Qazaqtyng ghana emes, adamzattyng maqtanyshy – dana Abaydyng júmbaghy kóp, syry teren, mәni mәngilik múralaryn zertteude ghúlama Múhtar Áuezov kóshin bastaghan abaytanushylardyng kýni býginge deyin beldi de, bedeldisi, dәstýr jalghastyghy men kósh tizginin bastap kele jatqan jan – bizding ústazymyz, әri әriptesimiz Qazaqstan Respublikasy Memlekettik jәne «Týrik dýniyesine qyzmet» syilyqtarynyng iyegeri, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Mekemtas Myrzahmetúlynyng dýniyeden ótui qabyrghamyzdy qayystyrdy, auyr múngha batyrdy...

Abay atyndaghy mektepti, Abay atyndaghy Qazaqtyng pedagogika institutyn bitirip, osy institutta shәkirtterining talaby men talantyn jazbay tanityn, ghalym-bapkerlerding biri akademik Qajym Júmaliyevting ghylymy jetekshiligimen aspiranturada oqydy, jetekshisi úsynghan «Abaydyng әdeby múrasynyng zerttelu jayy» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghady.

Aspiranturada oqyghan kezinde birtuar qazaqtyng qaysar úly, danqty qolbasshy Bauyrjan Momyshúlynyng ýiinde jatyp, batyrdyng aghalyq aqylynan beregen tәrbiyesinen últjandylyq, últtyq qúndylyqtar turaly payymy arta týsti.

1965-1969 jyldar aralyghynda Qazaqstan men Ózbekstan joghary oqu oryndarynda agha oqytushy, dosent, professor jәne kafedra mengerushisi, dekan, prorektor, rektor mindetin atqarushy qyzmetinde istedi. 1969 jyly Q.Júmaliyev dýniyeden ótkesin, Abay atyndaghy QazPIY-ge qayta oralyp, shәkirtine ústazynyng leksiyasyn jalghastyru tapsyryldy.

«Abaytanu tarihy» atty qúndy enbeginde ghalym abaytanudyng tútas kartinasyn jasaydy. Abay múralary turaly enbekterdi jalang tizbelemeydi, jetistikteri men kemshilikterin jan-jaqty kórsetedi, ghylymy tújyrym jasaydy. «IYnemen qúdyq qazghanday» tynymsyz enbektenedi, әri toqtalyp qalmay, ýnemi týzetuler, tolyqtyrular jasap otyrady.

1975-1991 jyldar arasynda Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng M.O.Áuezovting múrajayynda jetekshi ghylymy qyzmetker bola jýrip, «Múhtar Áuezov jәne abaytanu problemalary» monogorafiyasyn jazyp shyqty.

Qazaq әdebiyetindegi Abay jәne Shyghys mәselesinde M.Myrzahmetúly tyngha týren saldy: Abaydyng aqyndyq kitaphanasy, Abay jәne Shyghys klassikteri, Ál-Faraby men Abaydyng pikir sabaqtastyghy, «Qúdatghu bilik», «Kabusname». Osynyng ózinen janasha taqyryptar, batpan salmaqty oilar birden bayqalady.

Halyq jadynan alystap ketken Abay shygharmalaryndaghy atalym:  1.Allataghalanyng ghylymy. 2.Ghalamy ghylym. 3.Zahiry ghylym. 4.Adamnyng ghylymy. 5.Adamnyng bilimi. 6.Ózindik ghylym. 7.Dýniyelik ghylymy. 8.Mýttәkәlimiyn. 9.Mәntikiyn. 10.Jәuanmәrttilik nemese morali filosofiyasy. Ýsh sýi (imanigýl) tolyq adam. Osy ataulardy jýielep jetkizu ýshin, býkil kýsh-qayratyn júmsap, kóz mayyn tauysa otyryp Abaydyng «Tolyq adam» ilimin alghash ret ghylymy ainalymgha týsirdi.

Qazaq últynyng ótken tarihyn býge-shigesine deyin bilmey últtyng bolashaghyn boljau mýmkin emestigin erte, tereninen týsingen azamat-ghalym, kýsh-qayratyn, bilimin eline arnaugha ónege ýlgi kórsetti. Alghashqylardyng biri bolyp patshalyq Reseyding qazaq halqyn otarlau maqsatynda jýrgizilgen orystandyru sayasatynyng týpki mәnin ashyp kórsetip «Qazaq qalay orystandyryldy» enbegin tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda jariyalady. Kitap kópshilikting ystyq yqylasyna ie bolyp, qoghamdyq serpilis tughyzdy.

Abaytanu men múhtartanudy qabat alyp jýrip synnan ótken, shyngha jetken «Abaytanu – mening ómirlik taqyrybym» dep ózi aitqanday, býkil týrki әlemining maqtanyshyna ainalghan  Mekemtas Myrzahmetúly da mәngilik ómirge attandy.

Óshpeytin artyna iz qaldyrghan abyz aqsaqal, ghúlama ghalym Abaytanu, Múhtartanu, Qayymtanu degen úly kóshke Mekemtastanu da qosyldy! Qazaqstan ghalymdar odaghynyng atynan Mekemtas Myrzahmetovtyng otbasyna, aghayyn tuysyna kónil aitamyz. Alla taghala asyl agha, asyl ústazdyng janyn Júmaqtan etsin dep tileymiz!

Orazaly Sәbden,

Qazaqstan ghalymdar odaghynyng Preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, Akademiyk.

Jabal Shoyynbetov, 

Shәkirti, abaytanushy.

Abai.kz