XIX-XX ghasyrlarda birqatar qazaq jazushylary men kózi ashyq azamattary óz zamanynda qozghap ketken “әiel tendigi” taqyryby býginde ushyghyp túr dese bolady.

Olay boluynyng sebebi búqara halyqtyng búrys týsiniginde. Qazirgi qoghamdaghy “feminizm” úghymy  – nәzik jandylardyng qúqyghy erlermen tenesuge talpynuy bolyp sanalady. Yaghni, qúqyqtary bir satyda tendey túruy kerek. Alayda tarazyny qaq ortada ústap túru auyr jýk. Ekining birining qolynan kele bermeytin is. Adamy qúndylyqtardy kóptep qajet etedi. Onyng ýstine bir jaghynyng basym týsuine týrli faktorlar septigin tiygizbey qoymaydy.

“Áyel tendigi” qozghalatyn shygharmanyng biri – “Úlpan” romany. Jazushy Ghabit Mýsirepov tuyndysyn ómirden alynghan oqigha retinde bayandaydy, jәne sóz sonynda marqúm Úlpan anamyzdyng beyitine qoyylghan qúlpytasynyng bólshekterin monsha qabyrghasyna qalauly túrghanyn kórgeni jayly múnaya eske alady. Qandyqol qaraqshylardyng búl jauyzdyghyna sharasyz kýrsinemiz de qoyamyz.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

Jaqynda Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq Memlekettik Akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda reseylik rejisser Gýlnaz Balpeysovanyng sahnalauymen “Úlpan” jaryqqa shyqty. Qoyylym janry – “qyr suretteri” dep berilipti. Songhy kezderi qazaq sahnasynda postdramalyq baghyty aishyqtala týsken sayyn “drama”, “tragediya”, “komediya” nemese t.b. janr týrlerimen qosa “qyr suretteri”, “aty joq janr”, “nostaligiya” degen syndy rejisser oiynan tughan janr ataularyn kezdestirip jýrmiz. Postdramalyq qoyylymdarda astyrtyn sóileu jәne ironiyalyq elementter kóp kezdesedi. Sol siyaqty “qyr suretteri” de belgili bir týsinikti beretini aidan anyq. Bir qaraghanda qarapayym qazaq dalasyndaghy túrmysty eske salady.   Tang ata basyna aq oramalyn taghyp alyp qazaq ýiding kerege kiyizin kóterip jatqan qazaq kelinshegi, qasynda kók týtini búrqyrap qaynap túrghan samauryn, óriske aidalghan enesin izdep bozdaghan bota, anau bir jerde túrghan shoyyn qazanda sap-sary bop shyjyp jatqan bauyrsaq, arqasyna bir qap maldyng tezegin salyp alyp, tompandap nemeresin jetektep kele jatqan kempir, astyna bir-bir taydy basyp әri-beri shapqylap jýrgen jas balalar, taghysyn taghy. Alayda, G.Balpeysovanyng osyghan deyin elimizde sahnalaghan “Qaragóz”, “Qozy Kórpesh – Bayan Súlu” qoyylymdaryna qarap janaghy aitylghan baqyt pen shattyqqa toly әdemi kórinisterdi menzemegenin angharu qiyn emes.

Bayan da, Qaragóz de, Úlpan da – әiel zaty.

Dala zanynyng әiel bostandyghyn shekteui, erkinen tys әmengerlikke berui jәne qayyn-júrtyn óz esimderimen atamau siyaqty qoyylymda kóteriletin manyzdy taqyryptar “qyr suretterinin” kórinisi.

Gýlnazdyng rejisserlik sheshimderi men oilarynyng ereksheligi jayly, onyng jaryqpen, әuenmen jaqsy júmys jasauy jәne spektakli atmosferasynyng saqtaluyna asa nazar audaratynyn biz qúptaymyz. Biraq, spektakli búl dýniyelermen shektelip qana qoymaydy. Ondaghy qozghalatyn taqyryptar men shygharma iydeyasynyng ashyluyna aitarlyqtay mәn beru qajet. Alayda, basty oidy jetkizu jolynda sheteldik qyzymyz qazaq mentaliytetine kereghar biren-saran kemshilikterge boy aldyrghan. Ne nәrseni ózining mólsherinen tys paydalanu qoghamgha ziyan. Spektaklidegi osynday sahnalardyng biri, Úlpan men Shynardy sahnanyng avanssenasyna shygharyp qana qoymay, kórermenderdi aralatyp jýrip Úlpannyng Shynargha qayyn aghasy Eseneyding atyn mәjbýrlep aitqyzuy arqyly kórermen zalynda otyrghan qazaqtyng jas arularyn búrys tәrbiyege ýgitteydi. Osydan keyin jastar arasynda nelikten maghynasyz at qoyamyz degen qisynsyz súraqtar tuyndaydy. Baghytynan janylghan jana zaman aldynda túrghan, jahandyq damu kóshine ilesip ruhany qúldyraugha úshyrap jatqan shaqta G.Balpeysovanyng búl spektkli ótken salt-dәstýrimizge jasalghan soqqy sekildi әser etedi.  Ózi qúrtylugha bir qadam jaqyn túrghan qazaq mәdeniyetine búl dýnie ziyanyn tiygizbese paydasyn әkelmesi anyq.

Al, ekinshi sahna, Úlpannyng bolys biylerimen kótergen әmengerlik mәselesi. Osy tústa Gýlnaz jesir әielderdi qosu arqyly “әmengerlikti” jiyirkenishti etip kórsetedi. Ámengerlikten jәbir kórgen nәzik jandylar bar, bәlkim búl dәstýrding joyylghany da dúrys shyghar. Biraq, rejisser kórsetkendey jesir kelinshekting bәrin on eki, on ýsh jasar bozbalalargha bergen emes, marqúm kýieuining aghalary da alghan. Ol zamanda erinen aiyrylghan jesirlerge sýiip qosylghan degendi estigen emespiz. Kelin bala-shaghasymen dalada qalmasyn dep aghayyndary qamqorlyghyna alghan.

Búl mәseleni búrys qalyptasqan feminizm týsinigimen qaramay, tereng sýngip aqiqatyn tapqan jón.

Qazirgi adamdardyng psihologiyasy óte nәzik әri әlsiz. Anyq-qanyghyna jetpey mynau dúrys, al mynau búrys deseng soghan senip jýre beredi.

Teatr – últtyq mentaliytetti dәripteytin qoghamdyq institut. Sondyqtan da spektaklidegi osy sahnalardy teatr basshylyghy kezekti auqymdy problema retinde óz baqylauyna alsa. Sol kezde Úlpan anamyzdyng batyldyghyn, kórkem minezin, baysaldy jan ekenin esh qysylmay sahnadan quana tamashalar edik.

Jetpisbaev Toybek

teatrtanushy

Abai.kz