2024 jyldyng 27 jeltoqsanda Almatydaghy QR Últtyq kitaphanasynda belgili aqyn, jazushy-dramaturg Maghaz Razdanúlynyng tughanyna 100 jyl toluyna baylanysty jaryq kórgen tandamaly shygharmalarynyng ýsh kitabynyng túsauy kesildi. Qytay osy zaman әdebiyetining negizin salushylardyng biri M.Razdanúlynyng ómiri men jasampazdyghy turaly jiyngha qatysqan Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng orynbasary, aqyn Qasymhan Begmanov qalamgerding shygharmashylyq enbegi jayly jyly lebiz bildirip, jiyngha qatysushylargha sәttilik tiledi.

Maghaz Razdanúly ómirining sonyna deyin qolynan qalamyn tastamaghan qalamger. Aqynnyng «Altaydyng aqiyqtary», «Sary bel», «Uaqytqa jauap», «Ata zaman sóileydi»,  «Erten», «Asular tolghauy» atty kitaptary jaryq kórgen.

Jazushy Jәdy Shәkenúlynyng jýrgizimen ótken jiyngha jazushy, filologiya ghylymynyng dotory Núrdәulet Aqysh, aqyn, әdebiyettanushy, filologiya ghylymynyng kandidaty Serikqazy Qorabay, belgili qytaytanushy ghalym, tarih ghylymynyng doktory Nәbijan Múqamethanúly jәne ziyaly qauym ókilderi men aqynnyng jerlesteri qatysty.

Suret: Avtordyng múraghatynan alyndy.

Jiynda Qazaqstan Jazushylar odaghy sheteldegi qazaq әdebiyeti Kenesining tóraghasy, әdebiyettanushy Armiyabek Saghyndyqúly aqyn Maghaz Razdanúlynyng jasampazdyghy turaly bayandama jasady.

Jiyn sonynda qalamgerding kózkórgenderi men tuystary aqyn turaly estelikterimen bólisti.

Osy orayda biz әdebiyettanushy ghalym, professor Ahmetbek Kirshibavtyng aqyn M.Razdanúlynyng ómiri men erterekte jaryq kórgen shygharmalary turaly jazghan shaghyn maqalasyn berudi jón kórdik.

Jer emes júldyzdargha attanarmyn

Maghaz Razdanúly (1924-1998 j.)

Qytay qazaq poeziyasynyng damuyna óz darynymen ýles qosqan agha-buyn aqyn Maghaz Razdanúly oqymysty әkening yrqynda jýrgen kezinde-aq óleng ónerine aralasqan. Ol jigittik tabaldyryghyn attamay jatyp-aq óz tústastaryna óleng arnap jýrip, aqyndyq talantyn tanytqan. Qazaq saharasyn joqshylyq pen nadandyq, qala berdi otarshylyq týnegi torlap, elge týsken ýstindegi auyrtpalyq shegine jetken kezde erkindik pen tendikke, ghylym men mәdeniyetke qoghamnyng jaryq sәulesin ansap, óleng jazugha talpynghan. Ol 1946 jyldan bastap sol kezdegi  «Erikti altay» gazetine ózining alghashqy ólenderin jengesining atymen jariyalaydy.

M.Razdanúlynyng «Aljyghan angdyng aqtyq jyry» atty dastany jәne әrtýrli taqyrypta jazghan ólenderi 1952 jyly «Birlik» jurnalynda jaryq kóredi. Kezinde onyng búl dastany, júrtshylyqtyng sýiip oqityn shygharmalarynyng biri boldy. Odan keyin jazghan birsypyra ólenderi men tolghaulary jәne «Kesilgen bas» atty dastany 1957 jyly jinaq retinde baspagha joldanghan. Maghaz Razdanúlynyng búl ólenderin Qytay qazaq poeziyasynyng tandauly tuyndylary deuge bolady. Aqynnyng ertedegi jәne songhy kezdegi ólenderi «Asular tolghauy» atty bir jinaq boldy. Osy jinaqtyng «Alghashqy adymda» atty bólimine aqynnyng «Kóktem», «Múnan da qyzyq bolashaq», «Altay ana»,  «Tarih sózi», «Ýndering jaqsy», «Erlerding ólimin estigende» qatarly bir top ólenderi kirgizildi. Onyng búl ólenderinde sol kezdegi halyqty ghylymgha, óner-bilimge ýndegen, qoghamdyq әdiletke shaqyrghan aqyliyashyldyghy men aghartushylyq talabynyng aiqyn betalysyn bayqaugha bolady. Onyng sol mezgildegi ólenderinde әdebiyettin damytugha ýles qossam degen betalysy «men múndalaydy». Mysaly, aqynnyng 1948 jyly jazghan «Kóktem» atty óleninde:

«Mineky kóktem núry jerge úlasty,
Meyirimmen ana iyip tósin ashty.
Tilazar ya seri mas bolmay tentek,
Tósine mahabbatpen tóse basty» – dep, tek jalang tabighat kóktemin ghana emes, zamana ózgerisin ózek etken sezimtaldyqpen angharghanyn bayqaysyn. Aqyn «Enbekshiler kýni»,  «Júmysshy»,  «Dauyl»,  «Bolat jeli» qatarly aluan taqyryptaghy ólenderimen de kózge týsti. Ol 1956 jyly jazghan:

«Úly dauyl úitqyp kekpen,
Qatty yshqyndy kóterdi.
Qart emendi qasiret shekken,
Silkip-silkip jiberdi»  – dep bastalatyn «Auyl» atty óleninde kóne dýniyeni astan-kesteng etken jana qogham beynesin shabytty tolghady. Kekpen úiytqyghan úly dauyldyng kәri emendi silkip-silkip jiberui jana qoghamnyng eskilikten aryluy ghoy. «Qyran» atty tabighat lirikasy da onyng poetik tynysyn taghy da tolyq tanytty. Búl óleng óz kezinde aimaqtyq poeziya jarysynda ekinshi bolyp, bәigeden keldi. Sóitip shu degende-aq oqyrmanyn bauraghan maytalman aqyn qalamy qataydy-au degen tústa әdebiyet alanynan kórinbey qaldy. «Er taghdyry elimen sheshiledi» degendey basa iyektegen «Solaqay sayasattyn» qúryghynan qútylghan son, qalamyn qolyna qayta aldy. Maghaz Razdanúly kele sala әdebiyet tenizine sýngy ketip:

«Sәlem saghan Altayym,
Tenteging sonsha saghyndy,
Joghalyp ketken bir tayyn,
Tarlandap baryp tabyldy.
Jylyta ber kóktem shuaghy,
Ájim basqan betimdi.
Jyrlardyng asyl shumaghy,
Aldymda jatqan sekildi» – deydi.

«Jylyta ber kóktem shuaghy» atty óleni aqynnyng jazyqsyzdan jazalanyp, jiyrma jyldan keyin kóktem kýnin qayta kórgende tughan jer, ósirgen eline baghyshtaghan kónilkýy múny edi. M.Razdanúly keudesin kernegen osy shabytpen «Qanas»,  «Kindik shesheme», «Úmytqam joq»,  «Kýnshil dosqa»,  «Qantar» syndy qyryqtan astam ólen, «Kebenek kiygenning toyy»,  «Qara ala búzau» atty eki әngime jazyp. Oqyrmandarmen mereylene bet kórisken ol kýrdeli qayshylyqtargha toly kóne qoghamnyng bet-beynesin әshkereleytin kólemdi dastan da jazdy. Endi bir sәt Maghaz prozagha auysty.  Onyng jazghan «Kebenek kiygenning toyy» atty әngimesi QHR qúrylghandyghynyng otyz jyldyq toyyndaghy shygharmashylyq bәigede ýzdik baghalanyp, birinshi dәrejeli jýldeni jenip aldy. Maghaz sózge sheber, tereng oily, joghary talghamdy qalamger. Ol tilge asa bay aqyn, ólenderinde ómirdi, zaman kelbetin  dәlme-dәl suretteydi.  Tóltumalar formasy jaghynan olqy da, orasholaq ta emes, yrghaghyna layyq qalyptasyp, bay mazmúndylyghymen oqyrmanyn sýiindirip otyrady. Ol «Kindik shesheme» óleninde kindik qany tamghan tughan jerge degen ystyq yqylasty kónil kýiin aqtaryp, úly topyraqty kindik sheshe retinde qabyldaydy.

«Ýsh mýshel irkilmey-aq attap-attap,
Kóp kórip kelip edim óleng jattap.
Kýn núry týsip túrghan terezeme,
Bireuler kete saldy balshyq shaptap».

Kýn núry qúshqan elimnin, tughan jerimning aqyny edim, jabylghan jala men zúlym kýshterding zorlauymen ana qúshaghynan amalsyz airyldym deydi aqyn, týrmede bolghan jyldaryn kóz aldyna elestetip. Ol osy bir ana jer omyrauyn emirene emizip, bauyryna qayta basyp, sergite:

«Balshyghyn terezemning qopardyng sen,
Jyryndy úmyt qylghan jattarmyn men.
Ózinsing mahabbatym kindik sheshe,
Jer emes júldyzdargha attanarmyn».

Búl poetikalyq tilmen salynghan ghajayyp suret. Qalamy qolynda aqyn tughan jeri men halqyna ómir boyy ter tóge enbek etetinin sert etedi. Eger keter bolsam da, týrmege emes, júldyzdargha attanarmyn deydi.

Suret: Avtordyng múraghatynan alyndy.

Ahmetbek Kirshibay 

Avtordyng «HH ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy Qytaydaghy qazaq әdebiyeti» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz