“BIRJAN SAL” QAZAQTYNG RUHYN KÓTEREDI
«Birjan sal» filimining premierasy bolatyn kýni «Alatau» kinoteatrynda iyne shanshar oryn bolghan joq. Zaldyng ishi lyq toly. Eki jaghynda da siresken kórermen. Bәrining nazary ekranda. Siresken qalpy, eki saghattan asa uaqyt, tapjylmastan filimdi tamashalady. Demek, kórermenge filim únady. Kópten izdegenin tapty. Dәl osynday jaghday «Kóshpendiler» filimining premierasynda da bolghan. Onda da «Alataudyn» kino zalynda iyne shanshar oryn bolmaghan edi. Daqpyrty basym bolghan filimdi kóruge qúmartqandar kóp bolyp edi. Búl joly kórermen «Kóshpendilerge» qaraghanda, jaqsy әserde qalghanday kórindi maghan. Onda kópshilikting kónilinde «әttegen-ay» basym bolyp edi, búl joly olardyng boyynan «bәrekeldini» bayqadyq. Shólirkep kelip, susap otyrghan kórermen qúdyqtyng suyn qanyp ishkendey boldy.
«Birjan sal» filimining premierasy bolatyn kýni «Alatau» kinoteatrynda iyne shanshar oryn bolghan joq. Zaldyng ishi lyq toly. Eki jaghynda da siresken kórermen. Bәrining nazary ekranda. Siresken qalpy, eki saghattan asa uaqyt, tapjylmastan filimdi tamashalady. Demek, kórermenge filim únady. Kópten izdegenin tapty. Dәl osynday jaghday «Kóshpendiler» filimining premierasynda da bolghan. Onda da «Alataudyn» kino zalynda iyne shanshar oryn bolmaghan edi. Daqpyrty basym bolghan filimdi kóruge qúmartqandar kóp bolyp edi. Búl joly kórermen «Kóshpendilerge» qaraghanda, jaqsy әserde qalghanday kórindi maghan. Onda kópshilikting kónilinde «әttegen-ay» basym bolyp edi, búl joly olardyng boyynan «bәrekeldini» bayqadyq. Shólirkep kelip, susap otyrghan kórermen qúdyqtyng suyn qanyp ishkendey boldy.
Filimdi biz de kórdik. Birde qinalyp, birde múnayyp, birde ayap, birde jýreging auyryp, birde kýlip, birde quandyq. Eki saghat boyy adam әlgi filimmen birge әrtýrli kýizelisti, quanyshty bastan keshirdi. Óitkeni, búl filimnen adamdardyn, qazaqtyng ónerining taghdyryn kórdik. Óner adamynyng qinalysyn bayqadyq, tabighat bergen darynynyng talantyna bas úrdyq. Kórermenning bәrin osynday әserge bólegen ne qúdiret? Áriyne, búl kinonyng qúdireti. Qazaq kino ónerining qúdireti bolar, bәlkim. Filim bitkennen keyin, әr kórermenning boyynda әrtýrli sezim ketti. Mýmkin, quanysh sezimi, mýmkin, qinalys shyghar... Quanatyny, kópten beri ansap jýrgen filim dýniyege keldi. Qinalysy, qazaqtyng Birjanynyng taghdyrynyn, adam taghdyrynyng múnshama azapty jolmen ótkenine adamdardyng kinәsining kóp ekendigin úqty. Ónerdi, aqyndy qadirlemeytin qoghamdy kórdi...Jalpy, filim kópshilikting kónilinen shyqqan siyaqty. Dabyrlasa shyghyp jatqan kórermenning pikiri de osyghan sayady. Jeke-jeke toqtatyp, pikirin biluding de qajeti bolghan joq. Olardyng kónil-kýiinen osyny súramay-aq, úghugha bolady.
Áriyne, filimning jaqsy boluy rejisserge de, akterge de, ssenariy avtoryna da baylanysty. Biraq, auyr jýkti kim kóbirek arqalady eken? Bizding kókeyimizde osy saual túrdy. Qansha degenmen, Birjannyng beynesin jasauda ssenariy avtorynyng roli az bolmaghan siyaqty. Osy túrghyda, «Birjan saldyn» ssenariyin jazghan Talasbek Ásemqúlovqa birer saual tastaghan edik.
- Talasbek agha, «Birjan salgha» qalay keldiniz? Ssenariydi aldyn-ala jazdynyz ba, әlde arnayy tapsyrys boldy ma?
- 2003 jyly kóktemde belgili synshy, ónertanushy Áliya Bópejanova maghan habarlasyp, «Kezdeseyik» dedi. Kezdestik. Sol kezdesude Áliya: «Doshan Joljaqsynovty jaqsy bilesin. Ol «Birjan sal turaly filim týsirsem, Birjandy oinasam» dep ómir boyy armandap keledi. Biraq, qolyna jaqsy ssenariy týspepti. Birli-ekili adam jazyp bergen eken, ony únatpapty. Sol ssenariydi sen jazsang qalay bolady?» dedi. Onyng aldynda «Kóshpendilerge» qatysqam. Fransiyagha da birli-ekili ssenariy jazyp jibergem. Biraq, týsirmedi. «Kóshpendilerden» jenilip qaldym. Ol joly Ibragimbekov jendi. Áliya Bópejanovagha «Jaraydy» dedim. Kóktemning jaqsy bir kýninde Furmanov pen Qabanbay kóshesining qiylysqan jerinde Asylbek Yqsan, Doshan bar, ýsheumiz kezdestik. Doshan: «Al, jigitter, osynday sharua, jaza alasyndar ma?» dedi. Sosyn men: «Jaraydy, kóreyik» dedim. Ózim shyghystyng azamatymyn, bizding jaqta Birjannyng әnderin kóp oryndaydy. «Birjan-Saranyng aitysyn» da jaqsy bilem degendey, «Jaqsy» dep, óz kelisimimdi berdim. Arada ýsh-tórt ay ótkennen keyin Asylbek Yqsan: «Tәke, mening uaqytym joq eken. Osy jobadan shyghyp qalayyn» dedi. Sodan Asylbek ketip qaldy. Áriyne, Birjandy bilem. Biraq, bilgeninmen, ony zertteu artyq bolmaydy ghoy. Birjan turaly tikeley jazylghan, janama berilgen 60 shaqty doktorlyq dissertasiya bar eken. Bireuler Birjan turaly arnayy jazghan, bireuler janama derekterde berip ketken, eki aidyng ishinde osynyng bәrin qarap shyqtym. Eng ýlken derekti Birjannyng ózining poeziyasynan taptym. Kimmen dostasqany, kimmen jaulasqany poeziyasynan bәri anyq kórinip túr. Sóitip, ssenariydi jazugha 2004 jyldyng kókteminde otyrdym. Toqtausyz jiyrma kýn jazdym. Bastyrdym, óittim-býittim, sonynda dayyn bolghannan keyin Doshangha aparyp berdim. Doshan alghashynda tosyrqap qaldy. Ózining oiynda ómir boyy ayalap jýrgen, obrazyn jasap alghan beyne bar ghoy. Men búghan qayshy kelgen boluym kerek. «Týsinbedim ghoy» dedi. Sosyn: «Agha, bir oqyghan bolmaydy. Keminde eki-ýsh ret oqu kerek» dedim. Múndaghy oqighalardyng birazy ras. Janbotamen birge jýrip-túrghany, Aznabaydan tayaq jegeni... Kóp kónildesining ishinen Maqpal degen qyzdy tandap aldyq. Onyng bәrin kórsetip jatpaysyng ghoy. Lәilimdi songhy mahabbaty qyp tandadym. Býkil ómirining bәrin aitu shart emes. Songhy eki jylyn alugha tyrystym. Doshan oqyp bolyp: «Myna jerin mynanday eken, ana jeri ananday eken» dep jatyr. «Sizding kóziniz ýirenbey jatyr. Bәrin basynan ayaghyna deyin qayta oqynyz» dedim. Arada bir ay ótkennen keyin qayta telefon shalyp túr. «Mynauyng keremet eken» dedi. Bir aidyng ishinde pikiri ózgergen.
- Mýmkin, bireulermen aqyldasqan shyghar. Oqytqan da bolar.
- Ol da mýmkin. Ssenariydi Múhtar Maghauin oqypty. Maghauin ssenariyding songhy jaqtaryn syzyp tastady. Batystyng kinolarynan qarasaq, 20 jyl óte me, 40 jyl óte me, bas keyipkerler qayta kezdesip jatady. Ssenariyde Birjannyng janynda jýrgen atqosshy (ol da oidan shygharylghan) Baykenje arada qyryq jyl ótkennen keyin Lәilimmen kezdesedi. Baykenje shal, Lәilim kempir bolghan. Birin-biri tanyp, Birjandy әngime qylyp, eske alyp otyrady. Múhtar Maghauin oqyp shyqty da, «mynany alyp tastandar, Birjannyng ómiri ózining әni siyaqty ayaqtaluy kerek, short kesilui kerek. Odan keyingi әngimening týkke keregi joq» dedi. Songhy jaghyn Maghauinning pikirimen alyp tastadyq. Odan da bólek, habary bar sauatty degen birneshe azamattargha oqytty. Olar da «jaqsy» degen pikir berdi. Biraq, filimning «Qazaqfilimdegi» joly auyr boldy. Basshylyqta Sergey Ázimov otyrdy. Ol shynyn aitu kerek, qarsy boldy. Odan keyin bireulerdi avtor etip, qabattastyryp qoydy. Amal-joq, diyrektor aitqan song kónesin. Bәrin kóterip aldyq. Eng bastysy, filim jaryqqa shyqsyn dep oiladyq. Ótti, bekitildi. Kýnderding kýninde Ázimovting ornyna Qashaghanova keldi. Joldan qosylghandardyng bәrin shygharyp tastadyq. Óitkeni, olardan eshqanday payda joq. Olargha qaraghanda jazushylar kósh biyik. Óitkeni, olar oqighany qúray biledi. Adam taghdyryn kórsete biledi. Kinostudiyada otyrghandardyng kóbi Mәskeude bitirip, diplom alyp kelgen. Boldy. Odan basqa eshnәrsesi joq. Doshan әiteuir týsiriletinine sendi. Sengennen keyin, ishtey dayyndala bastady. Jýirik attardy, ertoqymdardy dayarlady. Ásirese, Qytaydan, Mongholiyadan kelgen qazaqtar keremet ertoqymdar alyp kelgen ghoy. Solardy alyp keldi. Eki qasqyr dayyndady. Keyin ol qasqyrlary qashyp ketti, sodan keyin Ishki ister ministrligining bir qasqyryn alyp, qashyp ketpesin dep, shynjyrlap, ústap jibermey otyrghan. Bәrin týsirip bolghannan keyin, shynjyrdy kórsetpey, kompiutermen alyp tastaydy eken ghoy. Filimde qarasanyz, shynjyrsyz qashyp bara jatqan siyaqty. Kasting óte keremet boldy. Ony jariyalaghan joq. Ózi senip, ózi biletin adamdaryn shaqyrtypty. Kóp kisi kelipti. Solardyng arasynan akterlerdi iriktep, tandap alypty. Áriyne, belgili akterlerden birazy týsti. Sәbit Orazbaev, Sayat Merekenov, Bolat Ábdilmanov siyaqty akterlerdi týsirdi.
- Kino týsirilip jatqanda, basy-qasynda jýrdiniz be?
- Negizi qatysuym kerek edi. Týsirilu barysynda keyde bir nәrseni ózgertuge tura keledi. Men auyryp bara almadym. Biraq, «telefonyndy óshirme» dep aitty. Kýni-týni telefonym qosuly túrdy. Ýzdiksiz telefon shalady. Kókshetauda Burabaydyng arjaghynda Maybalyq degen jer bar eken. Jergilikti audan sol jerdi bosatyp bergen ghoy. Mal jayylmaydy, jan-jaghyn qorshap túrady. Sol jerde týsirildi. Belgili akterler týsti. Oblystyq drama teatrlardan da akterler qatysty. Búryn belgisiz, ózderining ónerin kórsete almay jýrgen akterler týsti. Mәselen, Aznabaydyng roline týsken akter Tólen Quanyshev qanday oinady? Ókinishke qaray, filimnen keyin qaytys bolyp ketti. Atyraudyng oblystyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi eken. Kólbay-Janbay degen aghayyndy baylardyng Kólbayynyng roline Taldyqorghandaghy oblystyq drama teatrdyng Saghyndyq degen akteri bar, sol oinady. Doshan Joljaqsynov filimdi týsiruge úzaq dayyndaldy. Tipti, ýsterine kiyetin kiyimderin keremet dayyndyqpen tikken. Birjan tayaq jegennen keyin Júbay degen serilerding biri kelip, aryzdanady ghoy. Sonda júrt bayqady ma, bayqamady ma bilmeymin, Júbaydyng kiygen shalbary kýderiden tigilgen shalbar. Dәstýrli kiyim. Bayaghyda «Jaushy» degen kinoda masqara bolghan. Toy bolyp jatqanda, bir kisi fabrikanyng dombyrasyn tartyp otyrady. Úyat emes pe? Doshan belgili sheber Aytmúhambetke eski formadaghy dombyralardyng suretterin salyp, sony dayyndatqyzypty. Búl kinonyng maqsaty - HIH-ghasyrdaghy qazaqtyng ortasy, jýrgen jýris-túrysy, imany, syilauy, tili, óneri, kiyimi, sol kezdegi sýiispenshilik qanday bolghan, osyny kórsetu boldy. Mine, qazaqtyng ruhyn beyneleytin nәrseler degimiz keldi. Ssenariydi jazghannan keyin maqtap túrghanym joq, filimdi kórgender «jaqsy» degen pikir aityp jatyr.
- Agha, filimde til kishkene auyrlau, kýrdelileu siyaqty kórindi maghan...
- Qazir bizding tilimiz shúbarlandy ghoy. Jargonmen keldik. Adamnyng miyna kirmeytin sózder payda boldy. «Qúlaqtan teuip ketti» dep jýr. Búl «aldap ketti» degen sóz eken. Osynday bola ma? Qayta HIH ghasyrdaghy til sonday bolghan. Sondyqtan, auyr emes. Orystyng teatrynyng keremeti, әdeby sóileydi. Shyndyghynda, teatr, kino óneri úzaq-úzaq sóileudi mengermegen. Tez-tez, short kesuge tyrysady. Óitkeni, úzaq sóilese, kýmәn tuady. Mynau roli oinap otyr ma, әlde kitap oqyp otyr ma degendey... Orystar osyny mengergen. Olarda bәri tabighi. Olardyng monologtaryn sanasaq, tilderi óte kýrdeli. Saghattap sóileydi. Jarasyp túrady. Óitkeni, olar tabighy sóileudi mengergen. Kinonyng dramaturgiyasy sózsiz bolmaydy. Sózsiz kino bolghan kezinde. Mәselen, Charly Chapliyn... Biraq, olardy sózsiz dep aitugha bolmaydy. Olarda subtitr jýrip jatady. Drama bolghannan keyin, oqighany shiyelenistiru ýshin sóz kerek.
- Taghy bir súraq, mahabbat taqyrybyna qatysty. Búl filimde әielding ornyn er azamattan tómendetudi kózdegen siyaqty.
- Ertede әielder er azamatty óte biyik baghalaghan. Búl qorlau degen sóz emes. Óitkeni, әiel azamatyn asqaqtatqan sayyn, ózi de biyiktey beredi. Mәselen, Ápish: «Azamattyng ary taptalyp jatqanda, bir әielding ólimi ne tәiiri, sadaqa» deydi ghoy. Ol keremet asqaq, ol әielding úlylyghynyn, kemengerligining belgisi. Ol «men týkke túrmaymyn» degen sóz emes. Qazir erkek nege tómendep ketti? Óitkeni, әiel baghalamaydy. Qazaqtyng erkekteri nashar, tabansyz, qorqaq bolyp ketti. Zamanynyng teperishi, bәri bar. Taghy bir faktor, әiel er azamatyn baghalamaydy. Kenes Odaghy әiel men erkekti tenestirdi. Ol tendik mýldem basqa formagha ainalyp ketti. Er azamat bolghannan keyin, erkekting abyroyy, ensesi biyik boluy kerek. Sondyqtan, filimde әiel er azamatyn asqaqtatty.
- Filimde Birjannyng Lәilimmen qoshtasatyn túsy bar. Osy bir tústa, Birjan ózining mahabbattymen qoshtasqan túsynda qinalysyn kórsete almaghanday kórindi maghan. Áriyne, elding jolynda mahabbatty qúrbandyqqa shalugha bolady. Biraq, ol sýigeninen airylghanyn kórsetu qajet edi...
- Árkimge әrqalay әser etedi ghoy. Ol endi kórermenning týisigine baylanysty. Ol jerde Birjan qyzdy alyp ketuine bolady. Óitse, el arasy búzylady. Biraq, Birjan qinalysyn әnmen shyghardy. Odan basqa ne istey alady? Múndaghy aitatyn taghy bir nәrse, filimde kóp nәrse kesilip qaldy. Óitkeni, berilgen uaqytqa syimady. Doshan ssenariydi qimay, tórt jylday týsirgen. Bir epizodty qimaghan. Bәrin týsirgen. Múnda әkelip kompiuterge salsa, bes saghattan asyp ketipti. Al, berilgeni eki saghat. Ne isteu kerek? Qimay otyryp, kesken. Osynyng ózi kóp bolyp sanalady.
- Ssenarist retinde emes, kórermen retinde filimdi kórgennen keyin, qanday pikirde boldynyz?
- Men ony ekrangha shyqqangha deyin de birneshe ret kórdim. Áueli alghashqy montaj deydi ghoy. Qúr suret... Sony kórdim. Keyin, dauystar jazylghannan keyin taghy kórdim. Múnda taghy bir qyzyghy, birining dauysyn biri jazdy. Mәselen, Sәbit Orazbaevtyng dauysyn Sayat Merekenov jazdy. Núrjannyng rolin oinaghan akter. Al, búl roliding dauysyn Aydos Bektemirov degen akter jazdy. Ol - Janbotany oinaghan akter, al Janbotanyng dauysyn jazghan Túnghyshbay Jamanqúlov. Lәilimdi oinaghan Asha Matay estrada әnshisi bolghannan keyin, onyng dauysy onsha kelinkiremedi. Onyng dauysyn aktrisa Kýnsúlu Túrghynbekqyzy jazdy. Filimning dauysyn jazyp bolghan son, Mәskeuge jibererding aldynda bir ret kórdim. Mәskeuden kelgennen keyin «Mega» sauda ortalyghynyng kishkentay zalynda songhy núsqasyn kórdim. Sony kórgende, súmdyq әser etti. Tipti, aldynghy kórgen filimderimdi tanymay qaldym. Keshe premierada akterler de kelip, ózderin alghash ret kórdi. Oghan deyin kórmegen. Birinshi kórgende olar ózderin izdeydi. Al ekinshi ret kórgende sezimmen qaraydy, maghynasyn úghady. Eng bastysy, filimnen adamnyng eng ýlken taghdyryn, serilerding taghdyryn kórdim. Seriler o basta, әskery odaq bolghan ghoy. Soghys kezinde aldynghy lekte túrady. Otan ýshin óledi. Sol sebepti, elde halyqqa erkeleydi. Halyq olardyng erkeligining bәrin kóterip alady. Filimde bayqadyng ba, kisini jerleuge kele jatady ghoy. Kekilin qiyp, túldanghan at kele jatady. Sonda serilerding biri: «Qoyar kóbeysin» dep bәdik aitady. Jas jigit: «Ne ottap túrsyn?» degende, sol jerdegi shal: «Áy, jap auzyndy» deydi. Óitkeni, bәdik ne aitsa da kóterip alady. Eski saltta solay. Serilerding taghdyry, serining songhy mahabbaty, kemenger әielderding beynesi, әriyne, Ápish Qobylandynyng jary Qúrtqanyng dengeyine kóterile qoyghan joq, HIH ghasyrdaghy kemenger әielding beynesin kórsetip berdi. Kónildesi Maqpal da aqyldy әielding beynesin jasap shyqty.
- Ótken ghasyrdaghy qazaq beynesin býgingi qoghamdaghy qazaq kórermenine alyp keldik deysiz ghoy.
- Ertede qanday bolghanbyz? Biz qandaymyz qazir? Qazirgi әiel Ápishten ýlgi alady. Er azamattar ertedegi azamattardan ýlgi alady. Al, jalpy kórermenning pikirine qarasaq, filim kónilderinen shyqqan siyaqty. Kórermen jaqsy filimge susap qalghanyn bayqatty. Qazaqtyng býgingi kinosynda kelensizdikter kóp. Ótirik kóp. Últtyq namys joq. Mәskeuden bitirip kelgen jas kadrler últ turaly oilamaydy. Olar filim týsire bastaghanda Kann festivaliderin, Berlin festivalin armandap otyrady. Kinonyng bir ghana maqsat-mýddesi bar. Ol otandyq kórermenge únau kerek. Al sheteldikterge únau, sodan keyin bolatyn nәrse. Mәselen, Bollivud jylyna jeti-segiz jýzdey filim týsiredi deydi. Biraq, olar óz filimderin shet elge únau ýshin týsirmeydi ghoy. Qazaqtyng da rejisserleri solay oilauy kerek. Qor bolghan qayran aqsha! Ýkimetting aqshasy, siz ben bizdin, yaghny salyq tóleushilerding qaltasynan alynyp otyr ghoy. Kino kórsetilmey jatyr, júmsaghan shyghyndy aqtaghan joq. Olargha bәribir. Ol olardyng júmysy emes. Ol prokattyng júmysy dep oilaydy.
- «Ózin-ózi aqtamaydy» dep jatyrsyz ghoy. Rejisserlerimizding kóbi: «aqsha az bólinedi, aqsha jetpeydi» degendi aityp jatady. «Birjan sal» filimining qarjylyq jaghdayy qalay boldy?
- Qarjy az bólinbeydi. Qansha súrasa, sonsha beredi. Týsire almaydy. «Birjan saldyn» budjeti tiytimdey-aq. «Mahambet» 11 mln.-gha týsirilse. «Birjan sal» bar-joghy tórt milliongha ghana týsirildi. Ekeuin salystyryp kóriniz. Onyng barlyghy rejisserding dengeyine, sheberligine baylanysty.
- Filimning jaqsy boluy kimge kóbirek baylanysty? Ssenariyge me, rejisserge me, әlde akterge me?
- Bәrine de baylanysty. Ssenariy keremet bolyp túryp, rejisser nashar bolyp jatsa, taghy bolmaydy. Rejisser men ssenarist myqty bolyp, akter oilaghan maqsattan shygha almay jatsa, onda taghy bolmaydy. Aqseleu aghamyz: «Shәken Aymanov, Abdolla Qarsaqbaev, Mәjit Begalinning kózi ketkennen keyingi kinonyng qyryqjyldyq tarihy - qorlyq tariyh» degen edi. Kórermenning arasynda «Kino týsire almaydy» degen pikir qalyptasqan edi. Endi «Birjan saldan» keyin, ol pikir ózgerdi. Nege? Áueli adamda últtyq mýdde boluy kerek. Últtyq namys, últtyq mýdde bolghan kezde, barlyq dýnie jaqsy bolyp shyghady.
Gýlzina Bektasova
"Týrkistan" gazeti