Halyq jazushysy Múhtar Maghauin shygharmalaryn oqymaghan qazaq kemde kem.

Shyghys Qazaqstan ónirining tumasy, kezinde audandyq, oblystyq komsomol komiytetterin basqarghan Talghat agham da eng alghash oqushy kezinde әidik jazushynyng qazaq jerine kýshtep jer audarylghandardyng taghdyryn suretteytin «Bir atanyng balalary» shygharmasynan bastap oqyghanyn saghynyshpen eske alady. Talghat agha da qaymana qazaq siyaqty úly túlghanyng múhittyng ar jaghyna jerlengenin qabylday almay, jany kýizelip jýr.

«Memleket kómektespese de, sýiegin úshaqpen elge әkeletin kәsipkerler bar edi ghoy» dep kýiinedi.

Ótken ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy qytaydaghy Altay qazaqtarynyng aghartushy kósemi Shәriphan Kógedayúly Stalinmen auyz jalasqan qytay jendetterining jer asty týrmesine qamalyp, artynan iz-tozsyz joghalghan da kóz jasy kól bolghan anasy:

«Úyadan úshqan qyran qonarda joq,
Izdesem altyn Altay, Oralda joq.
Kónildi qaytyp qana júbatamyn,
Bolmasa qúba balshyq molang da joq» – dep kýnirengen eken.

Qazaq elining aimen-kýnning amanynda ruhany baghdarshy kemengerinen aiyrylyp, Maghauindey úly túlghasyn jabyla joqtauy zandy da. Biraq onyng bәri jetkiliksiz. Árkimning әleumettik jelidegi óz kózqarasy men payymy túrghysynan úly túlgha turaly jazghandary Maghauinning kemengerlik bolmysyn tolyq asha almaydy. Maghauin jel sózben jeldirmeletip, oda arnaytyn auyldyng aqyny da, batyry da emes. Kenes kezinde de, tәuelsiz kezende de sayasi, mәdeni, tarihy erekshe bolmysyn saqtaghan, últ ústazy dengeyindegi ghylymy túlgha. Qazirgi kezde bizge eng kerektisi Maghauindi sóz kókparynya salu emes, enbekterine ghylymy bagha beru, tәuelsizdikting ruhany túghyryna ainaldyru.

«Eski Qazaqstan» qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylady, «Jana Qazaqstan» Joshy hannyng 800 jyldyghyn memlekettik dengeyde atap ótti. Onyng negizinde qazaq halqynyng ruhany azyghyna, bagha jetpes múrasyna ainalghan Maghauin enbekteri jatyr desek artyq aitqandyq bolmaydy.
Tarih túrghysynan qarastyrsaq, úly Abaydyng «Qazaqtyng shyghu tegi turaly bir-eki sóz» jazbasynan, Shәkarim qajynyng «Týrik hәm qazaq handar shejiresi» enbeginen basqa, últ tarihyna qatysty qomaqty enbekteri joq.
Patshalyq Resey men bolishevikterden erkindik alu ýshin sayasy kýreske janqiyarlyq ruhpen bel sheshe kirisken Alash ziyalylarynyng da qazaq tarihyn kósile jazuyna múrsalary bolmady, qily zaman jar bermedi.

Sonau Ghún, Týrki dәuirinen bastalyp, Qazaq handyghymen ayaqtalghan últ tarihyn, dala jenimpazdarynyng óktem bolmysyn Maghauin ghana kemeline keltirip jaza aldy. Tәuelsiz el boludyng tarihi, ruhani, sayasy irge tasyn aishyqtap berdi. Maghauintanudyng manyzdylyghy da osynda.

Qoryta aitqanda ótkennen sabaq alyp, sózden iske kóshetin sәt tudy. Úly abyzdyng artyna qaldyrghan úshan teniz ruhany múrasynyng qadirine jetemiz desek, ekilenbey el bolyp Maghauintanu inistitutyn qúruymyz kerek. Sonda óshken ruhymyz qayta tirilip, tәuelsizdigimiz de bayandy bolar edi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz