Júma, 29 Qarasha 2024
Alashorda 396 0 pikir 28 Qarasha, 2024 saghat 15:02

Qazaqtyng Qajymúqany turaly ne bilemiz?...

Suret: ortalyq.kz saytynan alyndy.

«Ómir – kýres, kýres – ómir»

Asanәli Áshimov

Qazaqtyng túnghysh kәsipqoy sportshysy kim ekenin bilesiz be? Áriyne, ol – Qajymúqan babamyz.

Qajymúqan Múnaytpasúly djiu-djitsu, grek-rim jәne erkin kýresten birneshe dýrkin chempion. Ol 1871 jylghy 7 sәuirde Aqmola uezi, Qaraótkel auylynda dýniyege kelgen. Klassikalyq kýres pen sirk ónerin I.IY.Lebedev mektebinde 1904-1907 jyldary  ýirenedi. Arghy tegi – nar túlghaly azamattar. Ákesi Múnaytpas 1914 jyly, atasy Ernaq baluan 1947 jyly dýnie salghan.  Dene bitimi erekshe iri Múqan 12-13 jasynan bastap kózge týsip, 16-17 jasynda jiyrmadaghy jigittermen beldesetin. Múqan sol kezden-aq, kýrespen toy-tomalaqtardyng kórkin qyzdyratyn.

1901 jyly Ombyda alghashqy sirk ashylyp, onda baluandar fransuzsha, yaghny qazirgi grek-rim kýresinen beldesedi. Búl habar Saryterek auylyna jetip, ondaghylar Múqandy jiberedi. Birinshilikte qazaq alyby dene bitimi zor, tәjiriybeli kýresker bas baluan Zlobinmen aiqasady. Kәnigi qarsylas 18-shi minutta jenildi. Dese de, jenisti kýnder alda edi.

1909 jyl Múqangha zor tabys әkeldi. Riga birinshiliginde 10 kezdesudi taza jenispen ayaqtap, jenisker atansa, Kelin qalasynda erkin kýresten alghash ret chempion bolady. Qajymúqandy әlemdik arenagha shygharghan Georg Luriyh.  Múqan Lurihpen 1908 jyly Peterburgte tanysyp, osydan  bastap «Yamagata Muhanura» atanady. «Yamagata qalasynan shyqqan» degen mәndegi jana esimning qoyylu sebebi: birinshiden, ol kezde sirk ónerining kórermenderi men kýres demeushileri qazaqtardy bile qoymaytyn; ekinshiden, japon baluandarynyng danqy dýrildep túrghan. Múqan turaly «Jalo» jurnalynda «Shyghys úly japon Muhanura. Ol tegeurindi de, dene bitimi myghym jigit. Kýreste qaharly, әri óte batyl qimyldaydy», – delingen.

Ivan Poddubnyi, Ivan Zaykiyn, Aleeks Aberg, Zbyshko-Syganevich tәrizdi әlemdik sportshylarmen teng túrghan  esil er 1910 jyly Buenos-Ayrosqa arnayy shaqyrtumen barady. «Batyrgha ong ne, sol ne» demekshi,  búl joly babamyz Amerika chempiony atanady.

Múnaytapasov 1912 jyly Nijniy Novgorodtaghy «Sur» sirkinde ótken Resey birinshiliginde jergilikti kýresker – Turbaspen, yaghni, Tulumbasovpen jekpe-jekke shyghady. Kisilik kelbeti kórkem Múqan kezekti jenisinen keyin: «Men ýlken altyn medali ýshin emes, senderding namystaryng ýshin kýrestim» degen eken»

Harbin qalasyndaghy japondyqtar úiymdastyrghan birinshilikte Sarakiky Jindofudi djii-djitsuden jenedi. Basy synyp, miy shayqalghan qarsylasy kóp úzamay baqúl bolady.

Qajymúqan 1914-1916 jyldary Finlyandiya týie baluany Yarviynen, shvesiyalyq Anderssondy, afroamerikalyq Djo Moro men orys aghayyndardyng alyptary Martynov, Aksenov syndy kýrskerlerdi jyqqan.

Bile jýriniz:

1. Múqan 1909 jyly sportta ghana emes, jeke ómirinde de oljaly bolady. Ol Nadejda Chepkovskayamen tanysyp, qazaq arasynda Bәtima dep tanylghan ónerli әrtispen sirk iyelerining qarsylyghynya qaramastan ýilengen. Sóitip, Omby qalasynda ekeui neke qidy.

2. Tabandy kýressiz jeniske jetu mýmkin emesin bilgen noyan Aziya chempiony bolghandyqtan, oghan «Japoniya, Koreya jәne Manchjuriya chempiony» laqap aty qoyylghan.

3. Al Afrikadaghy islam memleketterine saparynyng ong nәtiyjesinde Mekke men Mәdiynedegi jenisterinen keyin «músylmandardyng eng ýlken baluany» atanady. Al orys baluandary Múqandy «kostolom», yaghny «sýiek syndyrghysh» deytin. Sonday-aq, Orynborda Kamuhin sirkindegi halyqaralyq jarysta er týlegi Qajymúqannyng qúrmetine «Benefiys» ótken. Ayta keteyik, ol zamanda «Benefiys» tek әlem chempiondaryna layyqtap jasalatyn.

4. Qajymúqan Múnaytpasov Úly Otan soghysy bastalghan tústa eki jylgha juyq sirk ónerin kórsetip, 100 myng somday aqsha tauyp, maydangha jiberdi.

5. Q.Múnaytpasov 1948 jyly Týrkistan oblysy, Lenin tuy kolhozynda qaytys boldy. Temirlan auylynda eskertkish ornatylyp, 1980 jyly búrynghy Ontýstik Qazaqstan oblysy, Arys audany, Temirlan auylynda memorialdyq muzeyi ashylghan. 1986 jyldan bastap Q.Múnaytpasov atynda klassikalyq kýresten halyqaralyq turnirler ótip keledi.

6. 48 medali oljalaghan týrki halqynyng maqtanyshynyng aty әlemdik dengeyde Ivan Poddubnyi, Ivan Shemyakiyn, Aleks Aberg, Ivan Zaikiyn, Georg Luriyh, Georg Gakkenshmidt, Poli Pons, Veyland Shulis syndy baluandarmen qatar túrady.

Osymen Qajymúqan Múghaytpasúly turaly maqalamyz tәmmam. Ómirde de, sportta da jyghylmanyz!

Beybarys Sakenúly, jurnalist

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1581
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3392
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6599