghaytu.

- Sizdi meyramhanalar men jabyq esikti keshterden  nege kóre bermeymiz?

- Syrttan týrli shaqyrtular kelip túrady.  Degenmen aqsha ýshin aighay shu men toy-tomalaqqa baryp, ruhany ónerding qasiyetin ketirgimiz kelmeydi. Óitkeni búl biydin  tilin kópshilik týsine bermeydi. Sebebi әr qimyl әrtýrli oidy bildiredi. Ár qoyylymdardyng ózindik shyghu tarihy bar. Bizding elde onsyz da óner men kónil kóterudi almastyryp aldy ghoy. Sondyqan   arnayy sahnalarda ghana óner kórsetemiz. Qazir ónerde jýrgender toydan týsken tabys arqyly konsertin berip jatady. Bizdin  qarjy kózin taba almay qinalatynymyz ras. Sondyqtan demeushiler izdep, arasynda Ýndistannyng elshiligine qolqa salyp degendey tyghyryqtan shyghugha tyrysamyz. Jyl sayyn halyqaralyq by kýnine oray dәstýrli týrde konsert berip túramyz. Biylghy jyly Bharatanatiyam ýndi klassikalyq biyining sheberi, ózimning ústazym  - Narendran myrzagha elge kelip konsert beruge qolqa saldyq. Kelem deushilerge esigimiz ashyq.

- Bizding elde by óneri óli tynyshtyqta túrghan siyaqty seziledi. Mәselen, suyrylyp shyghyp jatqan jas biyshiler joqtyng qasy. Siz qalay oilaysyz?

- Qazir óner salasy boyynsha bilim alyp, bitirip jatqan jastar kóp. Biraq solargha memleket tarapynan  qoldau joq. Janyp túrghan jetkinshekterdi ózdiginen demep jatqan mesenattar da shamaly. Ásirese qazirgi qymbatshylyqta elding bәri ekonomist  pen zanger bolyp jatqanda, by ónerin tandaghan jastardy kózsiz erlikke baryp otyr deuge bolady. Óitkeni- by ónerin mengeru óte qiyn. Ol estrada siyaqty ómir baqy sahnada óner kórsetip, nanyndy toydan tauyp jýre beretin ontayly kәsip  emes. Qazaq halqy suryp-salma aqyndyq óneri men birge biydi de bir kisidey mengergen. Deytúrghanmen osy  últtyq  by ónerine memlekettik túrghydan status berilmey-aq qoydy. By ónerin nasihattaytyn enbekter de az. Arnayy oqu oryndarynda shәkirt tәrbiyelep jýrgen  mamandar barshylyq. Biraq olar opera men balettin, estradanyn  yghynda qalyp qoydy. Últtyq biyding kósegesin kógertu maqsatynda qazaq  by ónerining teartyn ashatyn uaqyt jetken siyaqty.  Shetelde aldymen últtyq jobalar qolgha alynady. Ókinishke qaray bizding elde kerisinshe bolyp túr.

 Sodan keyingi bir mәsele - týngi klubtar men kónil kóteretin oryndarda últtyq biydi biyletuge tyiym salynu qajet. Sonyng saldarynan qazaq qyzdarynyng әdemi kóilegi men ýkili sәukelesin tyltityp sәnin ketirip tastady. Kezinde qazaq biyining negizin  qalap ketken professor-  Dәuren Abirov últtyq biydi mektep qabyrghasyna pәn retinde engizilui kerektigin aitqan edi. Búl bastama býgingi kýni jýzege assa batystyq ónerding jeteginde ketip bara jatqan jastar últtyq ónerge múrynyn shýiire qaramas edi.

- Sizdi músylmandyqty úmytyp, buddagha tabynyp ketipti deytinder bar. Osy ras pa?

- Men -teosofistpin. Men ýshin býkil dinder birdey.  Tandy tilimdi kәlimagha keliteruden bastaymyn. Áytse de barlyq dinder bir aghashtyng bútaqtary siyaqty. Al sol bútaqtardy taratqan bir ghana jaratushy bar. Shyntuaytynda, men nasihattap jýrgen Bharatanatiyamnyng biyin dinmen baylanastyratyndar bar. Búl qate týsinik. Biz adam men tabighattyng ruhany qúndylyqtaryn óner arqyly nasihattaymyz. Bar bolghany -osy.

- Say-sýiekteriniz syrqyraghangha deyin biylep jýrmeytin bolarsyz. Qartayyp, qayghy oilaghanda alghash tandaghan mamandyghynyz jurnalistikagha qaytyp oraluynyz mýmkin be?

- Biyding teoriyasyn ózim jazatyn bolghandyqtan, jurnalistika mening ómirimmen bite qaynasyp ketti desem bolady. Óner taqyrybynda baspasózderge maqala jazyp túramyn. Búiyrsa,  ýndi klassikalyq by óneri jayly qazaqsha-oryssha enbek jazsam deymin. Alayda basybýtin jurnalistikagha ketpeymin.

Súhbattasqan - Dinar Kamilova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279