Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 2308 8 pikir 19 Qyrkýiek, 2024 saghat 12:02

Kremlige kýn bermey jýrgen Álisher Qadyrov kim?

Foto: ashyq derekkózden

Álisher Qadyrov – Ózbekstandaghy batyl әri shynshyl sayasatkerding biri. Ol Resey shovinizmine qarsy ótkir syndarymen әigili dep jazady Abai.kz Fragment kanalyna silteme jasap.

Búl túrghyda ol Qazaqstandaghy myndaghan oqyrmany bar jәne qoghamdyq pikirge yqpal ete alatyn - Múhtar Tayjan men Arman Shoraevqa úqsas. Jalghyz ghana aiyrmashylyq - Qadyrov biylikte otyr.

Álisher myrza auqymdy elektoraty bar "Milliy tiklaniysh" (Últtyq janghyru) partiyasynyng kósemi jәne parlamenttegi tómengi palata spiykerining orynbasary. Bir jyldary Mirziyaevpen qatar preziydent saylauyna týskenin de úmyta qoyghan joqpyz.

Qadyrovtyng telegram arnasy Reseyge qarsy kontentke tolyp túr. "Reseylik-kenestik iydeologiyagha el kóleminde tolyq tyiym salu kerek" deydi sayasatker.

Búl mәlimdemege 74 jastaghy Samarqan túrghynynyng sot ýkimi týrtki boldy, ol Kenes Odaghyn qayta qalpyna keltirudi jaqtap, Ózbekstannyng tәuelsizdigin joqqa shygharghan bolatyn.

Qadyrov búl jaghdaydy el tarihyndaghy eng auyr kezendermen baylanystyrdy jәne múnday pikirdi "halqymyz ben ata-babalarymyzgha jasalghan opasyzdyq" dep atady. "Birinshi may" kezinde kóshege KSRO-nyng tuyn alyp shyqqandar Qadyrovtyng qaharyna úshyrap, endi qaytyp múndaygha barmastay boldy.

Álisher Qadyrovtyng Mәskeuge jәne Kenes Odaghyna qarsy ashyq pikirleri – jay ghana syn emes, sayasy mәlimdeme. Ol Kenes Odaghyn tek ótkenning qaranghy paraghy retinde ghana emes, qazirgi Kremliding imperiyalyq pighylynyng jalghasy dep qabyldaydy.

"Ózbekstan tәuelsizdigin bekem ústau kerek, deydi Qadyrov, al "Kenes Odaghyn qayta qúru" sekildi әngimeler – búl bizding ata-babalarymyzgha jasalghan qiyanat dep sanaydy.

Ukrainagha basyp kirgennen keyin reseylik iydeologtar Orta Aziya elderine shýilige bastady. Aytalyq, reseylik sayasatker Zahar Priylepin Ózbekstandy anneksiyalau qajettiligin aityp, onda júmys istep jýrgen milliondaghan migranttardyng sanyn syltauratty. Al reseylik tarihshy Mihail Smolin ózbekterdi últ retinde joqqa shygharghany belgili.

Búghan jauap retinde Qadyrov reseylik telearnalardyng Ózbekstan aumaghynda taraluyna shekteu qongdy talap etti. Onyng pikirinshe, reseylik propaganda Ózbekstannyng aqparattyq kenistigin túnshyqtyryp otyr.

"Eldegi orystyng ýlesi 3 payyzdan aspaydy. Solay bola túra reseylik media kontentting yqpaly tym kýshti. Ýsh payyz orys ýshin reseylik telearnalargha tolyq erkindik bergenimiz aqylgha syimaydy", - deydi sayasatker.

"Tәshkent syrtqy sayasatta Kremlige qarsy kelmegenmen, Qadyrov siyaqty sayasy túlghalar Reseyding yqpalyna ashyq qarsylyq bildirip otyr. Ózbekstandaghy sayasy jýiede syrtqy sayasatqa qatysty kez kelgen ashyq pikir elding joghary basshylyghynyng maqúldauynsyz aitylmaydy" dep payymdaydy Fragment.

Sondyqtan, Qadyrovtyng pikiri Ózbekstan ýkimetining Reseyge qatysty resmy ústanymy bolmasa da, el ishindegi belgili bir toptardyng Kremliding shovinistik sayasatyna qarsylyq bildiretinin kórsetedi.

Kremliding imperiyalyq oiyny әli toqtaghan joq. Qadyrovtyng sózderi – búl Mәskeuding Orta Aziyagha qatysty agressivti sayasatynan saqtandyru, jәne múnday ashyq mәlimdemeler arqyly Tәshkentting ózining tәuelsizdigin qorghaugha dayyn ekenin kórsetip otyr.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394