Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Alasapyran 178 0 pikir 27 Qarasha, 2024 saghat 14:39

Livandaghy soghys ayaqtaldy: Taraptar ne kelisti?

Suretter: iz.ru jәne wikipedia.org sayttarynan alyndy.

Izraili armiyasy «Hezbolla» tobyna qarsy operasiya jýrgizip jatqan Livanda seysenbige qaraghan týni Izraili ýkimeti maqúldaghan atysty toqtatu rejiymi kýshine endi.

Áskery qaqtyghystar týnning ortasyna deyin jalghasty: «Hezbolla» Teli-Avivtegi әskery nysandargha drondar jiberse, Izraili әskeri Beyruttyng keybir audandaryn evakuasiyalau turaly búiryq bergen son, atysty toqtatugha bir saghattan az uaqyt qalghanda Beyruttyng ontýstik manyna әue soqqylary jasady.

Endi kelisim sharttaryna sәikes, Izraili әskerleri Livannan 60 kýn ishinde shygharylady. Al «Hezbolla» jauyngerleri shekaralas aimaqtardan ketui tiyis. Búl audandargha Livan armiyasynyng sarbazdary ornalastyrylady.

Izraili premier-ministri Biniyamin Netaniyahu telejoldauda búl kelisimning úzaqtyghy «Hezbollanyn» әreketine baylanysty bolatynyn aitty. Eger top qayta qarulanugha tyryssa, búl kelisimdi búzu retinde baghalanatynyn eskertti.

Sonday-aq ol Izraili әskery kýshteri shabuylynyng arqasynda «Hezbolla» ondaghan jyldargha «keri ketti» dep mәlimdedi.

AQSh preziydenti Djo Bayden de kelisim jasalghanyn, onyng jergilikti uaqytpen sәrsenbi kýni saghat 04:00-de kýshine enetinin aitty: «Áskery qimyldar toqtatylady. Búl atystyng toqtauy túraqty boluy kerek», - dedi Bayden.

Bayden Livandaghy beybitshilik býkil Tayau Shyghysta túraqtylyq ornatugha jәne Gaza sektoryndaghy soghysty toqtatugha yqpal etui mýmkin degen ýmitin bildirdi.

Sәrsenbi kýni tanerteng Livan túrghyndary soghys saldarynan tastap ketken ýilerine qayta orala bastady.

AQSh memlekettik hatshysy Entony Blinken:

«HAMAS әuel bastan basqa taraptardy soghysqa tartudy, sóitip Izrailge qarsy birneshe maydan qúrudy kózdedi. Alayda, búl joly HAMAS qaqtyghysty toqtatu ýshin qajetti qadamdar jasaudan bas tartty», - dedi Blinken Italiyada «Ýlken jetilik» elderining syrtqy ister ministrlerimen kezdesude.

Kelisimge sәikes, Izraili әskerleri Livannan 60 kýn ishinde shygharylady.

«Hezbolla» óz jauyngerleri men qarularyn Izraili men Livan arasyndaghy beyresmy shekara sanalatyn «kók syzyq» pen shekaradan 30 shaqyrym jerde ornalasqan Litany ózeni arasyndaghy aumaqtan shygharady. Búl aimaqty Livan armiyasynyng kýshteri baqylaugha aluy tiyis.

Jana kelisim 2006 jyly qabyldanghan BÚÚ Qauipsizdik Kenesining 1701 qararyna úqsas. Ol Izraili men «Hezbolla» arasyndaghy soghysty toqtatugha negiz bolghan edi. Búl jolghy kelisim de halyqaralyq qoldaugha ie boluda.

Kelisim Iran qoldaytyn «Hezbolla» tobyn Izraili shekarasynan alystatyp, óz shegarasy manyna Livan armiyasynyng túraqty kýshterin nyghaytugha mýmkindik beredi. Izraili әskerleri shyqqan son, olar shekara boyyna ornalastyrylady.

Búl kelisim «atysty toqtatudy» jәne «Izraili qúrghan buferlik aimaqty joidy» qarastyrady.

Sonymen birge, kelisim Izraili ýshin manyzdy tarmaqty qamtidy: oghan say Izraili «Hezbolla» tarapynan qauip tóngen jaghdayda Livanda әskery qimyldardy jalghastyra alady.

AQSh atysty toqtatu rejiymin baqylau ýshin bes elden túratyn komiytet qúrady. Búl organ «Hezbolla» kelisimdi búzdy dep tanylghan jaghdayda, Izrailiding Livangha soqqy jasau qúqyghyn tanityn qújat jariyalaydy.

AQSh basshylyghymen ótken kelissózder barysynda Livan biyligine 2006 jyldan keyin qalyptasqan jaghday qaytalanbaytyny aityldy. Ol kezde «Hezbollagha» shekara boyynda keng auqymdy infraqúrylym qúrugha rúqsat berilgen edi.

Alda ne kýtip túr?

Atysty toqtatu mәselesinde kóptegen súraqtar bar:

Kelisimge sәikes, Livannyng myndaghan әskeri Izraili men «Hezbolla» әskerleri shygharylghannan keyin elding ontýstigine ornalastyrylady. Biraq olardyng naqty qalay ornalastyrylatyny belgisiz.

Búl tek qarjylandyru mәselesine ghana baylanysty emes. Qarjyny Livannyng halyqaralyq odaqtastary tauap beredi dep kýtilude. Eng bastysy: – Livan әskeri qajet bolghan jaghdayda «Hezbollagha» qarsy túra ala ma? – degen súraq bolyp otyr.

Múnday jaghday Livan ishinde livandyqtardyng ózara qaqtyghysuyna әkelui mýmkin. Búl dinaralyq kelispeushilikter әli de kýshti elde túraqsyzdyq tudyruy mýmkin.

Degenmen, Livan biyligi jaghdaydy ózgertu kerektigin týsingen siyaqty. Oghan degen sayasy erik-jigerding bar ekeni osy kelisimnen belgili boldy.

Anyqtama:

Livan biyligining mәlimeti boyynsha, 2023 jyldyng qazan aiynan beri elde keminde 3823 adam qaza tapty. Olardyng kópshiligi songhy birneshe aptada, Izraili «Hezbollagha» qarsy operasiyasyn kýsheytken kezde qaytys boldy.

Izraili tarapynyng mәlimetinshe, 82 sarbaz jәne 47 beybit túrghyn qaza tapqan. 

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1560
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3358
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6303