Abay atyndaghy Qazaq últtyq opera jәne balet teatry  2024 jyldyng 29-30 qarasha jәne 1 jeltoqsanynda óner sýier qauymgha Altyn Ordanyng negizin qalaghan Joshy hannyng esimin úlyqtau jәne Joshy úlysynyng irgesi qalanghanyna – 800 jyl toluyna oray «Han Súltan. Altyn Orda» operalyq spektaklin úsynady.

Eki bólimnen túratyn tarihy dramanyng kompozitory –Hamit Shanghaliyev. Tanymal jas qalamger Almas Nýsipting «Han Súltan. Altyn Orda» dramalyq shygharmasynyng jelisimen jazylghan librettonyng avtory Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri, QR Preziydentining memlekettik stiypendiaty Maraltay Ybyraev.

«Han Súltan. Altyn Orda» operalyq spektaklining jazyluyna tarihy túrghydan kenesshi qyzmetin atqarghan ghalymdar: Ortaghasyrlyq Qazaqstan tarihyna arnalghan 4 monografiyalyq zertteuding jәne 170-ten astam ghylymy jәne ghylymiy-populyarlyq enbekting avtory (onyng ishinde Joshy úlysy (Altyn Orda) tarihy boyynsha enbekteri de bar) tarih ghylymdarynyng kandidaty, professor - Núrlan Atyghaev,  Altyn Orda tarihy boyynsha 5 kitaptyng jәne 170-ten astam ghylymy maqalanyng avtory,  Altyn Orda jәne tatar handaryn zertteu ortalyghynyng jetekshisi, «Altyn Orda sholuy» jurnalynyng bas redaktory - Ilinur Mirgaleev jәne «Marmara» uniyversiytetining professory, Altyn Orda jәne Altyn Ordadan keyingi handyqtardyng tarihyna negizdelgen enbekter men qyryqtan astam jeke avtorlyq jәne audarma kitaptardyng avtory, týrkiyalyq tarihshy - Iliyas Kemaloghlu.

«Han Súltan. Altyn orda»  operasynyng qongshy rejissery italiyandyq- Davide Livermore. Ol Italiya Júldyzy Ordenining ofiyseri  jәne  Luciano Pavarotti, Plácido Domingo, José Carreras, Mirella Freni jәne Zubin Mehta siyaqty әigili oryndaushylarmen, sonday-aq Luca Ronconi, Andrey Tarkovskiy jәne Zhāng Yìmóu siyaqty tanymal rejisserlermen de júmys istegen. Italiyanyng eng iri sahnalarynda, olardyng ishinde Milandaghy - La Scala, Rim opera, Turindegi - Teatro Regio, Genuyadaghy - Carlo Felice teatrynda spektaklider qoyghan tәjiriybeli maman.

Operanyng bas keyipkeri Han Súltan – Úlystyng negizin qalaushy Joshy hannyng ýshinshi әieli, Altyn Ordanyng úly biyleushilerining biri- Berke hannyng anasy. Horezm shah Ala-ad-Din Múhamed II-ning ýlken qyzy. Áygili Jәlel-әd-Dinning tughan qaryndasy. Tarihta Han Súltan turaly qalghan azdaghan derekting ózi býgingi zertteushiler men kórkem shygharmashylyq ókilderi ýshin bagha jetpes qazyna. Han Súltan beynesi – ózining erekshe taghdyrymen de qymbat túlgha. Opera Shynghys hannyng músylman әlemining ýlken mәdeniyet oshaghy, týrkilerding qúrghan ýlken sayasy birlestigi Horezmshah memleketin jaulau kezeninen bastalyp, Altyn Ordanyng alghash qalyptasa bastaghan kezimen ayaqtalady. Han Súltan ózining aqylymen, minezimen jәne sayasatta biliktiligimen ózin de, úldaryn da Altyn Ordanyng beldi qayratkerine ainaldyrghan túlgha.

Jana tuyndy klassikalyq opera bolghanymen,  zamanauy tehnikalyq mýmkindikterding ozyq ýlgilerin paydalanady. Sondyqtan, tehnologiya zymyraghan zamanda viydeokontentti de útymdy  qoldanu qarastyrylghan.  Ómir ózegining simvoly retinde alynghan  toranghyl aghashynyng da sahnada ózindik qoldanu әdisteri kórermenge әser qaldyratynyna senimdimiz.

Jana operanyng ssenografy - Eleonora Peronetti. La Scala jәne Fransiya  teatrlarynyng sahnasyn kórkemdegen belgili maman. Jaryq diyrektory Stabiyle dy Kataniya teatrynyng jaryq jóninde suretshisi, dýnie jýzinde rejissura әlemine әigili Gaetano La Mela. Qoishy horeografy tanymal baletmeyster Aldybekova Ásem. Kontent – D-Wok.

Últtyq tuyndynyng kostumderining bas suretshisi – PRIMO STUDIO ateliesining negizin qalaushysy әri art diyrektory Erimbetova Aynúr. Ekinshi suretshi Altyn Serikbaeva. Tarihy qoyylymnyng kiyim ýlgilerine keletin bolsaq klassikalyq stili men zamanauy kózqarasty etene ýilestirip, arnayy týster tandalghan. «Han Súltan.Altyn Orda» operasyna  arnayy 173 kiyim sahnalyq tigildi. Sonymen qatar, solister, orkestr, hor, balet toptary t.b qatysushylardy qosqanda 300-ge juyq ónerpazdar sahnada bas qosady.

«Osy operany qoidy alghash rejissergha  úsynghanda, tarihyn terennen tartqan Joshynyng úlysyn, bay  salt-dәstýrimizdi,  halqymyzgha tәn qasiyetterdi, adamy qúndylyqtardy, otbasy tәrbiyesi, әielding qoghamdaghy roli t.b. basa kórsetudi úsyndym. Mysaly, Han Súltan sonau Shynghys han biylep-tóstegen zamanda Úly Dala qyzyna tәn batyldyghymen, erkindigimen, Resey knyaziderimen diplomatiyalyq qarym-qatynas jýrgizgen qabiletimen tarihta qalghan. Osynday týrki әlemining analaryn býgingi úrpaqqa nasihattau ýshin, bir jaghy olargha әdil bagha beru ýshin, biz Úly Dalanyng qaysar qyzdaryn sahnalaudy jalghastyra beruimiz kerek dep oilaymyn, - dedi osy qoyylymnyng iydeya avtory jәne  Abay atyndaghy Qazaqtyng últtyq opera jәne balet teatrynyng diyrektory Kópbasarova Aynúr.

Týrki әlemining týp tamyry – Altyn Ordanyng sayasy sahnasynda manyzdy ról atqarghan Han Súltannyng beynesi osylaysha halyqqa jol tartady.

Jaqynda asygha kýtken oqigha oryn almaq. Hamit Shanghaliyevting «Han Súltan. Altyn Orda» operasynyng premierasy. Búl tuyndy týrli elderding shygharmashylyq túlghalaryn biriktirdi.

Sizderdi 29, 30 qarasha jәne 1 jeltoqsan kýnderi kýtemiz!

Kelinizder! Abay atyndaghy Qazaq últtyq opera jәne balet teatry tarihynyng bir bóligine ainalynyzdar!

Biyletter Abay at. QazÚOB kassasynda saghat 10.00-den 18.00-ge deyin satylady.

Tel. +7 (727) 272-79-34; Anyqtama telefondary: 272-44-91, 272-79-63, 272-20-42

Onlayn biyletter: www.ticketon.kz

Instagram / Facebook / VKontakte / Telegram / Twitter: @abay.kaz.ntob

Abai.kz