Almatyda Biybigýl Tólegenovanyng mereytoyy ótti
Qazaq ónerining qara shanyraghy Jambyl atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq filarmoniya sahnasynda taghy da bir aituly mereytoy keshi ótti.
Óner ordasynyng 89-jyldyq tarihynda esimderi altyn әrippen jazylghan dara túlghalar qyzmet atqarghan. Sonyng biri de, biregeyi Qazaqstan jәne KSRO halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Sosialistik Enbek Eri, búlbúl әnshi Biybigýl Ahmetqyzy Tólegenova. Qazaqtyng búlbúly kiyeli shanyraqta ótken ózining óner jolynda filarmoniya әn repertuarynyng bangy men damuyna eseli ýlesin qosyp, shygharmashylyqtyng shynyna shyghyp, memlekettik marapattyng kóbine qol jetkizgen. Ghibratty ghúmyr iyesi, últ maqtanyshy Biybigýl Tólegenova biyl 95 jasqa tolady. Mereyli toy qarsanynda qara shanyraqta әnshining shygharmashylyghyna arnap, N.Tilendiyev atyndaghy akademiyalyq foliklorly-etnografiyalyq «Otyrar sazy» orkestrining Biybigýl Tólegenovanyng shygharmashylyghyna arnalghan konserti ótti.
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, filarmoniya diyrektory Abdualiyev Aqan Jylqyshybayúly:
– Osy jeltoqsan aiynda qazaq әn ónerining búlbúly Biybigýl Tólegenova apamyz ýlken 95 degen, ghasyrmen qúrdas jasqa keledi. Ol kisimen әngimelesken kezde filarmoniyada apamyz on bes jylgha juyq qyzmet atqarghanyn, jәne ózining aituynsha KSRO Halyq әrtisi, Qazaqstan Halyq әrtisi, Sosialistik Enbek eri odan basqa da marapattary bar, sonyng bәrin osy filarmoniya qabyrghasynda jýrgen kezde alghanyn aitady. Sondyqtan da, búl mereytoydy mindetti týrde atap ótudi jón kórdik. Jәne de atap ótude bizdegi iri újymdardyng ishinen Núrghisa Tilendiyev atyndaghy «Otyrar sazy» orkestrine toqtaldyq. Sebebi, Núrghisa Tilendiyev pen Biybigýl Ahmetqyzy bir ýiding ýshinshi-tórtinshi qabatynda kórshi túrghan. Ekeui ónerde syrlas bolghan. Sondyqtan da býgingi keshti Otyrar sazymen ótkizudi jón kórdik.
N.Tilendiyev atyndaghy akademiyalyq foliklorly-etnografiyalyq «Otyrar sazy» orkestrining Kórkemdik jetekshisi jәne bas diriyjeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri «Parasat» jәne «Qúrmet» ordenderining kavaleri Dinzuhra Tilendiyeva:
– Býgingi tolyq konsert jiyrma shygharmadan túrady. Onyng kóbisi Biybigýl Ahmetqyzynyng repertuarynan alynghan әnder. Biz ol kisimen bir ýide túrdyq. Ákem Biybigýl Ahmetqyzymen ónerde birge kóp júmys istedi, әkemning kóptegen әnderin birinshi bolyp oryndady. Onyng ishinde "Kel erkem Alatauyma", "Jan jarym", "Jan sәulem" әnderi bar. Konsertke biz biraz uaqyt dayyndaldyq. Býgingi konsertting baghdarlamasyn dayyndauda da soghan qarap oilastyrdym. Baghdarlamadaghy shygharmalardyng kópshiligin orkestrge әkem ózi jazyp ketken, jәne odan bólek Biybigýl Ahmetqyzynyng tikeley shәkirti bolmasa da, izin basyp kele jatqan jana әnshiler jana kompozitorlardyng әnderi de oryndaldy.
Konserttik baghdarlamada Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» ordenining kavaleri Jalghasbek Begendikov pen Halyqaralyq konkurstardyng laureaty Ábilqayyrhan Beysekovting diriyjerlik etuimen Biybigýl Tólegenovanyng repertuaryndaghy Halyq әni «Gauhartas», «Jan jarym», «Mama» atty ýzdik shygharmalary men bar qazaqqa tanymal Evgeniy Brusilovskiyding «Qyz Jibek» operasynan «Gәkku» t.b. әnderi oryndaldy. Keshte Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» ordenining kavaleri Gýlzat Dәuirbaeva, «Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri Aygerim Shәripbek, Halyqaralyq konkurstardyng laureattary Farhat Kubiyev, Núrghalym Amanbay, Ayajan Quanyshaliyeva, Aydos Jabaghiyn, Júldyz Bayjúma óner kórsetti. Toqsannyng torqasyna shyqqan túlgha mereytoylyq konsertte kórermender qatarynan tabylyp, ózine kórsetilgen syi-qúrmetke rizashylyghyn bildirdi.
Qazaqstan jәne KSRO halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Sosialistik Enbek Eri, búlbúl әnshi Biybigýl Ahmetqyzy Tólegenova:
– Býgin men baqytty adammyn. Óitkeni, sizder menimen birge, mening 95 jyldyghymdy toylaugha kelip otyrsyzdar. Áriyne, búl jasqa jetuding ózi jenil emes. Talay qiynshylyqtar da boldy. Sizderge aitarym, elimiz aman bolsyn, tynyshtyq bolsyn. Aspanymyz ashyq bolyp, syrttaghy jaudan saqtasyn. Qazaq degen – keng halyq qoy. Halqymyz aman bolsyn, tynyshtyq bolsa, qolymyzdan bәri keledi. Ýlkenderge osynday qúrmet, jastargha jol bolsyn, – dep elge aq batasyn berdi.
Qazaq ónerining tarihynda últ maqtanyshtaryn ýnemi jadymyzda ústap, mәdeny múra dep bilu – mәdeny mekemening basty ústanymy. Osy maqsatta filarmoniya qabyrghasynda aldaghy uaqytta da keremet keshter jalghasyn tappaq.
Abai.kz