Zertteu: Qazaqstanda mýgedektigi bar adamdardyng sany 12 jylda 28,7%-gha ósti

Med365 kompaniyasy 2011–2023 jyldar aralyghynda Qazaqstanda mýgedektigi bar adamdar sanynyng qalay ózgergenin zerttedi. Osy kezende erekshe qajettilikteri bar adamdar sany 28,7% myngha ósip, 725 myngha jetti. Zertteude sonday-aq Qazaqstanda mýgedektigi bar adamdardyng ómirin jaqsartu ýshin qanday tehnologiyalar qoldanylatyny jәne olardyng tәjiriybede qalay júmys isteytini qarastyryldy.

Jalpyúlttyq dinamika

Taldau Qazaqstanda mýgedektigi bar adamdar sany jyl sayynghy ortasha 2,39% ósimmen túraqty ósip bara jatqanyn kórsetti. 2011–2013 jyldar aralyghynda mýgedektigi bar adamdar sany 11,3%-gha ósip, 626 740 adamgha jetkendegi qarqyndy ósim bayqaldy. Sodan keyin, 2014–2016 jyldar aralyghynda ósu qarqyny 3,9%-gha deyin bayaulady. 2017–2019 jyldary ósim 4,9% qúrap, taghy da jedeldedi. Songhy ýsh jylda, 2020–2023 jyldar aralyghynda jyl sayyn shamamen 4,3% dengeyinde túraqty ósim bayqalady. Búl derekter erekshe qajettilikteri bar adamdar sanynyng úlghangynyng túraqty ýrdisin kórsetedi.

Infografika: Med365 kompaniyasy

Aymaqtyq aiyrmashylyqtar

Zertteu Qazaqstan ónirleri boyynsha mýgedektik dinamikasyndaghy aitarlyqtay aiyrmashylyqtardy kórsetti. Eng joghary ósim Astanada bayqalady, múnda 12 jyl ishinde mýgedektigi bar adamdardyng sany eki esege artyp, 2023 jyly 34 754 adamgha jetti. Aytarlyqtay ósim Aqtóbe oblysynda – 49,3% jәne Jambyl oblysynda – 27,1% bolyp tirkeldi.

Sonymen qatar, keybir ónirler birqalypty ósu qarqynyn kórsetedi. Aqmola oblysynda ósim 12,6%, Qostanay oblysynda – 17,3%, al Pavlodar oblysynda – 8,3% qúrady. Jekelegen ónirlerde songhy bes jylda teris dinamika bayqaldy. Qaraghandy oblysynda mýgedektigi bar adamdar sany 17,2%-gha tómendedi, al Shyghys Qazaqstan oblysynda búl kórsetkish eki esege juyq - 47,1%-gha qysqardy.

Infografika: Med365 kompaniyasy

Basty ýrdisterding biri iri qalalarda mýgedektigi bar adamdar sanynyng artuy boldy, múny mýgedektikti urbanizasiyalau prosesi dep ataugha bolady. Astanadaghy ortasha jyldyq ósim aitarlyqtay әserli – 8,5%, Almatyda búl kórsetkish 3,3%, al Shymkentte 2018 jyly respublikalyq manyzy bar qala mәrtebesin alghannan keyin jyl sayyn 2,8% túraqty ósim bayqalady. Nәtiyjesinde mýgedektikting jalpy qúrylymyndaghy ýsh iri qalanyng ýlesi eki esege juyq ósti – 2011 jylghy 9,9%-dan 2023 jyly 18,5%-gha deyin.

Jas qúrylymy

Qazaqstandaghy balalar mýgedektigining dinamikasy erekshe nazar audartady. 2010 jyldan bastap mýgedektigi bar balalardyng sany eki eseden astam ósti – 2022 jyly 49 349-dan 104 260-gha deyin. Eng jyldam ósim 2010-2015 jyldar aralyghynda bayqaldy, ol kezde erekshe qajettiligi bar balalar sany 53,4%-gha artty. Kelesi jyldary ósu qarqyny bayaulady, biraq eleuli bolyp qaldy: 2015-2020 jyldar aralyghynda ósim 25%-dy, al songhy eki jylda 10,1%-dy qúrady.

Genderlik taldau kórsetkendey, úldar mýgedektigi bar balalar arasynda 58,5% qúraydy jәne búl araqatynas songhy jeti jyl boyy túraqty bolyp keledi. Bastapqy kezendegi mýgedektikting de ósui bayqalady: eger 2010 jyly 9 325 jana oqigha tirkelse, 2022 jylgha qaray búl kórsetkish 14 387 jaghdayda rekordtyq dengeyge jetti.

Infografika: Med365 kompaniyasy

Qazaqstanda mýgedektik qúrylymynda negizgi bólikti – 58,7% – enbekke qabiletti jastaghy adamdar qúraydy, olardyng sany 422 564 adam. Olardyng júmyspen qamtylu dengeyi ónirler boyynsha 18%-dan 42%-gha deyingi shekte túryp, aitarlyqtay ózgerude.

2023 jyly mýgedektigi bar adamdardyng eng joghary shoghyrlanuy Týrkistan oblysynda bayqaldy – 98 171 adam, búl jalpy sannyng 13,5%-yn qúraydy. Odan keyin Almaty (58 583 adam) jәne Qaraghandy oblysy (56 166 adam) keledi. Eng tómen kórsetkishter Úlytau (11 452 adam) jәne Abay oblysynda (24 142 adam) tirkeldi.

Tarihy derekterdi taldau tayau jyldary mýgedektigi bar adamdar sanynyng ósu ýrdisi jyl sayyn 2-3% dengeyinde saqtalatynyn kórsetedi. Iri qalalarda mýgedektigi bar adamdar sanynyng ósuimen urbandaludyng kýshengi, sonday-aq balalardyng mýgedektigi ýlesining úlghangy boljanuda. Aymaqtyq aiyrmashylyqtar orta merzimdi perspektivada saqtaluy mýmkin.

Tehnologiyalyq innovasiyalar jәne әleumettik integrasiya

Derekterdi taldau kórsetkendey, Qazaqstanda mýgedektigi bar adamdardyng 25%-gha juyghynyng qozghalysy shektelgen. Búl insulit alghan, jaraqat alghan nemese sal auruyna shaldyqqan adamdardy qamtidy. Búl azamattar ýshin negizgi problemalar jýrip-túru, qarym-qatynas jәne әleumettik beyimdelu bolyp tabylady.

Olardyng ómir sýru sapasyn jaqsartu ýshin basty sheshimderding biri – joghalghan funksiyalardy óteuge kómektesetin tehnologiyalargha qol jetkizu. Alayda Qazaqstanda onaltu jýieleri asa damymaghan kýiinde qalyp otyr, al qazirgi zamanghy medisinalyq tehnologiyalargha qol jetkizu shektelgen. Nәtiyjesinde sal auruyna shaldyqqan adamdar tek medisinalyq sipattaghy qiyndyqtarmen ghana emes, sonday-aq әleumettik integrasiya problemalarymen de betpe-bet kelude.

Jana zamanghy protezder, ekzoskeletter jәne kommunikasiyany jaqsartugha arnalghan qúrylghylar siyaqty tehnologiyalyq әzirlemeler jana mýmkindikter ashady. Olar joghalghan funksiyalardy qalpyna keltiruge kómektesedi jәne shekteuleri bar adamdardyng qoghamdaghy tolyqqandy ómirge qayta oraluyna yqpal etedi.

Amerikalyq Augmental Tech kompaniyasy sal auruyna shaldyqqandargha arnalghan MouthPad innovasiyalyq qúrylghysyn úsyndy. Búl sheshim sal auruyna shaldyqqan, sóiley almaytyn adamdargha auyzdaryn onay qozghaltu arqyly ainalasyndaghylarmen sóilesuge mýmkindik beredi.

Jaqynda ghana búl tehnologiya Qazaqstanda osynday sheshimderdi beyimdeu men damytugha baghyttalghan últtyq jobalar ayasynda engizildi. Qúrylghylardy dayyndaugha júmsalghan shyghyndardy býkil Ortalyq Aziya óniri ýshin osynday tehnologiyalardy óndirudi jolgha qoi ýshin halyqaralyq seriktestermen belsendi yntymaqtasatyn qazaqstandyq kompaniya MED365 óz moynyna aldy.

Búdan basqa, Cyborgbase kompaniyasy MED365-pen birlesip, Qazaqstan men Ortalyq Aziyadaghy óndiristi oqshaulau ýshin jaghday jasauda. Osy ónirdegi protezdeu men onaltu tehnologiyalarynyng joghary qajettiligin eskere otyryp, joba joghary tehnologiyalyq sheshimderdi auqymdau jәne odan әri damytu ýshin ýlken perspektivalar ashady.

Problemalar men perspektivalar

Mýgedektigi bar adamdardy onaltu jәne beyimdeu problemalary Qazaqstan ýshin de, әlemning basqa elderi ýshin de ózekti bolyp qala beredi. AQSh-ta damyghan densaulyq saqtau jýiesine qaramastan onaltu tehnologiyalary men әleumettik beyimdeluge qol jetkizu kedergileri saqtalyp otyr. Alayda Tesla jәne Neuralink siyaqty amerikalyq kompaniyalar neyroprotezderdi, ekzoskeletterdi jәne sal auruy bar adamdardyng ómirin týbegeyli jaqsarta alatyn basqa da innovasiyalyq sheshimderdi әzirleude aitarlyqtay ilgerileushilik tanytuda.

Qazaqstanda bir mezgilde eki negizgi baghytty damytu qajet: ozyq tehnologiyalardy engizu jәne әleumettik qoldaudyng tiyimdi jýiesin qúru. Mýgedektigi bar adamdardyng qoghamgha kirigui medisinalyq onaltudy, tehnologiyalyq innovasiyalardy jәne әleumettik beyimdeludi biriktiretin keshendi tәsildi talap etedi. Auyldyq audandarda taratudy qosa alghanda, osy sheshimderding qoljetimdiligine erekshe nazar audarghan jón.

Búl saladaghy mindetterdi tabysty sheshu ýshin memlekettik baghdarlamalar men jeke bastamalardyng ózara is-qimyly manyzdy. Qazaqstandyq tehnologiyalyq kompaniyalar әlemdik trendterge sýiene otyryp, innovasiyalardy әzirleu men engizuge belsendi týrde qosyluda. Zamanauy tehnologiyalardy, medisinalyq kómekti jәne әleumettik sharalardy úshtastyratyn múnday tәsil mýgedektigi bar adamdardyng ómirin jaqsartuda sapaly serpilisti qamtamasyz ete alady.

Abai.kz