Tramptyng biylikke qaytyp kelui bizding qoghamda, BAQ pen әleumettik jelilerde biraz talqylandy. Sonymen taqyrypty jyly jauyp qonggha bolar edi.

Alayda, dýniyeni dýrliktirip jatqan Tramptyng tosyn talaptary men bastamalarynyng Qazaqstangha qatysy bar taghy bir jaghy jayynda aitpasam bolmas (ol mәsele әzirshe qogham nazarynan tys qalyp túrghan sekildi).

Davosta ótip jatqan Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumdaghy keshegi sózinde Tramp NATO-gha mýshe elderden ortaq әskery maqsatqa әrbir memleketting jalpy ishki ónimining (JIÓ) 5 prosentin júmsaugha shaqyrdy. NATO-nyng bas hatshysy Mark Rutte búl bastamany qoldady.

Áriyne, búl úsynystyng ukraindyq-reseylik astary da joq emes: kim biledi, Mәskeu soghys bastamaghanda, Ukraina Europagha jaqyn bolmaghanda, búl mәsele Tramptyng nazaryna ilikpeui de mýmkin be edi.

Biraq, әskery sayasatqa qatysty búl taqyryptyng Qazaqstangha da qatysy bar dep oilaymyn.

«Jaman aitpay, jaqsy joq», - deydi atam qazaq. Ol az bolsa, «saqtyqta qorlyq joq», - dep taghy bir sóz qosyp qoyady.

Býkil әlem qorghanys taqyrybyn qozghap otyrghanda, biz, Qazaqstan, nege ýnsiz qalyp otyrmyz?

Geosayasy ahualdyng týri anau, basqa emes, óz bauyry men kórshisine qarsy soghys ashqan Reseymen jeti jarym myng shaqyrym ortaq shekaramyz bar: EAEO erejelerine salsaq, ol shekara qúlyptauly túr dep aituymyz qiyn shyghar. Osydan biraz uaqyt búryn bizding әue qorghanys kýshterimiz Reseymen birikti degen aqparat tarap edi. ÚQShÚ (ODKB) qataryndaghy ortaq mindettemelerimiz taghy bar degendey.

Kezinde Qazaqstan әskeri NATO-men birlesken әskery jattyghular ótkizetin edi. Ol baylanystarymyz qanday dengeyde?

Eng bastysy sol: әldeqanday jaghday bop qalsa, bizding әsker óz elin qorghap qala ala ma?!

Óitkeni, songhy kezde óz armiyamyz jayynda sóz qozghalsa, kóbinese, sol jaqtaghy jemqorlyq, jarghydan tys qarym-qatynastar, әlimjettik, soldattardyng basyna týsken qiyndyqtar turaly jaysyz әngimeler aitylyp qalady.

«Tәuelsizdikti qorghau» degen jii aitylatyn qaghidat býginde janasha, kýrdeli halyqaralyq ahualgha tikeley qatysy bar sipatqa ie bolyp otyr emes pe?

Bizding әskerimizding qarjylanu jayy qalay? Tramp NATO mýshelerinen talap etip otyrghan 5 prosentting bizdegi jaghdayy qanday? Eki ayaghynan aqsap túrghan ekonomikamyz sol auyrlyqty kótere ala ma?

Áriyne, últtyq, memlekettik qauipsizdikting qúpiya jaqtary bar. Ol talaptar zandy dep sanaymyn.

Alayda, qogham dәl osy mәselede ózin tolghandyrghan basty súraqtardyng jauabyn alugha tolyq qaqyly dep oilaymyn.

Ámirjan Qosan

Abai.kz