Orystyng ala tuy jelkemizde jelbiremesin desek, halyqtyng tabighy ósimin arttyrugha qolayly jaghday jasap, qazaq kóshining betin beri qaray qaytadan búruymyz kerek!  Halyqtyng kóbengi – memlketting damuyn algha jeteleytin  óndirgish kýsh. Al últtyq basymdylyq – últtyq qauipsizdikting kepili.  Mine búl tarih dәleldegen shyndyq.  Adam kapitaly satyp alugha bolmaytyn investisiya, últtyq qauipsizdikke sayatyn manyzdy týiin.

Orystyng ala tuy jelkemizde jelbiremesin desek, halyqtyng tabighy ósimin arttyrugha qolayly jaghday jasap, qazaq kóshining betin beri qaray qaytadan búruymyz kerek!  Halyqtyng kóbengi – memlketting damuyn algha jeteleytin  óndirgish kýsh. Al últtyq basymdylyq – últtyq qauipsizdikting kepili.  Mine búl tarih dәleldegen shyndyq.  Adam kapitaly satyp alugha bolmaytyn investisiya, últtyq qauipsizdikke sayatyn manyzdy týiin.

Ukrainada songhy oqighalar Ukraina elining toz-tozyn shygharuda. Sayasy sanasy tayaz oppozisiya men әsire europashyldyq, últshyldyq Ukrainany ýshke bóldi. Al orys tildi halyq basym túratyn shyghys oblystar da ukrainderding búl alauzdyghyn keshirmeude. Onsyzda Reseyding yqpalymen keudesine nan pisken orys últshyldary Ukarina biyligine ashyq qarsylyqqa shyqty, oghan Ukrainanyng jana biyligine qarsylar men «Euromaydandy» qoldamaytyn toptar da qosyldy.  Tipten orystar Qyrym Avtonomiyaly Respublikasynyng Ýkimeti men Últtyq Keneske tularyn ilip tastady. Eger  demokratiyanyng zandylyghyna jýginsek, alda bolatyn referendumda orys halqy 58 payyzyn ústaytyn Qyrym Ukarinadan tәuelsizdik aluy mýmkin. Sóitip birden Reseyding qúramyna kirip ketui yqtimal. Búl oqigha orystar men orys tildiler әlide basym túratyn Qazaqstannyng soltýstik oblystaryn  sharpyp ótui kәdik degen oigha qaldyrady. Óitkeni orys deputattary men orys últshyldary Reseyde ashyq mәlimdemeler jasap, Qazaqstannyng soltýstik oblystaryn ózderine qosyp alugha talpynyp jatyr. Eger soltýstik obylystarymyzda shoshang etip bir top orys kóshege jinalyp, ýkimetting әleumettik mәseleler boyynsha qinap otyrghanyn syltau etip ereuilge shygha qalsa boldy, shekaranyng arjaghynda andyp otyrghan orystar esh qiyndyqsyz qaptap kelip, qoldap, shudy bir-aq shygharady. Dәl solay bola qalsa,  biylik Janaózendegidey oq atu bylay túrsyn, dauys kóterip sóiley almaytyn bolady. Onday kelensizdikting aldyn alyp, betin qaytarudyng  jalghyz joly – Elbasymyz ózi bas bolyp qolgha  alghan «Núrly kóshting búidasyn» soltýstik oblystargha aparyp biraq baylau. Qandastar turaly jana qauly shygharyp, keshendi týrde júmys jasau kerek. Osy sózimizge oray birer mysal keltireyik:

Armeniya

Liyevon Ayrapetyan esimdi reseylik biznesmen «Qarabaqtyng halqy 300 mynnan kem bolmauy kerek» dep, ýlken qayyrymdylyq sharasyn qolgha alypty. Búl – jas otbasylarda dýniyege keletin birinshi balagha - 2 myn, ekinshi balagha  - 3 myn,   ýshinshi balagha - 5 myn, tórtinshi balagha - 10 myn,   altynshysyna – 50 myn,   jetinshisine  - 100 myng AQSh dollar beretinin jaryalaghan әri bastap bere bastaghan adam. Osy  mәrt әri patriot armyan jigiti bizding baylargha nege ýlgi bolmasqa?
  «Jýz myng dollar degen býkil bir otbasynyng ómirine ózgeris engize alatyn ýlken aqsha, sondyqtan, jastar bala sanyn jetige jetkizudi shynymen oilastyryp júr», - deydi bizben әngimesinde Lusiniye. 
(Múhtar Janúzaqúlynyng jurnalistikalyq zertteu maqalasynan ýzindiler)

Ázerbayjan

2013 jyly 28 jeltoqsanda  Azerbayjan respublikasy Últtyq Mәjilisining úsynysymen  5 bala tapqan әielderding әr bala basyna 30 evrodan jalaqy tóleudi bekitti.  Búl zang 2014 jyldyng qantarynan bastap kýshine ie bolady. Mine adam kapitalynyng qúnyn týsingen elder osylaysha jan sanyn ósiruding qamyna kiristi.

Qytay Halyq Respublikasy

Qytay eli 2013 jyly qarasha aiynda ótken әlemdik qytaylardyng jinalysynda qytaylardy qytaygha oralyp, otandy gýldendiruge shaqyrydy. Qytaylardy qoldaudyng zang jýzinde jýzege asqanyna 50 jyl bolghanyn eske alsaq, osy jyldarda 2  millionnan astam  qytay jasy qytaygha oralyp tegin uniyversiytet oqyp ýlgirgen. Al qytaygha oralghandar sany odan  onneshe ese  kóp. Orystardyng da búl jaghyndaghy sayasaty bizden jarty ghasyrgha alda ekenin endi týsinip otyrmyz.

Mine, búl oqighalar men mysaldar Qazaqstannyng qandastar mәselesin qayta kóteruine jetkilikti sebep. Qazaq Ýkimeti kvotasyn bermey-aq qoysada, azamattyq alu mәselesin birden jenildetip, barlyq kedergilerdi alyp tastasa boldy, bauyrlarymyz jan-jaqtan qaptap kep qúiylar edi. Al, qazaq kóshi qazir qiyr jaylap, shet qonghan qazaqtardy kóshirip alyp olargha qayyrmdylyq jasau nemese elimizdegi jansanyn arttyru emes, memleketimizding tútastyghy men últtyq qauipsizdikti nyghaytu sharalaryna úlasyp barady.

Abai.kz