Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 2775 7 pikir 9 Qazan, 2024 saghat 14:09

Qúiylsyn kóshin: Naghyz diplomat ýshin búl norma – tabylmas qaru!

Suret Auyt Múqiybekting jeke múraghatynan alyndy.

Keshe, 8-shi qazanda Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrinin  orynbasary Álibek Baqaev myrzanyng jeke qabyldauynda boldym.

Qabyldauda Álibek Ásetúlynyng qasynda Konsuldyq qyzmet departamentining diyrektory Bauyrjan Aqataev birge boldy.

Songhy on bes jyl kóleminde Úly kóshting taghdyry ýshin men qaqpaghan esik joq! Auyl әkiminen bastap, Preziydentke deyin qabyldaularda bolyp kelemin. Sonyng ishinde esten ketpes tarihy qabyldaular boldy.

Onyng birinshisi, әriyne, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng qabyldauy!

Men qay qabyldaugha da múqiyat, jan-jaqty dayyndalyp, qaghazgha jazylghan naqty úsynyspen kiremin.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng qabyldauyna kirerde Qasekeng menen: «Auyt myrza, estisem Siz Qytaydan kelipsiz, qytaysha jaqsy biletin shygharsyz?», - degen súraq qoyady-au dep oiladym.

Tura solay boldy. Qasym-Jomart agha әngimeni dәl osy súraqtan bastady.

Men QAZAQ TILINEN basqa bir de bir til bilmeymin. Qytayshamnan góri, oryssham «tәuir» sekildi.

«Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, men auylda oqyp, Almatygha auyldan keldim. Mening qytaysham Sizdikine jetpeydi...», - dedim.

Qasekeng jymiyp kýldi de, ary qaray naqty әngimege kóshti.

Men Preziydentke әr úsynysymdy naqty qújattardyng kóshirmesimen, qaghazgha jazyp aparghan naqty zandarmen, faktilermen, tipti surettermen dәleldep týsindirumen boldym...

Qabyldau bitip, syrtqa shyqqanda Erlan Qarinning riza bolghany әri quanghany sonshalyq, meni moynymnan qúshaqtap, betimnen sýigeni esimde.

Sonday bir qabyldau – ol «Naghashyma hatqa» baylanysty, Aqordada, Túnghysh Preziydent kensesining Basshysy, qazaqtyng ayauly perzenti Mahmúd Qasymbekov aghamyzdyng kenesesinde ótti.

Búl endi Mәsimov pen Qúlybaevtyng oisyray jenilgenin, qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etip qabyldanyp ketken qatang zandy alty aigha jetkizbey qayta qalpyna keltiru turaly Núrsúltan Ábishúlynyng Jarlyq shygharghaly jatqanyn estip, Aqordadan JENIS TUYN kótertip shygharghan qabyldau edi.

Odan keyingi taghy bir tarihy qabyldau – sol kezdegi Túnghysh Preziydentting Kenesshisi, kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Múhtar Qúl-Múhammed aghamyzdyng qabyldauy.

Men Múhtar Abyrarúlynyng bir saghatqa juyq aitqan әngimesin qazir týgel aityp bere alamyn. Bir sózin úmytqam joq.

Múhtar Abrarúly maghan alaqanday is qaghazgha: «Múhtar, myna jigitpen jaqsylap sóiles. Sosyn maghan bayanda...», - dep qolmen jazylghan, sonyna «N» dep, qolyn qoyghan Núrsúltan Ábishúlynyng tapsyrmasyn kórsetti. Ózining sol tapsyrma boyynsha shaqyrghanyn aitty.

Bir ókinishim – Múhtar aghadan sol bir japyraq qaghazdyng kóshirmesin súrap almaghanym. Shynymdy aitsam, batylym jetpedi. Múhannyng mysy basyp ketti...

Múhanmen bolghan sol jolghy kezdesu meni keyin «NÚR OTAN» partiyasynan biraq shyghardy. Múhanyng shaqyruymen emes, ózimning ótinish jasauymmen әriyne!

Taghy bir esten ketpes qabyldau – eks-senator Múrat Baqtiyarúlynyng qabyldauy.

Múrat agha «Jas Alashqa» shyqqan «Parlament ýii búrhandar mýlgip otyratyn búthana emes!» degen maqalamdy oqyp, meni ózi shaqyrghan bolatyn.

Múrat agha sol kezdesuden bastap, bizding eng sýiikti aghamyz, aqylshymyz bolyp ketti.

Múrat agha arqyly Quanysh Aytahanov, Jabal Erghaliyev aghalarymyzben tanystyq. Núrlan Orazalin men Aldan Smaylov – búrynnan tanys, óz aghalarymyz bolatyn...

Mәsimov pen Qúlybaev qúldyratqan Kóshi-qon zanynyng qayta qalpyna keluine, kemeldene týsuine osy aghalarymyz ben Svetlana Jalmaghanbetova, Gýlnar Seytmaghanbetova sekildi apaylarymyzdyng enbegi kóp sindi. Men Búl kisilerding jaqsylyghyn eki dýniyede úmytpaymyn!

***

Qúdaygha tәube, qazaqta kókjal jigitter barshylyq!

Men keshegi Syrtqy ister ministrining orynbasary Álibek Baqaev myrzanyng sol aghalardyng qabyldauynan keyingi biraz ýzilisten song qayta jalghasqan asa joghary dengeydegi tarihy hәm sayasy mәnge ie erekshe qabyldau dep baghalaymyn.

Ónkey bir qatyn-qalash ministrler men «Qatysym joq!» akademiyasynyn» jetesizderine ókpelep, altyn basym qorlanyp jýrgen kezimde, Álibek Ásetúlynyng keshegi qabyldauy – mening sónip bara jatqan ýmit otymdy qayta jaqqanday boldy.

Men jogharyda aitylghan әr qabyldaudan shyqqan son, Astana túrmaq, Saryarqagha syimay, arqalanyp, jaynap ketetinmin!

Sol kýidi keshe de basymnan keshirdim. Birazgha deyin ózimdi qanbaqtay jep-jenil sezinip, aspangha qalyqtap úshyp kete jazdap jýrdim. Quanghanym sonshalyq, biraz jigitterge telefon soghyp, quanyshymdy bólistim. Tipti, Túran-Saryarqa danghyldarymen jýretin 21 avtobusqa emes, ay dalagha – Ualihanov kóshesimen ketetin 70 avtobusqa minip ketippin. Sóitip, Artyom bazarynan biraq shyqtym...

Saghat 15:30-da bastalghan kezdesu 17:30-gha deyin jalghasty...

Sondaghy aqyldasqanymyz ÝSh úsynys!

Onyng birinshisi – Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng býgingi PREZIYDENTTIK BEDELI men ertengi TARIHY ORNYNA tikeley qatysty mәsele!

Syrtqy ister ministrining orynbasary Álibek Baqaev myrza men úsynghan faktini kórip, onyng mәni men manyzyn birden týsindi. Ózi tanysyp shyqqan son, Basshysyna – Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining orynbasary – Syrtqy ister ministri Múrat Núrtileu myrzagha jetkizetinin, eskerusiz qalmaytynan jetkizdi.

Men búl úsynysym turaly aitpaymyn! Nәtiyjesin aldaghy kýnderde kóre jatasyzdar...

Al, ekinshi jәne ýshinshi úsynystarym jayly ashyq aitugha boldy.

Ekinshi, bir auyz qazaqsha bilmeytin, tipti, bilgisi de kelmegen Erlan Ydyrysov Syrtqy ister ministri bolyp túrghan kezde Qazaqstangha kelgisi keletin etnikalyq qazaqtargha ýsh jylgha kóp mәrte viza beru tәrtibi engizilgen bolatyn.

Búl úsynys 2015 jyly Mәjiliste Kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan zang jobasy talqylaghan kezde osy joldardy jazyp otyrghan jigittin úsynuymen, deputat Núrtay Sabiliyanovtyng qoldauymen maqúldanyp, 2016 jyldyng 1 qantarynan beri atqarylyp keledi.

Qazirgi tanda shettegi etnikalyq qazaqtargha taghy bir sonday jenildik jasaudyng taptyrmas orayy kelip túr.

Ol – shetelden bir ailyq vizasyz tәrtippen kelgen últy qazaq azamattargha Qazaqstannan ýsh jylgha kóp mәrte viza beru tәrtibin engizu!

Búl tәrtip jýzege assa, birinshiden, taghdyry qyl ýstinde túrghan Qytaydaghy qazaqtardyng Atajúrtyna oralyp, qonystanyp qalu ýrdisin jedeldetedi; Ekinshi, Ýrimjidegi viza kezegi men jemqorlyqtyng jolyn kesedi; Ýshinshiden, eng bastysy, atqarushy biylik pen zang shygharushy organ qaghaz jýzinde qaldyrghan Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng «QASIYETTI PARYZYNYN» naqty oryndaluyna bireu bolsa da jol ashylady...

Ýshinshi, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zanynyng 8-babyndaghy, jogharyda aitylghan, «Qazaqstan Respublikasy Respublika sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne tildik qajetterin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy, olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy», - degen normany «Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq qyzmeti turaly» zany men «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna qatarynan engizudi úsynamyn.

Eger, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zanynyng 18-babyndaghy «Osy Zang Qazaq KSR Memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyamen birge Respublikanyng jana Konstitusiyasyn әzirleuge negiz bolady», - degen normany eskersek, atalghan konstitusiyalyq zanynyng 8-babyndaghy búl norma Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda túruy kerek edi!

Qansha әrekettensek te, 2017 jylghy jәne 2022 jylghy Konstitusiyalyq reforma kezinde Erlan Qarin men Maulen Áshimbaevqa Preziydentke jetkizshi, bolmasa meni qabyldatshy dep, sonsha jalyndym! Ótinishimiz oryndalmady.

Endi, osy shettegi qazaqtardyng mýddesin qorghaugha arnalghan norma qoldanystaghy atalghan eki zangha ense de jetip jatyr. Ol shettegi qazaqtar ýshin ghana emes, qúrmetti diplomatiyalyq qyzmetkerler, Sizder ýshin de paylaly bolmaq!

Shettegi etnikalyq qazaqtar sayasy qysymgha úshyraghan jaghdayda, onyng Qazaqstan azamaty bolyp tabylatyn tuystary Syrtqy ister ministrligine aryz jazyp, kómek súraydy. Sol aryzdyng negizinde, diplomatiyalyq qyzmetkerler sol eldegi әriptesterimen sóilesuler jýrgizuine tura keledi.

Olar sózsiz ózderining zandaryn algha tartady. Sol kezde bizding diplomatiyalyq qyzmetkerler osy normany kóteredi. Qysqasy, olar avtomat kóterip shyqsa, bizding diplomatiyalyq qyzmetkerlerding qolynda, eng qúryghanda, ROGATKA boluy kerek qoy!

Menshe, diplomatiyalyq qyzmetkerler búl noramnyng atalghan eki zangha enuinen qashpaulary kerek! Onyng atqaryluy – Qazaq diplomatiyasynyng dengeyine baylanysty.

Diplomatiyany qazaqtan artyq aitqan halyq joq shyghar, «Eldestirmek elshiden, Jaulastyrmaq jaushydan...», - dep...

Eger, dengeyi tómen elshi bolsa, búl normany óz dengeyinde sheber paydalana almay, ara qatynasty býldirui әbden mýmkin. Onday dmplomattar sógis aluy, tipti, qyzmetten quyluy kerek!

Al, naghyz kәsiby diplomattar ýshin búl norma – tabylmas qaru!

Olar osy normagha sýienip, últ taghdyry men memleket mýddesine qatysty mәsele tuyndaghan jaghdayda shettegi qazaqtyng mýddesin maydan qylshyq suyrghanday etip, sheberlikpen qorghay biledi...

Sondyqtan, sózimizding toq eteri, diplomatiyalyq qyzmetkerler «...olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy», - degen normadan qashpaghany dúrys.

Taghy qaytalap aitam, mәsele búl normada túrghan joq! Mәsele búl normany paydalanushynyng DENGEYINDE túr!

Búl jaghynan alghanda, búl norma Qazaq diplomatiyasy ýshin ýlken SYNAQ ekeni de ras!

Men Qasym-Jomart Toqaev negizin qalaghan Qazaq diplomatiyasyn osal dep eshqashan oilamaymyn!

***

Álibek Baqaev bauyrymyz osy әngimelerding bәrin múqiyat tyndady. Sosyn retine qaray, óz pikirin aitty. Maghan súraqtar qoydy...

Áriyne, kelispegen tústarymyz boldy. Men barynsha qazaqy jolmen, joramen týsindiruge tyrystym. Álibek Ásetúly ony ózining bay dmplomatiyalyq tәjiriybesine salyp, eksheumen boldy...Sóilesulerding nәtiyjesinde bir jýiege kelip otyrdyq.

Odan bólek, «Otandastar qorynyn» taghdyry turaly da әngime boldy. Qordyng zandyq tetigin qalyptastyrudy úsyndym.

Búl turaly Syrtqy ister ministri Múrat Núrtileu myzanyng arnayy tapsyrmasy baryn jetkizdi...

Eng keremeti, Álibek inimizding әr sózi shynayy әri ghylymy ekeni anyq angharylyp túrdy.

Qysqasy, Darhan Qydyrәli sekildi әr shópting basyn bir shalghandargha senip jýre bersek, alystaghy aghayyndy odan ary «aram óltiretin» týrimiz bar.

Odan góri, búrynghy әdetimizben, osy Álibek Baqaev bauyrymyz sekildi naghyz kәsiby mamandargha, óreli azamattargha sýienip, úsynystarymyzdy jýzege asyrugha әreket jasaghanymyz jón sekildi. Álibek Baqaev sekildi arda tughan azamat inim túrghanda, men búl úsynystarymnyng jerde qalmaytynyna senemin!

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052