Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3160 27 pikir 25 Qazan, 2024 saghat 15:43

Múhtar Maghauin jәne «eski-jana» Qazaqstan...

Suretter Aqorda jәne magauin.com sayttarynan alyndy.

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng nazaryna!

Qazaqtyng asa kórnekti jazushysy Múhtar Maghauin biyl mausym aiynda kóshi-qon turaly «Antiy-qazaq sayasat jalghasyp jatyr» degen atpen arnayy maqala jazyp, endi «Jana» Qazaqstangha, naqtylap aitsaq, onyng qúrushysy Qasym-Jomart Toqaevqa auyz salypty. Búl turaly sәl keyinirek.

Aldymen әngimeni «Eski» Qazaqstannan bastayyq.

«Eski» Qazaqstannyng túsynda Túnghysh Preziydentti jәne Onyng qúrghan jýiesin Múhtar Maghauindey synaghan jazushy bolghan joq.

Múhang «Eski» Qazaqstangha birinshi bombasyn «Últsyzdanu úrany» degen atpen 2004 jyly shilde aiynda tastady. «Últsyzdanu úranyn» bomba degennen góri, «atom bombasy» desek sәl әdilettirek bolatyn sekildi.

Oqyrman qauym úmyta qoymaghan bolsa kerek, shilde aiynda «Júldyzdan» bastap, «Baldyrghangha», «Egemen Qazaqstannan» bastap, «Úlangha» deyingi barlyq memlekettik BAQ Túnghysh Preziydentting tughan kýnin atap ótushi edi ghoy.

Bas redaktor bolyp túrghan kezinde Múhtar Maghauin aghamyz da «Júldyzdyn» sol 2004 jylghy shilde aiyndaghy nomerin qúrdasynyng tughan kýnine arnap, «Qazaqstan-2030» aidarynyng astyna ózining osy «Últsyzdanu úrany» dep atalatyn úzaq tolghau-essesin әdemilep túryp basqany esimizde.

Atalghan maqalanyng jaryq kórui sol-aq eken, «Altyn Orda», «Ana Tili», «Ortalyq Qazaqstan» sekildi býkil qazaq basylymy qoldan-qolgha tiygizbey, kóshirip basumen boldy.

Tipti, úmytpasam, osy zarly tolghauynda Múhtar Maghauin «Leninshil Jas Alash» dep synaghan «Jas Alash» gazetining ózi  «Últsyzdanu úranyna» birneshe nomerin arnady-au deymin.

«Últsyzdanu úranynyn» qasynda ataqty Búqar jyrau Qalqamanúlynyng «Ay, Abylay, Abylay...» dep bastalatyn jyry «aynalayyn» bolyp qaldy.

Shynyn aitsaq, «Últsyzdanu úrany» Mahambet Ótemisúlynyng Jәngirge aitqan «Han emessin, Qasqyrsyn,  Qas albasty basqyrsyn, Dostaryng kelip tabalap, Dúshpanyng seni basqa úrsyn!..» degen jyrynan bir kem soqqan joq!

Dәl sol tústa Múhtar Maghauinning osy maqalasyna qazaq biyliginen qasqayyp túryp jauap bergen jalghyz sheneunik boldy.

Ol – sol kezdegi Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministri, býgingi Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev bolatyn!

Ózining sol tarihy hatynda Qasym-Jomart Kemelúly Múhtar Maghauminning búl maqalasyn óte joghary baghalay kelip: «Maqalada Syrtqy ister ministrligine baylanysty aitylghan syn-eskertpelermen tanystym. Egemendikting alghashqy jyldary memlekettik organdarda qazaq tilining qoldanu dengeyi tómen bolghany ras. Qazirgi uaqytta memlekettik tilge basymdyq beru sharalary batyl qolgha alynuda. Sonyng bir naqty dәleli – ministrlikting óz bastamasymen «Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq qyzmeti turaly» QR Zanyna tiyisti ózgerister engizilip, búdan bylay diplomatiyalyq qyzmetke memlekettik tildi mengergen adamdardy alu zang jýzinde bekitiletin bolady. Elshilikterge jiberiletin qyzmetkerler qazaq halqynyng tarihy men әdebiyetinen habardar boluy tiyis...», - dep jauap bergeni bar.

Qasym-Jomart Kemelúly búl jauapty jazushynyng sol maqalasyndaghy: «Qazaqstannyng bir túghyryn ústaghan, biyik dәrejeli memlekettik qyzmetkerdin, jay ghana qyzmetker emes, basqa júrttargha óz elining eldik beynesin tanytatyn azamatynyzdyng siqy osynday bolsa, basqasynan ne qayyr?», - dep sol kezdegi Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysovty synaghan túsyna baylanysty bergen bolsa kerek.

Eng keremeti – Qasym-Jomart Kemelúly sol sózinde túryp, bergen uәdesin búljytpay oryndady. «Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq qyzmeti turaly» zanynyng 9-babynyng 1 bóligine tolyqtyru engizip, diplomatiyalyq qyzmet organdaryna qyzmetke túru ýshin, «qazaq, orys jәne shet tilderin erkin mengergen», - degen normany qosty.

Qúdaygha shýkir, qazir bizding diplomattar memlekettik tilge de, ózge tilderge de shetinen jelip túr...

Demek, «Eski» Qazaqstan biyligining jana órkendep kele jatqan naghyz oppozisiyagha tym jaysyz bolghanyn, qyrghiday tiygenin eskersek, Qasym-Jomart Kemelúlynyng Múhtar aghasyna búlay jauap berui – әri joghary mәdeniyettilik, әri shyn mәnindegi túlghagha tәn batyrlyq edi…

Endi, jogharyda aitylghan «Antiy-qazaq sayasat jalghasyp jatyr» atty maqalasyna kelsek, Múhtar Maghauin aghamyzdyng atalghan maqalasynda aitylghan: «Búdan otyz birdene jyl búryn, Nazarbaev diktaturasy kezinde qalyptasqan jəne pərmendi jýzege asqan, týptep kelgende, qazaqqa, onyng últtyq mýddesi men bolashaghyna qarama-qayshy antiy-qazaq zúlmat sayasat býgingi kýnde sabaqtas jalghastyghyn tauyp, is jýzinde naqty qoldanysqa týsip otyr..», - degen pikirimen men jýz payyz emes, eki jýz payyz kelisemin!

Jazushy aghamyz elden alysta jatqanymen, Qazaqstannyng Núrsúltan Nazarbaev bastap, Qasym-Jomart Toqaev jalghastyrghan kóshi-qon sayasatynyng ainalasynda bolyp jatqan bylyq pen shylyqtan tolyq habardar eken.

Maqalasynda Úly kóshke baylanysty biz kýndelikti aityp, jazyp kele jatqan oqighalardy týgel qamtypty.

«Qytaydan keletin qazaqqa ózining sottalmaghany turaly kuəlik qajet, degen. Əytpese... əytpese, Qazaqstan qabyldamaydy...», - dep keshegi eski biylik kezinde biz kózin zorgha qúrtqan «Sottylyq turaly» anyqtamadan bastap,  «Andap qarasaq, qazaqty Qazaqstangha keltirmeu sayasaty janasha jalghastyq tauypty. Tipti ókimettik resmi, jadau-jútang derekterdi  aitpaghanda, búl jaghdayattyng eng bir aiqyn mysaly osy taqauda ghana naqty kórinis berdi», - dep tipti, býgingi Atajúrtyna azamattyq alamyn dep kelip, Kóshi-qon qyzmeti polisiyasy jaghynan elden eki mәrte jauyzdyqpen quyla jazdap, odan ailap týrmege qamalyp, sonynda «Bosqyn» bolyp shyqqan, Múhannyng óz sózimen aitsaq, Aughanstan qazaghy Səmy Ata-Ghúldyng mashaqat, azapqa, qorlyq pen zorlyqqa toly hikayatyn dәl qasynda jýrgendey, kózimen kórgendey bayandap otyr.

IYә, qandastarymyzgha qarata atqarushy biylik pen zang shygharushy organ jaghynan búryn-sondy bolmaghan antiy-qazaq sayasat jýrgizilip  jatqany shyn.

Sony Múhtar Maghauin aghamyz alysta jatqanymen, dóp basyp aityp otyr.

«Managhy oblystyq, audandyq sheneunikter, olargha jalghas soqyr sot, qisynsyz, soraqy sheshimdi jýzege asyrushy taghy qanshama belsendi nege sonshama kýshti bolyp túr? Óitkeni, múnshama joydasyz qiyanat, arsyz, ashyq əreket – Nazarbaev zamanynda bastalghan, əbden ornyqqan zorlyq-zombylyqtyng tikeley jalghasy», - depti Úly kóshke jasalghan qiyanat turaly Múhtar Maghauin aghamyz atalghan «Antiy-qazaq sayasat jalghasyp jatyr» atty maqalasynda.

Ol az deseniz, «...onalyp ketken eshtene joq. Syrttay jariya, shyn mənisinde qyspaqty, jasyryn týrde toqtau salynyp otyr. Nazarbaevtan son, Toqaev zamanynda», - dep jazushy Qasym-Jomart Kemelúlynyng atyn atap túryp shýiligedi...

Endeshe, osynyng bәrin jasap otyrghan kim?!

Áriyne, men «Qasym-Jomart Toqaev» dey almaymyn!

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng әu basta (2019 jyly) belgilep qoyghan «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» degen Úly maqsatyn qayyryp qoyyp, atqarushy biylik pen zang shygharushy organ, kerisinshe,  Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovtyn 2013 jylghy Úly kóshke jasaghan qastandyghyn sol beti qaytalauda!

Taghy da «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu ýshin Qandastarymyz da keminde bes jyl túruy kerek», - degen Kóshi-qonnyng «Tújyrymdamasyn» dayyndasa;

Ýkimet aiqyndaghan segiz oblystan ózge toghyz oblys pen Almaty, Astana, Shymkent – ýsh qalagha óz betimen kóship kelip qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtargha «Qandas» mәrtebesi berilmeytin etip, stalindik repressiyagha aparyp soqtyratyn zang qabyldap tastasa;

Búryn bes júmys kýni ishinde berilip kelgen «Qandas» mәrtebesin endi otyz bes kýnde beriletin etip, jana tәrtip engizip qoysa;

«Ata-joly» kartasy jobasyn ainalymgha engizgenimen, ony alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilmese;

Preziydentting «jalpyúlttyq mýddeni basshylyqqa alu óte manyzdy», - degen tapsyrmasyna say jasalghan Ýkimetting bes jyldyq «Tújyrymdamasy» jemqorlyqqa jol ashyp, eki jyl ótpey jatyp, bir milliardtan astam tengeni úrlatyp jatsa;

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev Preziydent bolghannan dәl býginge deyin kóshi-qon sayasaty men qandastar mәselesine on bir mәrte toqtalyp, tapsyrma-núsqaular bergenimen, Ýkimet onyng bireuin de oryndamasa;

Jәne osy kelensizdikter turaly jazghan bizding hattarymyz ben ótinishterimizdi Preziydentke jetkizbese, aitynyzshy, endi búdan ótken antiy-qazaq sayasat bola ma?!

Biraq, bәribir, barlyq jauapkershilik pen osydan tuyndaghan jaman attyng týgel Qasym-Jomart Kemelúlyna baryp tireletini – shyndyq!

Úly kóshke tikeley qatysty qúzyreti zanmen bekitilgen bes birdey ministrlik pen bir komiytet (ÚQK) bar!

Dәl osy jerde bir zandy súraq tuady.

Aytynyzshy, býgin Úly jazushymyz Múhtar Maghauinning sol «Antiy-qazaq sayasat jalghasyp jatyr» atty maqalasynda aitylghan ashy syndargha baylanysty, keshegi Qasym-Jomart Toqaev qúsap, sol bes ministr jauap bere ala ma?! Ásirese, Tamara Dýisenova men Svetlana Jaqypova, Múrat Núrtileu men Erjan Sadenov!?

Álde, Núrsúltan Nazarbaev qúsatyp, Qasym-Jomart Kemelúlyn Mýhtar Maghauinge tekpiletip qoyyp, ózderi әdeyi ýnsiz, rahattanyp qarap otyra ma?!

Mine, Múhtar Maghauinning búl maqalasy jariyalanghaly tórt jarym ay bolypty, olar nege әli ýnsiz?!

Menshe, Múhtar Maghauinge: «Kóke, olay emes, bylay! Biz qandastarymyz ýshin mynaday tiyimdi jaghday jasaghaly jatyrmyz», - dep birinshi bolyp jarysa jauap beretin kisi – Preziydentting ishki sayasat mәseleler jәne kommunikasiyalar jónindegi kómekshisi Ruslan Jeldibay men Preziydentting kenesshisi әri Baspasóz hatshysy Berik Uәly edi! Tipti, Memlekettik kenesshi Erlan Qariyn...

Olar da ýnsiz! Nege?!

Taghy qaytalap aitamyn, Múhtar Maghauin aghamyz dúrys aityp otyr, qandastarymyzgha qarata atqarushy biylik pen zang shygharushy organ jaghynan naghyz antiy-qazaq sayasat jýrgizilip jatyr.

Qanshama hattar, maqalalar jazdym...

Men atyn ataghan lauazymdy túlghalar búl jaghdaydy bilmeydi emes, әbden jaqsy bilip, kýnde estip otyr!

Biraq, nege ekeni belgisiz, sol hattarymdy Qasym-Jomart Kemelúlyna jetkizuge kelgende, bәri qúlyqsyz. Qansha mәrte Qasekenning qabyldauyn súradym, jolatpaydy!

Mýmkin, Preziydentke mening hattarymdy әdeyi jetkizbey ne ózderi jazushynyng maqalasyna qarsy qasaqana jauap bermey otyrghan shyghar.

Kýte-kýte shydamymyz tausylyp, ýmitimiz әbden ýzilgen son, mine, ózimiz qolgha qalam alyp, osy maqalany jazugha kiristik.

Osy jerde Múhtar aghamyzdyn: «Qazaqstan atalatyn elde qazaq kóbeyip, býgingi qyryq payyzdan asyp, elu, bəlkim, alpysqa jetse, auyzdyqtap ústap, aitqangha kóndirip, aidaugha jýrgizu – qiyngha soghady. Osynau elding jer ýstindegi jəne jer astyndaghy qisapsyz baylyghyn erkin tonap, baylyqqa batugha, syrtqa arzangha satyp, múndaghy ókim, biyligindi nyghayta týsuge qarsylyq tuuy mýmkin», - degen pikirine soqpay ketuge bolmas!

IYә, әbden mýmkin!

Múhang óte dýrys aityp otyr, bizdi qazirding ózinde auyzdyqtap ústap, aitqangha kóndirip, aidaugha jýrgizu mýmkin emes!

Qazirgi atqarushy biylik pen zang shygharushy organ basshylary bizden baylyq ýshin emes, biyligi, lauazymy ýshin qauiptenetin bolsa kerek!

Jalpy, shetten oralghan qauymnyng eti tiri, әreketi shiraq. Ásirese, Ózbekstannan, Qytay men Mongholiyadan kelgenderdin. Olar óz betimen ómir súrudin, ózin-ózi júmyspen qamtudyng sheberi. Eshkimnen eshtene súramaydy. Azamattardy Enbek jәne halyqty әleumetti qorghau ministrligi qamty almaghan júmyspen solar qamtyp keledi.

Tipti, keshe ghana oralghan bizdi qoyyp, jogharghy jaqtan dauystary oqtyn-oqtyn óktem-óktem shyghyp jatandardyng da týgelge juyghy sol ótken ghasyrdyng eluinshi-alpysynshy jyldary Qytaydan kelgen qazaqtardyng biylik bútaghyna ilingen úraqtary ekeni belgili.

Tәuelsizdikten keyin oralghandar Últ múddesi jolyndaghy kýres pen әdiletsizdikke qarsy  shayqastaghy belsendilik jaghynan, jasyratyny joq, Erlan Sairov pen Janarbek Áshimjandy, tipti ataqty Rinat Zaitovy eki-úsh orap ketemiz. Betin-jýzing demey, tilip týsemiz! Áriyne, Múhtar Maghauin aghamyzdan artyq aita almaspyz, biraq kem sogha qoymaspyz dep oilaymyn.

Qazir bizding elimizde «Adal azamat», «Ártýrli pikir – birtútas últ», «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket», «Zang jәne tәrtip» degen tolyp jatqan tújyrymdamalar payda boldy.

Basty maqsat – atalghan tújyrymdmalar arqyly Últtyng jana sapasyn qalyptastyryp, «Ádiletti Qazaqstan» qúru.

QR Preziydentine ishki sayasat salasy boyynsha strategiyalyq úsynystardy tújyrymdaytyn jigitterding sózine sensek, «shyn mәninde, eldi janghyrtu әrkimning óz ýiin, aulasyn, kóshesin tazalau siyaqty qarapayym sharualardan, әr adamnyng óz minez-qúlqy men mәdeniyetin ózgertuden bastalady» eken. Búl – bos sóz!

«Súrapyl soghys adamnyng minezin shyndaydy, adam bolymysy, jaqsy men jaman, ólim, ómir turaly kózqarasyn tolyq qalyptastyrdy. Ol tabandy әri batyl edi, biraq qayyrymsyz emes-ti, maqsatyna jetpey tynbaytyn birbetkey bolatyn, arsyzdyqqa qany qas-ty...», - dep jazaty Qasym-Jomart Toqaev ózining әkesi Kemel Toqaev jayly «Áke turaly tolghanys» (128 bet) atty estelik kitabynda.

Kórdiniz be, Qasekeng әkem aula men kóshe sypyryp jýrip, minezin shyndady, maqsatyna jetpey tynbaytyn birbetkey bolyp qalyptasty dep otyrghan joq!

Últtyng sapasy turaly aitylghanda, bizding kóz aldymyzgha Qabanbay men Bógenbay bastaghan batyrlar shoghyry, Álihan, Ahmet, Mirjaqyp sekildi Alash kósemderi keledi.

Demek, Últtyng shyn mәnindegi jana sapasyn shendiler dәriptep jýrgen «Taza Qazaqstan» ekologiyalyq aksiyasy emes, el men jer ýshin shayqasqan, әdiletti soghys pen tendik, bostandyq ýshin arpalysqan sayasy kýrester qalyptastyrady eken.

Ótken otyz jyldyqta әdiletsizdik әlinen әbden asyp, qyzyl syzyqqa jetkendikten, Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan» qúrudy qolgha aldy.

Mysaly, men ózimdi sol Múhtar Maghauin aghamyz aitqan «...auyzdyqtap ústap, aitqangha kóndirip, aidaugha jýrgizu qiyngha soghatyndardyn» aldynghy leginde, kósh basynda kele jatqan jigitpin dep esepteymin!

Biraq, men eki Preziydentke de qarsy shyqqan emespin.

Esesine, «Eski» Qazaqstan túsynda Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovtyng Úly kóshke jasaghan qiyanatyn aityp, Núrsúltan Ábishúlyn qoldadym.

«Jana» Qazaqstan túsynda, júrt kórip otyr, Zang shygharushy organ men atqarushy biylikting qabyldaghan zandary men Ýkimet bekitken «Kóshi-qon tújyrymdamasynyn» Preziydent ústanymy men Úly kóshke mýddeli qauymnyng mýddesine mýlde qayshy ekenin tynbay aityp kelemin;

Qazaqstannyng T.Qúlybaev pen Mәsimov jaghynan uzurpasiyalanghan memleket ekenin, Qasym-Jomart Kemelúly preziydenttik taghdyry sol uzurpasiyalanghan jýiege dóp kelgen preziydent ekenin birinshi bolyp men aittym;

Mal men jerge beriletin subsidiyagha qatysty jemqorlyqqa qanday tosqauyl qoy jәne qoldy bolghan jerdi Ýkimetke qalay qaytaru turaly mәselege baylanysty Jobany da birinshilerden bolyp men úsyndym...

2015 jyldan bergi Kóshi-qon ýrdisin retteuge arnalghan Zandar men normativtik qújattargha engizilgen tiyimdi tolyqtyrular men ózgeristerding toqsan payyzy men úsynghan jobalar neginde zandastyryldy!

Sondyqtan, menen zang shygharushy organ men atqarushy biylik te, shetten oralghan aghayyndar da zor payda kórmese, zәredey ziyan shekken joq!

2015 jyly 14 qyrkýiekte «Kәrim Qajymqanúly, óz erkinizben ornynyzdy bosatynyz! Býite berseniz siz Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng da, tәuelsiz Qazaqstannyng da týbine jetesiz!!!», - dep Kәrim Mәsimovke aitqanym ainymay keldi...

Qúdaygha shýkir, Úly kósh jolyndaghy kýresterimning bәri, dәl býginge deyin, Múqtar Maghaumin aghamyzdyng kýresi sekildi kileng jenispen ayaqtaluda...

Qysqasy, men «Ádiletti Qazaqstan» ýshin әdiletsizdikpen, Múhtar Maghauin aityp otyrghan, menshe, atqarushy biylik pen zang shygharushy organ jalghastyryp kele jatqan antiy-qazaq sayasatpen kýresip kelemin!

Eger, Múhtar Maghauinning shetten kelgen qazaqtar «...auyzdyqtap ústap, aitqangha kóndirip, aidaugha jýrgizu – qiyngha soghady...», - degeni shyn bolsa, onda Erlan Qarin bizden qashpauy, qayta «Preziydent aitqan adaldyq pen әdildikti bәrinen biyik qoyatyn naghyz Adal azamat degenimiz, mine, osylar!», - dep bizdi quana-quana qabyldauy, júrtqa ýlgi qyp kórsetui, tipti bizdi paydalanuy kerek emes pe?!

Joq! Erlan Qarin myrzagha biz sekildi sapadaghy qazaqtar da, bizding úsynghan jobalarymyz ben úsynystarymyz da únamaydy eken! Erlan Tynymbayúly Alash kósemderining portretin kabiynetine ilip qoyghanymen, biraq naghyz sol sapadaghy qazaqtardan qashady eken. Bizding әdilet ýshin, atqarushy biylik pen zang shygharushy organ jalghastyryp kele jatqan antiy-qazaq sayasatqa qarsy kýresimizdi ózi auzynan tastamay aityp jýretin «Ártýrli pikir – birtútas últ» tújyrymy ayasynda týsinbey, óziderine jasalghan shabuyl dep esepteytin sekildi. Preziydentting býgingi bedeli, ertengi tarihy orny degendi oilap otyrghan joq...

Erekenning búl әreketi songhy bir-eki jyldyng ishinde anyq bayqaldy.

Sondyqtan da, ol jigitting «Kelgende Úly kóshke shyqpaydy ýni». Últtyq qúryltaydyng ýsh otyrsynda Kóshi-qon sayasaty, qandastar taghdyry  turaly ýsh auyz sóz aitqyzugha jarmaghany, QR Preziydentining ishki sayasat mәseleler jәne kommunikasiyalar jónindegi kómekshisi men Darhan Qydyrәlining Aqordagha men Senatqa joldaghan hattarymyz ben úsynystarymyzdy ondy-soldy laqtyra beretini de sodan ekeni dausyz!

Mine, Erlan Qarin kóp aitatyn «Ádiletti Qazaqstannyn» da osynday әdiletsizdigi jetip artylady...

***

Jalpy, jazushy Múhtar Maghauin men Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng bir-birine degen kózqarasy men mәmilesi jap-jaqsy edi.

Qasym-Jomart Kemelúly Ózining «Áke turaly tolghanys» atty estelik kitabynda esimderin iltipatpen ataghan әdebiyet pen ónerding aituly sanlaqtarynyng bel ortasynda Múhtar Maghauinning de aty túr.

Ataqty «Últsyzdanu úrany» shyqqanda, Qasekenning ony óte joghary baghalap, birden jazbasha jauap jazghanyn jogharyda aityp óttik.

Jazushy aghasynyng songhy irikten ótpey qalghan Túrysbek Sәuketaygha Memlekettik syilyq beru turaly jazghan hatyn Preziydent inisining eki etpey oryndaghany taghy bar.

Ol az deseniz, Múhtar Maghauinning «Eski» Qazaqstan túsynda jazghan maqalasyndaghy ashy tújyrymdary men Qasym-Jomart Toqaevtyng Preziydent retinde aitqan pikirleri ýndesip, bir jerden shyghyp jatatyn.

Múhtar Maghauiyn:

– belgili bir әulet, úiymdasqan top, biyleushi tap azghana uaqyt ishinde qisapsyz baylyq, barlyq iygilikke jetken jaghdayda, el iyesi, jer iyesi jalpy júrttyng túrmys-ahualy kýn ozghan sayyn tómendep barady;

Qasym-Jomart Toqaev:

– Birinshi preziydent – elbasy túsynda Elimizde óte tabysty kompaniyalar toby jәne tipti halyqaralyq ólshemder boyynsha da óte bay adamdar payda boldy, osy rette halyqtyng jartysynyng ailyq tabysy 50 myng tengeden aspaydy. Búl – jylyna 1300 dollardan sәl ghana asady degen sóz. Múnday aqshamen ómir sýru mýmkin emes;

Múhtar Maghauiyn:

– adal enbek emes, úrlyq-qarlyq, zorlyq-zombylyq, zansyz iyelik nәtiyjesinde jemit baylar toby jәne bar mýmkindigi shektelgen, kýnkóris jaghdayynyng ózi qiyndaghan taqyr kedeyler taby qalyptasty;

Qasym-Jomart Toqaev:

– Últtyq tabystyng әdil bólinui boyynsha  tengerimsizdik pen problemanyng bar ekeni aidan anyq. Halyqaralyq sarapshylar (KPMG, 2019 jyl) Qazaqstan baylyghynyng jartysy 162 adamnyng ghana qolynda ekenin rastap otyr...

Mine, Múhtar Maughauinning 2013 jyly jazghan «Qazaqsyz Qazaqstan» maqalasy men Qasym-Jomart Toqaevtyng 2022 jylghy 16 nauryzdaghy Joldauynda aitqan sózderining esh aiyrmasy joq!

Nazarbaev pen Toqaev arasyndaghy «sabaqtastyqqa» qaraghanda, Maghauin men  Toqaev arasyndaghy sabaqtastyq әlde qayda naqty jәne tereng ekeni kórinip túr.

Jazushy men Preziydent arasyndaghy ýndestik pen sabaqtastyq búnymen ayaqtalmaydy...

Endi osynyng bәrin eske alghanda, Múhtar Maghauinning Qasym-Jomart Kemelúlyna: «…týptep kelgende, qazaqqa, onyng últtyq mýddesi men bolashaghyna qarama-qayshy antiy-qazaq zúlmat sayasat býgingi kýnde sabaqtas jalghastyghyn tauyp, is jýzinde naqty qoldanysqa týsip otyr..», - dep sonshalyq shýilikpey-aq, Úly kósh turaly sol Túrysbek Sәuketay turaly jazghan haty sekildi sypayylap bes-alty auyz sәlem aitsa,  Qasekenning ony eshqashan jerge tastamas edi ghoy…

Endeshe, eki aituly Túlghanyng arasyna «qara mysyq» qaydan kirip ketti. Ekeuining agha-bauyrlyq syilastyghyn qay shaytan býldirdi eken?!

Esterinizde bolsa, Últtyq qúryltaydyng songhy otyrysynda Preziydent: «Kenes zamanyndaghy túlghalardy, әsirese, Alash kósemderi men Kenes qayratkerlerin salystyryp, bir-birine qarsy qoyady. Dәl osynday sóz tartystarynyng aqiqatyna jetu qiyn, jetkenning ózinde el ishine iritki salatyn múnday dau-damaydyng esh qajeti joq», - dep qatang eskertu jasaghany belgili.

Memleket Basshysy búl sózdi basqa emes, Múhtar Maghauinning Aya Ómirtaygha bergen súhbatyndaghy Túrar Rysqúlov pen Sәken Seyfullin turaly aitqan ashy pikirin menzep aitqan bolsa kerek.

Qúday biledi, Últtyq qúryltaydyng jәne Jastar sayasaty jónindegi kenesting qyzmetin ýilestiretin jigit Múhtar Maghauinning sol súhbatyndaghy últ, últtyq tariyh, әdebiyet pen óner, din, kóshi-qon, qandastar taghdyry syndy úlanqayyr oilarynyng bәrin qayyryp qoyyp: «Oybay, Maghauin elding ishine iritki salyp jatyr!», - dep jerden jeti qoyan tapqanday bolyp, Preziydentke sol Túrar Rysqúlov pen Sәken Seyfullin jayly aitqanyn pikirin jetkizgen de shyghar...

Shyndyghyna kelsek, elding ishine «iritki» salyp otyrghan – Múhtar Maghauin emes, Alash kósemderi men Kenes qayratkerlerine qatysty arhivten tabylghan derekter!

Aldaghy kýnderde arhivten taghy da jana derekter tabylyp jatsa, múnday pikirlerding taghy da qozdaytyny, duyldap baryp basylatyny belgili.

Ony ziyaly qauym ókilderining qalay qabyldaytyny – olardyng últtyq sana-sezimi men sayasy sauatynyng dengeyine baylanysty.

Jalpy, Múhtar Maghauin – eshkimge keudesin bastyryp kórmegen túlgha! Onymen aitysam degenderding bәri kezinde qara esekke teris minip, qanjyghasyna «qaljuyr» baylanyp ketkeni belgili.

Preziydent Últtyq qúryltayda osy sózdi aita salysymen Múhtar Maghauinge qarsy әr jerden shәuildegen dauystar shygha bastady.

Birinshi bolyp, keshegi «tarihshy», býgingi «filosof» Darhan Qydyrәli Senat tórinen deputattyq saual joldap,  «Mәselen, qazaq atyn qaytarghan Sәken Seyfullin men asharshylyqqa qarsy kýresken, alash qayratkerlerin qamqorlyqqa alghan Túrar Rysqúlovty qúr kommunist aty nemese ózin qorghau ýshin jazghan haty ýshin jazghyru – әbestik», -depti.

Darhan Qydyrәli osy mәselege baylanysty «әbestik» jasaghan taghy bir túlghanyng bar ekenin bile me eken ózi?!

Bilmese, bildireyik!

Múhtar Maghauinnin: «Al keyin kolhozdasu josparynda Ministrler kenesining orynbasary, grafikti ózgertken. Əueli, Qazaqstanda kolhozdasu 35-jylgha deyin dep aitylghan. Sony meylinshe tezdetip, 32-shi jyl dep jazghan – Rysqúlov. Sodan keyin baryp halyq qyryldy...», - degen sol pikiri men Qasym-Jomart Kemelúlynyn: «Ýlken ókinishke oray, asa kórnekti sayasy jәne memleket qayratkeri Túrar Rysqúlýlovtyng Kenes memleketining basshylaryna jazghan ótinish-tilegi onyng jeke basy ghana emes, qazaq halqy ýshin de jaqsylyqqa jalghasqan joq («Áke turaly tolghanys» kitaby, 109-bet, «Dәuir» baspasy), - degen myna sózin salystyryp kórinizshi.

Mine, «әbestiktin» kókesi!

Qasym-Jomart Kemelúly búl «әbestikti» osydan jiyrma jyl búryn, elu jasynda jasaghan.

Darhan myrza myqty bolsa, deputattyq saualyn endi osy «әbestikke» qarsy taghy bir mәrte jasasyn!

Bizding Jazushy men Preziydent arasyndaghy ýndestik pen sәikestik búnymen ayaqtalmaydy dep otyrghanymyz, mine, osy!

Kórdiniz be, ekeuining pikiri «Rysqúlov mәselesinde» de bir jerden shyghyp otyr.

Jýrgizilip otyrghan Últtyq iydeologiya: «Ózara syilasu, meyirimdi bolu, kishipeyil bolu, qúrmetteu, ózgening pikirine qúrmetpen qarau, mine osy siyaqty qúndylyqtardy biz ornyqtyruymyz kerek…», - degen dengeyde bolsa, búl – Preziydentting bedelin týsiruden basqa týk emes!

***

Qarapayym adamdy qoyyp, hannyng ózine «qaljuyr» baylap jiberetin aituly túlghalar bolghan. Sonday túlghalardyng ghasyrdan gharsyrgha úmytylmay bizge jetken jarqyn mysaly – Búqar Qalqamanúly men Mahambet Ótemisúly.

«Ay, Abylay, Abylay...» men «Han emessin, qasqyrsyn...» – sol Abylay han men Jәngir hangha Búqar men Mahambet baylap jibergen mәngilik «qaljuyrlar».

Tәuelsizdikke deyin Abylay men Jәngirding últyna sinirgen Úly enbekterinen góri osy «qaljuyrlary» auyzgha tez týsip, aldymen aitylyp keldi. Qazir sәl bәsendegenimen, sol «qaljuyrlary» әli joghalghan joq...

Bizding dәuirimizding dәl osy Búqar men Mahambet sekildi býgingi aituly túlghasy – dau joq, Múhtar Maghauiyn!

Múhtar Maghauin – Týnghysh Preziydentke bir emes, ýsh «qaljuyr» baylap tastady.

Onyng birinshisi – osy «Úlsyzdanu úrany» «2004); ekinshisi – 2011 jylghy «Janaózen qyrghyny» kezinde jazghan «Qan tógildi!..» maqalasy; ýshinshisi – 2013 jyly jariyalanghan «Qazaqsyz Qazaqstan» degen tújyrymy.

2013 jyly degennen eske týsedi, sol jyldyng kýzinde Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovtyng tikeley yqpalymen Túnghysh Preziydent shetten oralghan qazaqtargha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin qatang zang qabyldap jiberdi.

Dәl sol mәselege baylanysty, Núrsúltan Nazarbaevqa «Naghashyma hat» atty «Ashyq hat» jazdym.

Sol «Ashyq hatta» Núrsúltan Ábishúlyna: «Sizge tileules adam búl qazaqta kóp. Mәselesin sheshseniz, shettegi bes million qazaq týgelimen Sizding qoldaushynyz, berik qorghanynyz. Oghan mening zәredey kýmәnim joq! Biraq, solardyng bәrinen desi basym bir túlgha bar. Ol – jazushy Múhtar Maghauiyn! Sol qúrdasynyzdy tyndanyz, kóbirek den qoyynyz ol kisining aitqandaryna!», - deppin.

Kórdiniz be, Qabdesh Júmadilov pen Dulat Isabekovty nemese Múhtar Shahanov pen Asqar Júmadildaevty emes, Múhtar Maghauindi!

Ataqty Múhtar Maghauinning bir emes, ýsh eskertuine qúlaq aspaghan  Núrsúltan Nazarbaev Auyt Múqiybekti qaydan tyndasyn?!

Degenmen, ótken biylik túsynda, arpalysyp jýrip, Úly kóshti eki súmyraydyng qandy shengelinen әreng aman alyp qalghan edik.

Úly kóshti ghana emes, Núrsúltan Ábishúlynyng shettegi alty-jeti million qazaqtyng aldyndaghy abyroyy men bedelin bel sheship qorghadym!

Men nyq senimmen aita alamyn, Úly kósh pen qandastary aldynda Túnghysh Preziydentting beti jaryq, ensesi biyik!..

Eger, Núrsúltan Nazarbaev sol «Últsyzdanu úranyna» toqtay qalghanda, sóz joq, «Ekinshi Abylay han» men «Ekinshi Ata Týrik» bolmasa da, solargha jeteghabyl dengeyde baghalanyp, býgin alaqanymyzda jarqyldap jýrer edi-au degen bir ókinish ózegimdi kýnde órteydi. «Shal kettin» astynada qalmas pa edi dep, qatty armandaymyn!

Tipti, «Qan tógildi!..» (2011) men «Qazaqsyz Qazaqstannyn» (2013) bireuine qúlaq asqanda da, jaman bolmas edi...

Uaqyt bәrin Múhtar Maghauin aghamyzdyng paydasyna sheshti. Aqparttyq soghysta Múhtar Maghauin Túnghysh Preziydentti zor basymdyqpen jendi. Biraq, Múhtar Maghauinning ol jenisi óte qymbatqa týsti, 2011 jyly 17 adamnyn, 2022 jyly 238 adamnyng qanyn tógip baryp, әreng qolgha keldi...

Óte ókinishti!

Endi sol Múhtar Maghauin Qasym-Jomart Toqaevtyng da qanjyghasyna «Antiy-qazaq sayasaty...» degen «qaljuyr» baylap qoydy.

Búl da Túnghysh Preziydentke baylanghan anau ýsh «qaljuyrdan» bir kem emes mәngilikke qalatyn qara tanba!

Ermúrat Bapy men Auyt Múqiybekting shyr-pyr bolghany Qasym-Jomart Toqaevty Múhtar Maghauinning osy temir tegeuirinen aman alyp qala ala ma?!

Jaraydy, biz barymyzdy salyp qorghauyn, qorghaymyz ghoy.

Búryn mening hattarymdy Mahmúd Qasymbekov Túghysh Preziydentke tam-túmdap jetkizip túratyn.

Qazir Aqordada bizding sózimizdi Qasym-Jomart Kemelúlynyng qolyna tiygizip túratyn sol Mahmúd Qasymbekov sekildi birde-bir ayauly túlgha joq sekildi.

Sonyng kesirinen, ainalasyndaghy anau mansap ýshin birin-biri andyghandar bizding shiryqqan janayqayymyzdy, aq peyilimizdi, ýzdik úsynystarymyzdy Qasekene jetkizbey, dinkemizdi qúrtyp kele jatqan joq pa?! Ne Preziydentting qabyldauyna jolatpaydy...

Aybek Dәdebaev – jana kelgen jas jigit. Oghan Múhannyng dengeyine jetu ýshin әli biraz uaqyt kerek. Oghan deyin Qasekenning preziydenttik merzimi de ayaqtalady.

Sayasatyn qoldap kele jatqan janashyr bauyry retinde aitayyn, eger, ainalasyn qaghyp-silkip, Kóshi-qon sayasatymen qosa, barlyq salany dúrystap qolgha almasa, Qasym-Jomart Kemelúlynyng aty tariyhqa «Jana Qazaqstan» qúrumen emes, osy «Antiy-qazaq sayasatymen» qaluy mýkin...

Búl menin, eng qúryghanda, Qasym-Jomart Kemelúlynyng Úly kóshke ýmitin baylap otyrghan El ishi-syrtyndaghy milliondaghan qandastarynyng aldyndaghy Ózi aitqan «Qasiyetti paryzyn» jerde qaldyrmau ýshin jasap jatqan talqarmauym ghoy...

Tóbemde Qúday túr ghoy, men Qasym-Jomart Kemelúlynyng býgingi bedeli men ertengi tarihy orny ýshin qatty alandaymyn!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

 

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1446
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5205