Songhy uaqytta dinge qatysty mәseleler ózining ózektiligimen asa ótkir taqyryptardyng birine ainalyp, elimizding qoghamdyq ómirindegi kýn tәrtibinde aldynghy qatarda túrghany aiqyn.

Býginde diny ekstremizm men terrorizm әlemdik qoghamdastyqty qatty alandatyp otyrghan mәse­lege ainaldy. Áriyne, zamanauy әlemning qaterine ainalyp otyrghan osynau zúlmattan bizding elimiz de syrt qala almasy anyq. Ol býkil qoghamnyng tize qosyp, kýsh biriktiruin qajet etedi.Býgingi kýnde ruhany jaulap alu dindi betperde retinde paydalana otyryp teris iydeyalardy jas­tar arasynda belsendi taratudan  kórinis tauyp otyrghany jasyryn emes. Osy orayda, radikaldyq sipattaghy diny aghymdardyng iydeo­logiyalary azamattardy nanym-senimine qaray jikteudi, din  jolynda jýrgenderdi basqalardan  joghary qoydy, memleketting zayyrly qaghidatyn qabyldamaudy aldynghy qatargha qoyady. Al mún­day iydeologiyanyng әrtýrli din­derdi ústanatyn kóp etnostan tú­ratyn Qazaqstan qoghamy ýshin qanshalyqty qauipti ekeni aitpasa da týsinikti. Radikaldyq sipattaghy osynday iydeyalar  halyqty ózining san ghasyrlyq bay ruhany mәdeniyeti men salt-dәstýrinen bas tartqyza otyryp, halyqtyng etnikalyq, mә­deniy-ruhany túghyryn joghaltu jәne azamattardyng tarihy sanasyn shayyp tastau maqsatyn ústanady. Elimizde býgingi kýnde radiy­kaldyq diny aghymdardan keletin qauip-qaterlerdi halyq arasynda keninen týsindiru sharalary qolgha alynyp jatqany barshamyzgha mәlim.

Din adamzat tarihynda izgilikting qúraly. Tehnologiya men ghylym damyghan kezde diny ekstremizm degen úghym jii qoldanyluda. Dinimizdi búrmalap әrtýrli janalyqtardy engizip, dinimizden, tilimizden, dilimizden, mәdeniyetimizden, qazaqty qazaq etip kórsetetin salt-dәstýrimizden, últtyq qúndylyqtarymyzdan aiyryp, halyq arasynda arazdyq, tasbauyrlyq tudyryp, yntymaghynan, birliginen aiyryp, úmyttyrghysy kelgeni, týrli aghymdardyng óte belsendi týrde júmys istep  jatqandyghy – osynyng dәleli. Sonymen qatar,  kóptegen diny aghymdardyng payda boluyna baylanysty, qoghamda keri sayasy úghymdardyng payda boluy, adamnyng sana sezimin ulaytyn, әlemdik dinderding atyn jamylyp teris baghyt beretin diny sektalardyng ekstremaldy týrde qaptauy halyqqa zalalyn tiygizude. Terrorizmge jәne ekstremizmge qarsy túru – búl әlemde qúqyq pen tәrtipti qamtamasyz etuding manyzdy baghyty.  Jalpy ekstremizm  mәselesi, onyng týrli kórinisterinde, әlem boyynsha ózekti taqyrypqa ainalyp otyr. Álemdik tәjiriybede  ekstremizm әleumettik, ekonomikalyq, sayasy jәne basqa da ózekti mәselelerdi sheshu barysynda әrbir qoghamda, memlekette jandanyp kele jatqany jasyryn emes. Diny ekstremizm – diny fanatizmning shekten shyqqan týri. Kez kelgen ekstremizmning mәni – olardyng pikirlerine qosylmaghandargha zorlyq-zombylyqtaryn kórsetu. «Diny ekstremizm»  әlemdi ózderinin  shekten shyqqan kózqarastaryna sәikes qayta qúrugha úmtylady.  Ol – terroristik is-әreketterding tuyndauyna sebep bolatyn sayasy qúral. Jahandanu zamanynda «diny ekstremizm» qanatyn kenge jayyp, halyqaralyq dengeyge jetip otyr.  Qazirgi uaqytta halyqaralyq ekstremizm jәne terrorizmmen tiyimdi kýresu ýshin әlemdik qoghamdastyqtarmen birige otyryp jan-jaqty kýsheytu qajet dep oilaymyn.

Din qoghamdyq sananyng formasy retinde qogham men adam ómirinde, halyqtyng mәdeniyeti men dәstýrinde eleuli ról atqarady. Din – órkeniyetti adamzat tarihynda kóne dәuirden oryn alghan ruhany qúbylys. Elimizde «Ekstremizmge qarsy is-qimyl turaly» Zannyng 10-babynda: «Qazaqstan Respublikasy memlekettik organdarymen jәne halyqaralyq úiymdarmen ekstremizmning aldyn alu, anyqtau jәne jolyn kesu salasyndaghy ózara is-qimyly» dep atalady.  Búdan  elimiz ekstremizm men terrorizmge qarsy basqa memlekettermen birigip kýresuge dayyn ekendigin angharugha bolady. Tәuelsizdik alghaly eng iri jenisimiz ben ýlken jetistiktigimiz – ol elimizde diny nanym-senim bostandyghynyn, diny erkindikting tolyq bekui, onyng ishinde islam ata dinimizding órkendeui, halyqtyng ateistik ómirden keyin óz dinimen qayta erkin qauyshuy desek, artyq aitqandyq bolmas. Qansha ghasyrlar ótip, qansha qoghamdyq formasiyalar ózgerse de, diny qúndylyqtar, últtyq qúndylyqtar, salt-dәstýr men әdet-ghúryp ózgermeydi. Ata-babalarymyzdan qalghan dәstýrli islam dinimizdi, mәdeniyeti­mizding úrpaqtan-úrpaqqa ózgerissiz jetkizip otyru – jastarymyzdyng el al­dyn­daghy, memleket aldyndaghy basty mindeti.Jahandanu dәuirinde sol tabighy sabaqtastyqqa jat aghym ókilderi tarapynan keri әreketter oryn almas ýshin birige kýresu, atap aitqanda aghartushylyq júmystargha erekshe kónil bólgen jón. Diny radikalizmge qarsy kýresting birden-bir  qúraly — diny aghartushylyq júmystaryn kóteru, diny ýgit-nasihatty dúrys  jýrgizu. Óz dinin tereng biletin adam eshqashan da ekstremisterding qolshoqpary bolmaytyny, olardyng toryna onay týspeytini belgili. Əriyne, diny ekstremizmge qarsy kez kelgen kýres – jalpy dinge qarsy proletarlyq kýreske jəne nauqangha ainalmay, auqymdy əri jýieli týrde jýrui qajet dp esepteymin.

Ábzelbek Shynar

*material Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasymen úiymdastyrylghan bayqaugha qatysu maqsatynda dayyndalghan

Abai.kz