23 qantardan bastap Ramazan Amantaydyng «Mәdy in China» komediyalyq kinosy Qazaqstandaghy barlyq kinoteatrdan kórsetile bastady. «Oralman emes, oyanghan jastar kinosy bar qazaqqa arnalady» dep jar salghan song biz de alghashqylardyng biri bolyp atalghan kinony kórip qayttyq. Kinonyng tiline tiyek etken negizgi taqyryby qazaqtyng ishki birligin nyghaytu, әlemning әr týkpirinde taryday shashylyp jýrgen qazaqty atajúrtqa jinau bolghanmen, kinonyng tili, ondaghy anayy sózder men «artyq qylam dep tyrtyq qylghan» tústary kónilimizdi kýpti etti.

Kinonyng bar qazaqtyng basyn atajúrtta qosu, qazaqty qazaq kemsitpesin degen iydeya­sy dúrys bolghanmen, sol oiyn aitu ýshin shetelden kelgen qandastardy sayqymazaq etip, týk týsinbeytin nadan, ayaghyn kýs basqan aram etip kórsetudin, kerek deseniz, kóldeneng kók attynyng auzynda jýrgen «el basyna kýn tughanda ata-babasy qashyp ketip, Qazaqstan tәuelsizdik alghanda da­yyn asqa tikqasyq boldy» deytin búralqy sózge deyin alyp kelip, ekrannan aitqyzudyng qajeti qansha?! Eng bas­tysy, búl komediya taqyrybyna súranyp túrghan iydeya ma edi? Kerisinshe, qazaqtyng jylap otyryp aitatyn taghdyry edi ghoy. Endeshe sony arzan kýlkige ainaldyryp, qandastardy kýs ayaq, tesik nәskiymen qyzgha baratynday beyshara halde kórsetu, «Qytaydan adam kóshkenmen, adamnan Qytay kóshpeydi», «kiyiz ýide túrasyndar ma, maldan basqa ne bar senderde?» degen oisyz, maghynasyz dialogtar men «qu qytay», «monghol» dep «atyn tergeudin», «piguyndy aiyrayyn» siyaqty boqtaudyng astarynda ne maqsat jatqanyn týsine almadyq. Qytaysha aittyng ne, qazaqsha aittyng ne, el ekranynan «k…i aiyram» dep boqtau últtyq dәstýrge de, qazirgi zamanghy etikagha da syimaytynyn qarapayym adam týsinse kerek. Tipti qytaydyng tilin qynsylatyp osy filimge qosudyng qajeti qansha?! «Oralmandar jaman aram bolady, ә, kóship kelgen kezde ne maly, ne ýii joq edi, bir jyldan keyin ýy salyp aldy, qora-qora maly boldy» dep maqtap túr ma, dattap túr ma? Búl sózderdi kino avtorynyng oralmandardy qaralau ýshin oidan әdeyi shygharmaghanyn, kerisinshe, kóp auzynda jýrgen kóldeneng sózderdi jiyp әkelgenin biz de týsinip otyrmyz. Biraq kóshe tilimen kino jasaugha, búralqy sóz, bos әngimemen bәrin bas shúlghytatyn bitimdi oy aitugha bola ma? Mәsele sonda. Kinony kórgen jastardyng kýlkige qaryq bolyp, joghary baghalap jatqanyn bayqadyq. Talghamgha talas joq. Biraq últtyq qúndylyq, óner túrghysynan, tili men ishki iyirimi jaghynan alyp qarasaq, búl kinony «balanyng oiyny, baqsynyng jyny» dep baghalasaq ta bolatyn sekildi.

Atalghan kinony kórip otyryp, deputat Janarbek Áshimjannyng Parlament minberindegi «Ekran men efirde kóshening tili ýstemdik aldy» degen jan­ayqayy esime týsti. «Kino – býtin últty úiytatyn, sol arqyly jas úrpaqtyng sanasyna әser etetin kýshti qaru. Ár halyqtyng últtyq bolmysy, tarihy, salt-dәstýri, diny ústanymy, әleumettik jiktelisi bar. Ásirese dәl qazirgidey qazaq qoghamy sheteldik serialdardy tamsana tamashalap, jastardyng sanasyn bóten júrttyng mәdeniyeti jaulap jatqan tústa últtyq kinogha kónil bóluding manyzy sәt sa­yyn artyp túr» dep sóz bastaghan halyq qalaulysy «nayzaghaydyng otyna nan pisirip jatqan qazirgi kezende kino birinshi kezekte biznes emes, óner, últtyq ústanym missiyasyn atqaruy kerek. Sondyqtan rejisserler men ssenariys­ter eng әueli kinofes­tivalidardan syilyq aludy emes, kinonyng últqa әkeler paydasyn, úrpaqqa berer tәlimin kóbirek oilaghany lәzim» deydi. Sonymen qatar kinonyng tiline airyqsha toqtalghan ol «bala-shaghamyzben qatar otyryp filim kórsek, betinnen otyng shyghyp, kirerge tesik tappaysyn. Anayy epizodtar men sýieginnen ótetin beypil dialogtar, shúp-­shúbar til, atys-shabys, jadaghay jargon sózder, odan qalsa әr jerden úrlap-jyrlap, kóshirip alghan inkubator-filim­der. Kerek deseniz, múnday teris imidj tudyratyn filimder aqyl-esi týzu júrttyng ashuyn tughyzuda. Qatang sýzgining joghynan qazaqtyng kórkem de shúrayly tili kýirep jatyr. Ekran men efirde kóshening tili ýstemdik ala bastady. 2024 jyly qazaq­standyq 90 filim prokatqa shyghypty. Sonyng 56-sy – komediya. Kýldiremiz dep býldirip jatyrmyz. Jalpy qazir kýletin kezeng be?» dep oy ­tastaydy.

«Mәdy in China» kinosy – Janarbek Áshimjannyng sol ait­qanyna jaqsy mysal. Sondyqtan el boyynsha (meyli memleket bolsyn, meyli jeke túlghalar bolsyn) týsiriletin filimderding iydeologiyalyq, tildik, últtyq ústanymyn retteu tetigin qarastyratyn arnayy kórkemdik-saraptamalyq kenes qúrmay, filimderde memlekettik tilding normalaryn búzudy qatang qadaghalamay, kinodaghy kelensizdikter onalmaydy.

Qaliakbar ÝSEMHANÚLY

Abai.kz