Ayboz syilyghy – Qazaqstanda әdebiyet pen óner salasyndaghy shygharmashylyqty qoldaugha jәne nasihattaugha baghyttalghan últtyq bayqau. Búl syilyq qazaqstandyq avtorlar men talanttardy yntalandyrudy maqsat etedi. 2 jeltoqsan  kýni Almaty qalasynda Dostyq ýiinde Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministri A.Balaeva Ayboz syilyghy nominasiyalary boyynsha jenimpazdardy marapattau is‑sharasyn ótkizdi. Onda  tәuelsiz qazylar alqasynyng sheshimimen «Mahambetting ólim jazasy» romanynyng avtory Beket Qarashin «Ýzdik proza» nominasiyasynyng jenimpazy atandy.

Býgin «Ayboz» jenimpazy, belgili filosof‑jazushy, aqyn Beket Múqanәliúly Qarashinmen tilshimiz Á. Bәkirúlynyn jýrgizgen ekspress‑súqbattyn nazarlarynyzgha úsynamyz:

Á.B.: ‑ Beket Múqanәli úly, býkil qazaq júrty sizdi «Men qazaqpyn ‑ kók týrikpin» atty poemanyz arqyly tanydy. Ol shygharmanyz turaly birshama dau‑damaylar bolghany jasyryn emes. Bireulerdin, tipten, «A.Baytúrsynovtyng NKVD týrmesinen jazghan búryn belgisiz jana óleni tabyldy» dep sýiinshi súraghanyn da bilemiz. Áriyne, keyin sizding avtorlyghynyz dәleldendi. Búl júrttyng Sizdi tanymay jatuynan emes pe? Sondyqtan ózinizdi bizding oqyrmandarymyzgha tanystyra ketseniz dúrys bolar edi.

B.Q.: ‑  Qysqasha aitsam, men 1953 jyly Atyrau oblysy, Inder audanynda Aqqala auylynda tuyldym. Ákem Múqanәli soghys ardageri. Alghash ret mektepke Oral qalasynda bardym. Al, mektepti orys tilinde sol oblystyng Taypaq audanynda bitirip, eki jyl әsker qatarynda boldym. Áskerden song Almatygha kelip, ADK qúrylys kombinatynda bir jarym jyl júmys istey jýrip, Almaty poliytehnikalyq institutynyng Qúrylys fakulitetinde keshki bólimnde oqydym. Júmysta jýrgende Almatyda túratyn әkemning inisi Ótesh Qarashinning ýiine jii baryp túrdym. Keyde, aghamnyng ýiine onyng dostary keletin.  Olar aghamnyng dostary ‑ sol kezderi ghylymy ortada tanymal bola bastaghan qazaq filosoftary Ghalihan Aqpanbetov, Aghyn Qasymjanov, Marat Sujikov syndy túlghalar edi. Sol pikirtalastar kezderi olardan shyghatyn týidek‑týidek oy tolqyndary meni tang qaldyratyn...

Mine, sol túlghalardyng yqalymen men de birtindep filosofiyanyng sheksiz әlemine qyzyghyp, onyng iyirimderine ene bastadym. Keyin men aghama poliytehtaghy oquymdy tastap, ataqty QazGU‑ding filosofiya fakulietine barghym keletinin aitqanymda, agham ol  sheshimimdi qúptady, quana qabyldady. Mine, osylaysha men 1974 jyly KazGUdyng studenti atandym. Uniyversiytet qabyrghasynda A.Qasymjanov, Gh.Aqpanbetov, M.Sujikov, J.Abdilidin jәne basqa da ústazdadyng dәristerin tyndadyq. Ol bizge ýlken ómirlik sabaq boldy. Eng bastysy, biz әlemdik filosofiya tarihyn iygeru barysynda dýniyetanymdyq metodologiyany mengerdik, syny oilau tetikterine qol jetkizdik.

Á.B. – Odan keyingi ómiriniz qalay jalghasty?

B.Q. – Uniyversiytetti bitirgen song men Qaraghandy Jogharghy milisiya mektebinde filosofiya pәninen sabaq berdim. Arasynda arnayy joldamamen Qazaqstan Ghylym Akademiyasy Filosofiya institutynda aspiranturany bitirdim. Jogharghy mektepte qyzmetimdi dogharghan son, tughan jerime, Atyraugha kóship keldim. Mening әdeby shygharmashylyghym osy kezennen bastalady...

Ol kezderi qatty daghdarys bolghanyn bilesizder. Kóp adamdar júmyssyz qaldy, saudagha ketti. Sol kezderi mende «bos uaqyt» payda boldy da, men әdeby sujetterimdi qaghaz betine týsire bastadym. Beybarys súltan turaly kitabymdy jazdym. Oljas aghamyzdyng shygharmashylyghy turaly jazdym... Onymen qosa, «filosofiyalyq aforizmderimdi» poetikalyq formada jaza bastadym. Mine, osylay men birtindep poeziyagha bet búrdym desem bolady...

Á.B. – IYә, 2003 jyly Atyrauda YuNESKO ayasynda Mahambetting 200‑ jyldyghyna onyng ólenderining shet tilderge audarmysy boyynsha siz bas bәigeni enshilediniz. Ol jyrynyzdy qazaq qauymy joghary baghalady. Mәselen, ol turaly Múrat Áuezov aghamyz: «Mahambetting jyryn ózge tilge audarghanda, audarmashyda Mahambetke tәn minez, oghan teng aibyn boluy kerek jәne audarma tiline jetik boluy kerek. Men biletin Bekette osynyng bәri bar» dep edi. Sonymen birge, G.Beliger aghamyz da siz turaly ondy pikirlerin bildirgen edi.

B.Q. ‑ IYә, Mahambetting jyrlaryn ózge tilderge audaru óte qiyn. Múrat aghanyng aitqany dúrys, ózge tilde «jyrlaghanda» Mahambetting obrazy, onyng sóz saptauy, ekpini, shalt qimyly, oilau masshtaby, әleumettik qúndylyghy esh joyylmauy kerek. Jәne de ol tek Mahambetke tәn erekshe poeziyalyq formasyn saqtap qaluy kerek. Mine, men osy turaly kóp oilandym. Ózimdi osyghan ishtey dayyndadym. Nәtiyjesi belgili. Mahambet jyrlary meni kelesi – «Qazaq jyraularynyng er‑serilik (rysarlyq) poeziyasy» atty seriyalyq audarmalar jasaugha alyp keldi. Onda Asanqayghy, Dospambet, Qaztughan, Jiyenbet, Aqtamberdi, Eset by jәne t.t. jyrlary orys tiline audaryldy.

Á.B. ‑ Bizge ol audarmalar qanshalyqty qajet?

B.Q. – Óziniz bilesiz, Kenes odaghy kezinde qazaqta birqatar «orys tildi qauym»  qalyptasty. Olar, qanshama oqysa da, Mahanbetti jәne onyng poeziyasyn, onyng últtyq bolmysy men minezin ózine tolyqqandy sinire almaushy edi. Ol ýshin olardy kinәlay almaymyz. Endeshe, bizding mindet Mahanbettting «ózin» sol ortagha qaz‑qalpynda, esh býkpesiz jetkizu bolmaq. Ol, jalpy alghanda, últtyq Ruhty saqtaudyng bir joly. Eger, halyq ózining últtyq ruhyn joghalta bastasa, odan jaqsylyq kýtuge bolmaydy... Sol  sebepti de búl audarmalar qajet. Óz tilin bilmegen qazaq osy jyrlar aqyly óz halqynyng ruhyn boyyna siniruge mýmkindik alady... Men osy minetimdi abyroymen atqaryp shyqtym dep oilaymyn...

Á.B. – Dúrys aitasyz, búryn onday audarma «Qazaq jyraularyn syrtqa tanytu» degen maqsatty algha qoyyp keldi. Endi siz ony jana maghynamen tolyqtyrdynyz, ol – Últtyq Ruh mәselesi. Ol dúrys ta, sebebi, tәuelsizdikten keyin «últ ruhy» mәselesi bizding halyq ýshin «taghdyrmәndi» súraqqa ainaluy zandy. Endeshe, siz Mahanbet jyrlarynan bastap, qazaq jyraularyna den qoydynyz. Odan ózge birneshe kitaptar jazdynyz. Sonyng ishinde, ótken jyraulardyng izin quyp, solardyng sarynymen, sol stilde «Men qazaqpyn, kók týrikpin» degen jyrdy da ómirge әkeldiniz. Ol, sizding últ aldyndaghy perzentik boryshynyz ghana emes, últynyzgha, halqynyzgha degen sýiispenshilik sezimnen tuyndaghan der edim. Mine, sonyng bir shoqtyghy retinde býgin sizding «Mahambetting ólim jazasy» atty romanynyz halyqtyng tandauyna ie bolyp, qoshametke bólenude. Biz sizge bolashaqta da halqynyzgha bereriniz mol bola bersin dep tilek aitamyz.

B.Q. – Sizderge de tabys tileymin. Abay kz. sayty qazaq ruhaniyatynyng saqshysy retinde elimizding mәdeny dýniyesindegi qyzmeti jemisti bola bersin.

Súqbatty jýgizgen Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz