Eldes Orda, zertteushi:

– Keshe týrki halyqtary ýshin manyzdy kýn edi. 1890 jyly 25 qarashada, Daniyalyq ghalym V.Tomsen qúlpytastaghy bitik jazudyng qúpiyasyn ashty. Ghylymy janalyq Europa qoghamyn dýr silkindiredi.

Tomsen alghash «týrik», «kýltegin», «tәniri» degen sózderdi sheship oqidy. Bitiktastaghy jazudyng kelesi beti qytay iyerogliyfimen bәdizdelgen-di. Tomsen iyerogliftegi esimderding rettik (qaytalanu) jiyligine qarap otyryp, kelesi betindegi qúpiya tanbalardy birtindep sóilete bastaydy. Sol dәuirde shyghystanu, sonyng ishinde týrkitanu salasy jeke ghylym retinde abroyly zertteu nysanyna ainaldy. V.Tomsen tanbany sheship, qúpiyasyn ashqanymen, kóne týrik tilin bilmeytin edi, sol sebepti «búl mәtindi oqysa Radlov oqidy» degen. Kóp ótpey Radlov, Tomsen sheshken tanbanyng izinshe mәtin joldaryn oqyghan. Sonymen júmbaq kýide qalghan tastaghy bitik jazuy sóiley bastaghan...

25 qarasha kýni manyzdy kýn. Bitik jazu kýni qútty bolsyn! Búl kýn últ tarihy men memleket mýddesi túrghysynan óte manyzdy. Biz osy jazumen jazylghan tarihymyzgha nemqúraydy qaray bastaghan edik, imperialister bizdi «tarihy joq, tamyrsyz» dey bastady.

Kýnderding bir kýni biz sanaly týrde bitik jazuy turaly oiymyzdy qayta qarastyratyn bolamyz. Qazirgi sana dengeyinde talqygha saludyng qajeti joq. Qazir bizge sayasat, ekonomika hәm tehnologiya manyzdy. Sol kýn keledi, biz japon, korey, evrey, qytay, monghol, tiybet, armyan, tay halyqtary siyaqty, óz tól jazuymyzdy qayta janghyrtatyn bolamyz.

Ábdirashit Bәkirúly, filosof:

– IYә, BAQ arqyly «Tól jazuymyz» atty tórtinshi memlekettik rәmizdi qabyldau kerektigi turaly birneshe mәrte mәsele kóterdim. Sonau 2007-08 jyldardan beri. Sodan beri «búnyng Nazarbaevqa qajeti joq eken» dep keldim.

Sodan biylik auysyp, jylymyq bolghanda, búl mәseleni taghy kóterdim, BAQ arqyly. Reaksiya - búrynghyday.

Endeshe, Siz dúrys aitasyz, osyny kóteru әli erte siyaqty. Óitkeni, ony qogham qoldap ketken joq. Deputattar da ýnsiz qaldy... Yaghni, bizding qoghamdyq sanamyz búl dengeyge jetpegen.

Biz әli de memlekettik egemendigin sezinetin «sayasy últ» dengeyine jete almaghan ekenbiz. Osylay etu ýshin N.Nazarbaev pen onyng qolshoqparlary tym qyzu, tym qatty, tym belsendi qyzmet etip, últtyng «men» degen ózindik sanasyn óshiruge shaq qalypty.

Biz Qazaqstandaghy kóp últtyng birimiz dep qana jýr ekenbiz... Áli de sol ýrdis jalghasyn tabuda. Ol tek «ýles bólisine» qajettilik payda bolghanda ghana toqtaydy dep ýmittenem. Yaghni, Siz aitqan qarqyndy ekonomikalyq damu bastalghanda!

Abai.kz