Beysenbi, 23 Qantar 2025
Altyn Orda 955 4 pikir 15 Qantar, 2025 saghat 13:30

Altyn ordagha islam dinining ornyghuy...

Suret: e-history.kz saytynan alyndy.

Reformator Ózbek hannyng batyl qadamy

Álemge әigili bolghan imperiyalardyng biri -  Joshy úlysy (1224-1502  jyldary) halqymyzdyng tól tarihynyng manyzdy kezeni bolyp sanalady. Altyn Orda memleketining negizgi resmy tili qypshaq tili boldy. Al Qazaq handyghy osy Joshy úlysynan bastau alsa, Altyn Ordanyng qúramyna kirgen «Toqsan eki bauly ózbektin» ýshten biri qazaq rulary bolghan. Uaqyt óte tәnirshildik seniminde bolghan Shynghyshan úrpaghynyng týriktenip, Islam dinine bet búruy birinshi kezekte  jergilikti halyqtardyng basym kópshiligi bolyp sanalghan týrki halyqtarynyng ómir salty men mәdeniyeti keninen әserin tiygizdi desek bolady.

Ortalyq Aziya men Qazaqstangha Islamnyng kelui  VII-VIII ghasyrlardan bastalady. Alghashqy arab-din taratushylary 670 jyldardan bastap kele bastady. Islamnyng týbegeyli ornyghuyna VIII  ghasyrdyng ortasynda, 751 jyly Taraz qalasynyng manyndaghy arab pen qytay әskeri arasyndaghy birneshe kýnge sozylghan Atlah shayqasynda arabtardyng jeniske jetui aitarlyqtay yqpalyn tiygizdi. Orta Aziyany mekendegen týrki halyqtary arasynda islam dini qarqyndy damyp, Qazaqstan aimaghynda Qarahanidter men Altyn Orda kezeninde resmy din retinde jariyalanghany mәlim.
Jalpy otandyq ghalymdar  Islam dinining qazaq dalasyndaghy tarihyn bes kezenge bóledi. Músylmanshyldyqtyng qazaq  saharasyna taraluynyng bir  manyzdy kezeni XIV ghasyrdaghy Altyn Orda handyghy jәne Jetisu ónirindegi Moghylystan handyghy dәuirinde boldy. Moghylystannyng Jetisu ónirine qarasty aimaqqa birneshe qazaq taypalary qonystanghan edi. Altyn Orda men Moghylystan handyghyn biylegen Shynghyshan úrpaqtary qol astyndaghy músylman halyqtardyng mәdeny yqpalyn qabyldap, Islam dinine endi.

1255-1266 jyldardaghy Altyn Orda hany Berke aldymen Islamdy qabyldap, biylik basyndaghy Monghol aqsýiekteri arasyna Islam dini taraldy. Islam dinin qabyldaghan, Batu hannyng inisi Berkening taqqa keluimen Altyn Ordada Islam tarihy bastalghan edi. Tarihy әngimelerde Berke hannyn   әskerleri ózimen birge jaynamaz alyp jýrgeni aitylady. 1253 jyly Batyidyng ordasynda bolghan sayahatshy, Giyom de Rubruk Berkening óz ordasynda shoshqa etine tyiym salghandyghyn jetkizedi. Alayda Berke han qaytys bolghannan keyin taqqa kelgen Altyn Orda handary músylman bolmady. Sondyqtan islamdanu ýderisi toqtap qaldy.

HVI ghasyrda әigili Batu hannyng (Qazaqtar Sayyn han degen) tikeley úrpaghy Ózbek han Altyn Orda biyligine keldi. Ózbek han biylik etken kezen  – Altyn Ordanyng Altyn ghasyry sanalady. Ol tústa ekonomika órkendep, úly dalada sayasy túraqtylyq ornady, mәdeniyet damydy. Ózbek hannyng biyligi (1313-1340) otyz jylgha jalghasty. Altyn Ordany biylegen Ózbek han Islamdy ózi biylegen memleketting resmy dini dep jariyalady. Altyn Orda Ózbek pen Jәnibek handar túsynda edәuir kóterildi. Islam dini yqpalynyng kýshengine baylanysty arab jazuy da qatar qoldanyldy.

Ol Islam dinin qabyldaghannan keyin Ghiyaseddin Múhammed atyn alghan. Arab elinen kelgen tarihshy-hronist әl-Mufaddal Ózbek handy bylaysha suretteydi: «...Búl jas jigit óte kelbetti de kelisti, óte aqyl­dy, tamasha minezdi, islamdy jaqsy ústan­ghan jәne batyl, erjýrek bolatyn». Ózbek hannyng músylman boluymen Altyn Orda halqy músylmandanyp, «ózbek» atyn aldy. Berke han túsynda Altyn Ordagha ene bastaghan Islam dinin Ózbek han 1312 jyly Altyn Ordanyng memlekettik dini dep jariyalady. Batu han túsynda (1227-1255 jj.) memleket astanasy Edil boyyndaghy Saray Batu qalasy (qazirgi Astrahani manynda (1243 j.), keyin Saray Berkege (Edil boyymen Saray Batudan jogharyraq) kóshirildi.

Ózbek hannyng (1312-1342 jyldar) túsynda Saray Berkede bolghan arab oqymystysy Ibn Battuta: «Saray qalasy – jazyqqa ornalasqan, asa ýlken aumaqty alyp jatqan, kósheleri ken, bazarlary әdemi, halqy mol, tanghajayyp qalalardyng biri. Onda diny qyzmetke negizdelgen otyz eki iri meshit bar, al úsaq-týiek meshitter qisapsyz kóp» dep jazady.

Ózbek Han ózinen búrynghy Berke han siyaqty, músylmandardy qorghady, qalalardy damytumen, meshitter salumen, medreseler men keruen-saraylar salumen ainalysty. Altyn Orda aimaghynda 100-den asa qala boy kóterdi. Joshy úlysynda túrghyndarynyng sany 100 mynnan asatyn ondaghan shahar boldy. Al sol kezde Europa elderinde týrghyndary 50 mynnan asatyn qalalar siyrek kezdesetin. Arab sayahatshysy Ibn Battuta tek Orda astanasynda 13 meshit bar dep mәlimdedi. Altyn Orda aimaghyndaghy barlyq diny ghimarattar búlghar ýlgisi boyynsha túrghyzyldy.

Ózbek han ózinen búrynghy handardyng basqa dinderge degen beybit ústanym sayasatyn jalghastyrdy. Altyn Ordada Islam-Týrki órkeniyetining tolerantty biyligi astynda Islamnan basqa Hristiandyq, Iudaizm, kóne Tәnirshildik  senimi de óz tirshilikterin jalghastyra berdi.

Altyn Orda biyleushisi Ózbek han (1312-1342) dәuirinde Islam dini meylinshe damyp, órkendedi. Ózbek han ózi músylmandyqty berik ústanghandyqtan kezinde Súltan az-Zahir Beybarys pen Bereke hannyng túsynda jandanyp, keyinnen jalghasyn tapqan Mysyr elimen qarym-qatynastardy nyghaytugha basa kónil bóldi. Ol alghashqy elshilikti 1314 jyly attandyryp, onda qúda-jekjattyq qatynasty nyghaytu maqsatymen sýiek janghyrtyp, ózara qúdalasudy úsyndy.

Sol kezde Ózbek hannyng Saraydaghy ordasynda әigili arab sayahatshysy Ibn Battuta shamamen 1334 jyldary  Ramazan aiynda qonaqta bolghan. Ol jóninde sayahatshy: «Súltan Múhamed Ózbek hannyng memleketining qaramaghyna kiretin Qiram degen ýlken, kórkem qala bar eken. Ózbek han oghan Týlkitemirdi әkim etip saylaghan. Búl qalada qazilardyng ishindegi eng úlyghy, hanafiylik qazy Shamsiddin Sayiliydi jolyqtyrdym. Sonday-aq, iri faqih (sharighat zangeri) Sheyh Salih el-Abid Múzaffariddinmen tanystym. Ol Súltan Múhamed Ózbek haziretke Saray qalasyna bizben birge serik bolyp bardy» dep, qypshaq  dalasynyng diny ahualyna sholu jasap, әri qaray arba ýstine tigilgen kiyiz ýidi suretteydi.

Kez kelgen memleketting valutasy sol memleketting negizgi nyshany bolyp sanalady. Ózbek hannyng túsynda Altyn ordanyng tengesi hijry jyl sanauymen boyynsha tanbalanghan. 1337 jyly basylghan tengede «As-Súltan әl-Aghzam Ózbek han» dep súltannyng óz aty oiylyp jazylghan.

Ózbek hannyng músylman boluymen Altyn Orda halqy músylmandanyp, «ózbek» atyn aldy. Hiua hany, әri tarihshy Ábilghazy Bahadúr han Ózbek han turaly: «Elding úlys-úlysyn islamgha kirgizdi, halyqtyng dәuleti artty. Odan song barsha Joshy eli ózbek eli atandy», – dep bagha beredi. XIV ghasyrdyng basynda Altyn Ordada hanafy mazhaby basty aghymgha ainaldy. Altyn Orda handary Islam dinin qabyldap ony memleketting mýddesinde ústandy, al búl tikeley Qazaq handyghyna da qatysty, óitkeni, Qazaq eli sol Altyn Orda, Aq Ordalardyng múrageri. Sol sebepti Tәuke hannyng "Jeti Jarghysynda" da memlekettik dәstýrli dini Islam edi. Qúqyqtyq túrghydan qazaqtar óz әdet-ghúryptaryn sharighatpen biriktire bildi.

Shәkәrim qajy «Qazaqtyng týp atasy» óleninde:

Batudyng júraghaty – Ózbek han,
Túsynda bolghan eken ol músylman.
«Din qaldy Ózbekten» degen maqal,
Qalmaydy әli kýnge auzymyzdan,
- degen.

Ózbek han Altyn Orda biyleushisi bolghan kezde onyng qúrmetine arnap altyn siyamen kóshirilgen Qúran Kәrim dayyndalghan. Qúrandy 1318 jyly Badr Hamadany degen kisi arnayy kóshirtip, Joshy úlysynyng biyleushisi Ózbek hangha tabystaghan. Býginde búl Qúran Týrkiyanyng Kutahiya qalasyndaghy Vahid pasha kitaphanasynda saqtauly túr. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng atsalysuymen Islam ghylymiy-zertteu instituty altyn siyamen kóshirilgen Ózbek han Qúranynyng kóshirmesin elge әkelgen.

Altyn Orda siyaqty kóp últty memleketting gýldenuine airyqsha enbek sinirgen asa talantty memleket qayratkeri, Altyn Orda memleketining negizin qalaghan Sayyn hannyng tikeley úrpaghy Ózbek han 1283 jyly tuyp, 1342 jyly 59 jasynda óz ajalynan qaytys bolady.

Qoryta aitqanda, bәzbireuler aityp jýrgendey qazaq dalasyna Islam dinining qanat janguyn keshegi Resey patshalyghymen baylanystyruy nemese qazaqty tәnirshildik senimde boldy deui jansaq pikir. Qazaq halqy, Qazaq handyghy tarih kenistigine shyqqannan beri  halqymyz Islam dininde  bolghanyn osynday qúndy tarihy derekter rastap otyrady.

Dayyndaghan Dәulet Tileuberdi

Abai.kz

4 pikir