S. Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti, Mәshhýrtanu ghylymy - praktikalyq ortalyghy, Ýzdik ghalym (2008),  f.gh.d, Qazaq filologiya kafedrasynyng professory., әleumettik ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, JOO ýzdik oqytushy grantynyng iyegeri, Sh.Uәlihanov atyndaghy memlekettik syilyqtyng iyegeri, t.b.

S. Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti, Mәshhýrtanu ghylymy - praktikalyq ortalyghy, Ýzdik ghalym (2008),  f.gh.d, Qazaq filologiya kafedrasynyng professory., әleumettik ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, JOO ýzdik oqytushy grantynyng iyegeri, Sh.Uәlihanov atyndaghy memlekettik syilyqtyng iyegeri, t.b.

«Ruhany mәdeniyet» - adamdardyng talghamyna baylanysty damydy. Ol ózining qúramdas bóligi retinde  estetika men etika normalaryn qabyldaugha mәjbýr boldy. «Morali» - normasy retinde «estetika» men «etika» adamnyng ruhany sipatyn anyqtady. «Estetika» - (grek - oshusheniye) - óner turaly filosofiyalyq oqu. «Etika» - (grek. adamgershilik, dәstýr qaghidasy, minez normasy) adamdardyng bir - birine degen qarym - qatynasy, jogharghy mәdeniyettilik kelbeti [1, 323-324]. «Salt - dәstýr» - adamzattyng ruhany kóne qúbylystarynyng - biri. Etnografiyalyq zertteu mynany kórsetedi: salt - dәstýr qoghamdaghy arhaikalyq mәdeniyetting dominanty bolyp tabylady. Salt - dәstýr - әdettegi sanaly týrde adamzattyng az ózgeriske týsken týri. Ádet - ghúryp asa qarapayym minez - qúlyqtardyng býtindey, ýirenshikti ómir saltynyng ýlgilerining negizinde qalyptasady. Olar qoghamda belgili bir uaqytta, orynda, belgili bir - oqigha - jaghdaygha baylanysty qoldanylyp jatady. Ol ýlgige qareketting aiqyndalmaghan bir bóligi engiziledi [2, 63]. Ruhany mәdeniyetting alghy sharttary auyz әdebiyetinen de tabylyp jatady. «Raznoobrazna y bogata duhovnaya kulitura naroda, sostavnoy chastiu kotoroy yavlyaytsya mnogoobraznye formy narodnogo poeticheskogo tvorchestva - foliklor, vkluchaushiy v sebya skazki, predaniya, legendy, pesnya, pogovorki, zagadki. Osobennoe mesto zanimait v poeticheskom tvorchestve kazahov geroicheskiy y sosialino - bytovoy epos, aytys. Epicheskiy janr, vystupayshiy sposobom izustnoy peredachy mejpokolennoy informasii, voznik v drevnosti, v techenie stoletiy obogashalsya, razvivalsya y v osnovnom otobrazil usloviya kochevogo byta, patriarhalino - rodovogo uklada predkov» [3, 101]. Normalar. Ádet - ghúryp normalaryna  (shama, ólshem, ereje) is - әreketti ayaghyna deyin týgel emes, tek qana bir prinsipti, is - әreketting parametrin qamtidy. Ol minez - qúlyqty belgili ólshemning varianttarynan jәne kýrdelenuinen túrady. T. Parsonstyng kórsetuinshe normalardy bylay klassifikasiyalaugha bolady:

1.             Jalpy qoghamda jәne ony qúraytyn toptarda formaldanghan tәrtipti saqtaugha arnalghan normalar. Mysaly: er balalar әskery qyzmetin óteu, últtyq qauipsizdik komiytetinde, ishki ister bóliminde, әskery dayyndyq, dene shynyqtyru, tehnikalyq salalarda t.b. Áyel balalar  kóbine múghalim qyzmetine, ara - túra dәrigerlik, tamaq ónerkәsibi (er balalar da aralasa bastady), ýy sharuashylyghymen ainalysu t.b;

2.             Ekonomikalyq normalar sharuashylyq qareketi, maqsattylyqty, kәsipqoylyqty jәne pysyqtylyq pen tiyimdilikting mólsherining qolayly jaqtaryn beredi;

3.             Óz elindegi jalpy sayasy prinsipterding jýiesin qoldaytyn mindetterdi belgileytin, zandylyqtar men konstitusiyany búzbay, kýresti «erejeni» saqtay otyryp jýrgizetin sayasy normalar;

4.             Kommunikasiyanyng túraqty prinsipterin, jeke adammen týrli toptardyng ózara qareketterin qoldaytyn mәdeny normalar. Ol óz halqynyng tilinde sóileu, oqu, jazu, muzykany sýi, óz mәdeniyetining stiyli men rәmizderin qoldau. Eger keybir normalar ózinshe sony nemese erekshe dәrejesin ala almasa, onda qabyldanghan normalar jedel qatardan shyghyp qalady da, qolaysyz minez - qúlyq dep atalady.

Qúndylyqtar. Qúndylyqtar normalardan keyin jýrse de, olardan bir aiyrmashylyghy joghary dengeyde nysandardyng hal - jaghdayyn, qajettilikti, maqsatty tandaudy týsindiredi. Qúndylyqtardy shartty týrde: Vitalidyq qúndylyqtar; Áleumettik qúndylyqtar; Sayasy qúndylyqtar; Moralidyq qúndylyqtar; Diny qúndylyqtar; Estetikalyq qúndylyqtar bolyp bólinedi. M.M.Kopylenko: «Yazyk lubogo naroda hranit uvlekatelinui povesti mnogovekovyh usiliy poznati, osmysliti y podchiniti sebe okrujaishui ih deystviytelinosti. Otsuda proistikaet vajnosti etnolingvisticheskih issledovaniy, prolivaishih svet na formirovanie konkretnyh predmetov y abstraktnyh ponyatiy» - deydi [4, 19]. Uaqyttyng jazba kodtar arqyly kórsetilui aqparattyq berilisting kenistigin jәne úzaqtyghyn arttyrady. Osy túrghydan alghanda obektivti mazmúny bar tanym jazu arqyly ghana damy alady. Tekster tabighattyng mәndi belgilerin ymdardan qabyldamaydy. Olar kóbinese jaratushynyng aitqan sózderining tanbalary retinde beriledi. Osy túrghydan qazaq halqynyng Qazan tónkerisine deyin jazba mәdeniyeti bolghan joq, olar týgeldey derlik sauatsyz edi degen totalitarlyq jýiedegi keng taraghan pikirding logikamen de, tarihy derektermen de qisyna joq. Tarihshy Á. Hasenovtyng pikirinshe, kóne týrik jazuy skif - saq dәuiri mәdeniyetimen ýndesip, astasyp jatty. Búghan qaraghanda ghúndardyng qaharly әmirshisi Baduún shaniudin  qytay imperatoryna qyr kórsete jazghan hattary, Attilanyng Rimge jibergen elshilerining qolyna ústatqan gramotalary, qanly patshalarynyng zany, jarlyqtary kóne týrik alfaviytimen jazylmady ma degen boljam tuady. Qazaqtardyng arghy ata - tekterining týrik tildes bolghandyghynyng jәne ózindik әriptik jazuynyng bar ekendigining taghy bir aighaghy 1982 jyly monghol arheologtary tapqan - Hunnu jazuy. Altynnan shekip jasalghan dengeyde (medalion) kóne runikanyng 9 әrpinen túratyn 4 sóz jazylghan: 1. Oy - sengir. 2. Elshi yty. Audarmasy: 1. Oy - Sengir. 2. Elshining nayzasy. Tarihshy Q. Sartqojaúlynyng topshylauy boyynsha, «1. Hunnular dybys belgileytin alfavittik jazu qoldanghan. 2. Búl jazu Hunnulardan beri úrpaqtan - úrpaqqa ýzilmey jalghasyp, H ghasyrgha deyin qoldanylady. 3. Mongholiya men Tuva, Qazaqstan men Qyrghyzstan jerinen úshyrasatyn jýzdegen runikalyq aighaqty búdan bylay tek VIII - IH ghasyrdaghy týrkilerge ghana tәn dep emes, endi Hunnu, Tova, Vey, Syanibi, Juanjuan qaghanatyna da qatysty múra dep qarastyrugha bolady. 4. Hunnular bayyrghy týrki (baba týrki) tilinde sóilegen jәne memlekettik tili týrki tili bolghan» (Hunnu jazuy - Álem, 455 b.) [5, 146]. Qola dәuirindegi túraqtar men peroglifter (grek. retros - tas jәne girhe oiyp salu)  tasqa salynghan alghashqy jazular, suretter, tanbalar erekshe oryn alady. «Qapshaghay tanbaly tasyna kóne Tiybet gharpinde shekilgen dúghalyqtar men ejelgi týrki alfaviytimen jazylghan tanbalary qaghazgha týsirip әri tartymdy da nәzik beynelengen ... » [6, 216]. Qola dәuirining tas mýsinderding oryny tipti erekshe, bas jaghynda júldyzdar,  etegine adam beynesi pishindelgen syn tastar týrki ata babalarynyng bagha jetpes qol tuyndysy bolyp tabylady. Kosmologiyalyq týsinigi sol kezende qalyptasqan týrki tildes halyqtardyng oy әlemi men ruhany mәdeniyeti erte qalyptasqandyghyn kóremiz. Eski týrki jazularynda «blbl» Orhon jazuynda «balbaq» - dep te atalady. Balbal eski týrki jazularynda kezdesetin sóz. Tanbasy blbl - blbl arab jazuy siyaqty arasyna dauysty dybysty qosyp «balbal» - dep oqimyz. Endi bir tanbasy blbk - blbq - bolrbak - bolpyq (bolbaq) týrki tilderinde kezdesedi. Múnday dybystyq ózgerister turaly K. Sh.Husaynov, M.H. Jubanov: etimologiya jәne dybys qúrau (zvukoizobraziytelinosti) sózding shyghu tegin mysaly, balqash > balqy, balshyldap, baldara, baldyrla, balpylda, balpaq týrki tilderimen salystyrylyp, búghan oray: bylq, shylq, býlk songhy dauyssyz modifikatorly qyzmet atqarady degendi aitady [7, 69]. «Qozy kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng sujetine baylanysty tabylghan eskertkishter: «Shoq terek», «Altyn aiylbas», Á. Marghúlannyng balbal tastar turaly týsindirmesi kóne qazaqstan jerindegi mәdeniyetting joghary bolghandyghyn kórsetedi. Mәdeniyeti bar elding jazuy bolmady degenning ózi aqylgha syimaydy. Tas qamal, túraqtar, megalittar (grek - megas (ýlken) lithos (tas), dolimendar (Breton. dol - stol, men - tas ) «Or mәdeniyeti» keyin «orda» boldy (enolit zamany III - basy 2 - jartysy men b.d. d. II myng ) kóne ghasyrdyng mәdeniyetining jemisi. Keybir zertteushiler kóne týrki jazuyn kóne shumer jazuyna aparyp tireydi. Áriyne, shumer jazuy da óte kóne jazudyng biri. Ol ózining bastauyn suretterden alady. Akkad túrghyndary shumerler bolghandyqtan olar әr tilde sóilegen. Sondyqtan olardy birge shumer - akkat deydi. Suretter - iydeografiyalyq (grek. idea - iydeya, grafho - bitikshi) - rebustargha ainaldy. Tasqa, sazgha, aghashqa jazylghandyqtan búl jazudy - klinopisi - dep atady. Suretti prinsip eptep dybysty beru prinsiypimen almasty. Sonymen jýzdegen belgiler payda boldy. Olar dybys, buyndy belgiledi. Búlar alfavitti belgiler - dep ataldy. Jazba shumer - akkadtardyng óte ýlken jetistigi boldy. Búl jazbany aldynghy Aziyalyqtar da paydalandy [8, 57-58]. I.A. Batmanov: «Plast slov: proslejivaemyh v obshey masse tureskih yazykov, otlichaishihsya lishi foneticheskimy raznovidnostyami. Etot plast slojilsya v otnosiytelino otdalennyy period (do VI do poyavleniya orhonskih nadpiysey), slojenie etot plast v prosesse intensivnogo skreshivaniya raznoyazychnyh plemennyh obrazovaniy. Plast etot uslovimsya nazyvati «obshetureskiym» - deydi [9, 54].

Týrki mәdeniyetining dýniyejýzilik órkeniyetke qosqan sýbeli ýlesi - Orhon - Enesey jazba eskertkishteri. Búl jazudy skandinavtyqtar ashyp (I. Stralenberg), maghynasyn týsindirgendikten (V. Tomsen) «runikalyq» (qúpiya ) dep ataldy. Alghashqy sóz «tәnir» dep oqyldy. Búl eskertkish egemendiktin, ruhany mәdeniyetining basy retinde tarihy otanyna qaytyp oraldy. Orhon jazulary jergilikti ru tanbalaryna úqsas, geometriyalyq pishindegi 38 әripten túratyn, iydeogrammalyq týrikterding ózindik jazuy. Búl jazu týrik tildilerding fonetikalyq erekshelikterin dәl jetkizuge mýmkindik beredi. Sonymen, qazaq mәdeniyetining arhetiptik uaqytynda osy mәdeniyetting bolmystyq túraqtylyghyna ýlken әser etken jazu qalyptasty. Keyin týrik jazuyn arab haripi auystyrghanymen, búl mәdeny qazyna óz qúndylyghyn joghaltqan joq. M. M. Kopylenko: «My, razumeetsya, smogly upomyanuti lishi o maloy chasty etnolingvisticheskih issledovaniy v sfere yazyka pamyatnikov drevney pisimennosti, foliklora y drevney liyteratury. No nebolishoe chislo iyh, zatronutoe nami, sviydetelistvuet o tom, chto yazyk vseh etih pamyatnikov neset na sebe yarkiy otpechatok materialinoy y duhovnoy kulitury turkskih narodov» - deydi [10, 71]. «Kýltegin» [11, 10-25] eskertkishindegi zattyq mәdeniyet kózderi (toponiym, antroponimder birge) kezdesedi. Osy orayda akademik Á. Qaydarovtyn: «Takim obrazom, stanovitsya yasno, chto onimiya lubogo naroda soderjit ogromnyy informasionnyy kuliturno - istoricheskiy potensial y izuchenie sobstvennyh iymen v svyazy s kuliturnoy istoriey obshestva v plane vyyavleniya y rassmotreniya cherty mojet y doljno stati odnim iz kardinalinyh napravleniy v onomastiyke» - degen sózin keltirgendi jón kórdik [12, 5].

«Kýltegin» eskertkishinde: kýn, týrik, Shantýn, teniz, temir qapyghqa, Toghyz ersen, Týpýtke, Yinchu, Bayyrku, yerke, altun, kýmýsh, isigti, artqysh -tikish, tashqa, bódke, Tabghach, Istemi, Qapughqa, Iollygh, Otúz tatar, qytan, tataby, inisi, echisin, Oghlu qanun teg, Tabghach, inili - echili, oghlun kýn,  Bókli qaghan, subu, Qanum Elteris qaghanugh, Ógim Elbilge qatúnygh, tópesinte, sýsi, bóri, qon, Baz qaghan,  Qyrqyz, qúryqan, otuz tatar, Qytay, balbal, Yashul ýgýz, Shantýng yyzyqa,  Týrgis, echýmiz, yer, sub, sinilim, Qadyrqan yyshygh, Kentu, iaryqlygh, sýniglig, sonýkýn, Óchim qaghanygh, Ógim qatunygh, tonsyz, Kýltegin, ot sub, Alty chýb, saghdaq, Tabghash Ong tútúq, Chacha Senýnke, Tadyqyn churyn, boz at, tory at, sauyt, qarygh, oquyn, udlyqyn, Týrgesh, Ertis, balyq, kózi - qashy, bediz t.b.

Nemese, ruhany mәdeniyetting kózderi: tenri, qaghan, shd, apyt, begler, tarqat, toghyz, oghúz, buduni, toghsyqqa, ortusynaru, birgeru, qurgharu, yyrgharu, bilig, bedizchi, tash toqytdym,  týrt bulun, sý sýlepen, elig yyl, kýn toghsyqda, elin- tórýsin, iaghu, yiti yegirmi, yetmis er, yeti yýz, echum - apam, qyrq yeti, iyegirmi, besh otýz, ých yegirmi, on oq budun, Umay, bes týmen t.b.

«Tonykók» [13, 26-38]: buqalu, keyik, tabusghan, ingek, kólýk, abyz, teniri, úmay, týmen, apa qoldanylghan.

Mәdeniyetting negizgi funksiyasy adamnyng - shygharmashylyghy nemese gumanistigi. «Orhon - Enesey» eskertkishi týrik mәdeniyetining adam qolymen jasaghan shygharmashylyghynyng eng shyrqau biyigi. Al, qazaqtyng qalghan mәdeniyeti osymen tyghyz baylanysty, ne bolmasa osy mәdeniyetten tuyndap jatady. Búny - translyasiya funksiyasy (úrpaqtan - úrpaqqa beru), әleumettik tәjiriybe (tarihy múragerlik, nemese aqparattanu) dep ataugha bolady. Mәdeniyet - shynynda da adam jadynyng әleumeti. Ol aldynda aitylghan tanbalardan, auyzsha әdebiyetten, әdeby jәne óner eskertkishterinen «tili» ghylymy, pәlsәpәsi, dini t.b. arqyly keleshek úrpaqqa jetedi. Búl - әriyne ata - babamyzdyng sýbesi búzylmaghan, qattap qoyghan mәdeniyeti ghana emes. Tarih synynan ótken eng bir súryptalghan mәdeniyet bolyp tabylady. Úrpaq arasyndaghy sabaqtastyq mәdeniyeti ýzilse ol - «mәngýrttikke» әkeledi. «Mәngýrt» týrki sózi onyng týbir túlghasy eki: «mәngi» (basy ainalu) mәngi (údayy) degen maghyna beredi. «Manas» jyrynan bastau alyp, Sh. Aytmatov engizgen «mәngýrt» sózi qaranghylyqty anyqtaytyn әlemdik terminologiyagha ainalyp jýre berdi. M. Shahanovtyng «ruhany mәdeniyet», «ghalamdanu ýrdisinin» («jahandanu» dep jýr) kólenkesinde qalyp qon qaupi bar degen jan aiqayy «mәngýrttikten» saqtandyrudyng alghy sharty bolyp tabylady. R. Berdibaevting «kózqamany» da osy ispettes maghynany beredi. Tanymdyq (geneoseologiyalyq) mәdeniyet funksiyasy - mәdeniyetting ata - babadan beri kele jatqan ýrdisterding әleumettik ghasyrlar boyghy  tәjiriybesin bir ortalyqqa jinaqtau bolyp tabylady. Retteu (normativti) mәdeniyet funksiyasy - qoghamdyq jәne adamnyng jeke basynyng týrli qyzmetin retteu basty maqsaty. Adamdar zattyq nemese ruhany mәdeniyetti tandap ala ma? Búl arada - enbektegi, túrmystaghy, jeke basynyng mәdeniyetke degen qúrmeti, nemese adamdargha әseri, olardyng is - әreketi qarastyrylady. Retteu mәdeniyet funksiyasy: morali men zang jýiesine sýienedi. Semiotikalyq nemese belgi funksiyasy: belgi jýielik mәdeniyetine, bilimge, ony iygerumen aiqyndalady. Mәdeniyetke sayma - say belgi jýiesin mengermey mәdeniyet jetistigin bildim deu bos sóz. Til (auyzsha jәne jazbasha) adamdardyng qarym - qatynasynyng tetigi bolyp tabylady. M.M. Kopylenko: «Vse shiyre rasprostranyaetsya ubejdennosti v tom, chto «kajdyy yazyk («bolishoy» ily «malyi») prestavlyaet soboy nepovtorimui ensiklopedii kulitury ego naroda y iymeet pravo na svoe mesto v mirovom soobshestve yazykovyh kulitur. K sojalenii, hod istoriy vremya ot vremeny stavit na grani ischeznoveniya otdelinye kulitury y yazyki, chashe vsego malochislennyh etnosov» /Marash-Ogly Sh: 1990, 146 // Kibrik A: 1991/ - dep jazady [14, 19]. Auyzeki jadylyq daghdy kóne týrikterding ruhany mәdeniyetin jetkizgen «tili» boldy. Týrik «jadygha» qatty mәn berdi. «Sóz» kóne týrki ýshin «qúdaymen» teng boldy. Qúdaydy sóz arqyly tapty. Úzyn - sonar dastandar men batyrlyq jyrlardy әr týrik balasy jatqa bildi. «Úzyn qúlaq» dala apparattarynyng rólin atqardy. Adamdardyng óz ara qarym - qatynas qúraldarynyng birden - bir kózi - auyzeki sóz, til boldy. Auyzsha sózge negizdelgen qauymdyq ómirde adam tek akustikalyq (dybystyq, estiletin) kenistikte ómir sýrdi. Negizgi kommunikasiya qúraly til bolghandyqtan, tilge, auyzeki sózge negizdelgen salt - dәstýrler, mifter, әdet - ghúryptar nemese, jalpylama aitsaq, foliklor keninen damydy jәne úrpaqtar mirasqorlyghynyng negizi de sol bolyp tabyldy. Auyzsha damyghan til kirme sózderden taza boldy. Aqyn - jyrau shygharmalaryn eske týsiriniz.

A. P. Sedelinikov: «Sredy turkov, kochuushih v Azii, kirgizy - kazaky - naybolee kuliturnyy narod, y nesomneno, chto emu predstoit luchshee budushee: kolichestvo ego uvelichivaetsya y on okazyvaetsya vospriimchivym k kuliturnym priobreteniyam. O sravniytelinoy kuliturnosty kirgiz - kazahov mojno suditi otchasty po harakteru yazyka, po sposobnosty y forme izlagati svoy mysli, po bogatstvu narodnoy liyteratury i, nakones, po sostoyanii razvitiya iskusstv» - deydi [15, 20].

Til - kommunikasiya qúraly retinde adamnyng tikeley qatynasuyn (aytuyn, estuin) qajet etetin bolghandyqtan da adamdar újymy ózara úiymshyl, bólinbes birlikte boldy. Jazu - syzudyng payda boluy adamzatty estiletin dybystyq akkustikalyq kenistikten kózge kórinetin vizualdy kórneki kenistikke iytermeledi. Úrpaqtan - úrpaqqa úlasqan aqyl - óset, danalyq oi, kópjyldyq tәjiriybe nәtiyjesi endigi jerde tikeley auyzeki aitylmay, jazylghan jәne kózben kórip oqylatyn mәtinderge ainaldy. «Qaz qanatynan (qaursynynan - A.Q) jasalghan qalamsap til ýstemdigine shek qoydy; ol ómirdegi qasiyetti qúpiyany joqqa shyghardy; ol sәulet óneri men qalalardy, joldar men әskerdi, burokratiyany dýniyege әkeldi. Ol sanany tylsym kólenkeden jaryqqa shygharyp, órkeniyetke bastama bolghan týbegeyli metafora boldy» - deydi (A. Kukarkiyn. Burjaznoe obshestvo y kulitura. M., 1970. S. 336.) [16, 48-49].

Álipbiyge deyingi qauymdyq qoghamda adamnyng ómirge beyimdelgen negizgi sezim mýshesi - qúlaq boldy. Estu senumen para - par boldy. Biylerding sózin eske týsirinizder. Auyzdan shyqqan sóz eki aitylmay oryndalatyn. A.M. Sherba: «Slova - kompleksnaya edinisa bolee vysokogo urovnya, chem slog. Ono mojet sostoyati iz odnogo ily iz neskolikih slogov» - degen [17, 110].          A.Djunisbekov búl oidy әrirek aparyp: «Kazahskaya pisimennosti - v osnovnom fonematicheskaya, t.e. kajdaya fonema oboznachaetsya otdelinoy bukvoy. Odnako esti y isplochenie opredelyaishiyesya toliko pravilamy orfografiy kazahskogo yazyka, kotoraya ne vsegda daet pravilinoe predostavlenie o kolichestve fonem v sostave sloga, slova ily morfem» - dep, terendete týsedi [18, 9]. Fonetikalyq әlipby qúlaqtyng siqyrly әlemin jaybaraqat beytarap kóz әlemine almastyrdy. Endigi jerde negizgi sezim mýshesi bolyp estu mýshesi - qúlaq emes, kóru mýshesi - kóz keldi. Jazu - syzu joq uaqytta úrpaqtan úrpaqqa úlasqan tәjiriybeni ru kósemderining zerdesi saqtap, adam ómirlik mәni bar jeke - dara otyryp - aq, kitapty oqu arqyly ótken - ketken atalar danalyghynan, múrasynan ýlgi alatyn jaghdaygha jetti. Jeke adam, dara adam ózining jeke túlgha ekendigin týsine bastady. Jana dәuirden bastap HIH ghasyrdyng sonyna deyin mәdeniyettegi tilge kónil bólingen joq. Til sananyn, oidyn, ruhtyng qúraly retinde ghana, qosalqy bólshek esebinde qarastyrylyp keldi. Tek HIH ghasyrdyng basynda ghana filosofiyada, mәdeniyettanuda tilge degen betbúrys bayqaldy. Sonyng nәtiyjesinde til adam bolmysynyng eng negizgi tәsili ekendigi aiqyndaldy. Sana әrdayym belgili tildik negizde ómir sýredi, ol tilmen birge damidy.

Til - tek kommunikativti qúral emes, sonymen birge adam bolmysynyn, onyng mәdeniyetining kórinisi, óitkeni mәdeniyet tanba, belgiden tysqary, yaghny tilden tysqary ómir sýre almaydy. Adamdy týgeldey derlik tanbalyq әlem qorshaghan, óitkeni adam bolmysynyng ózi tanbalyq, tildik bolmys. Adam bir mezgilde tanbany tudyrushy da, ony taldaushy da. Til - tek denotativti (belgi, signaldyq) kommunikasiya qúraly ghana emes, sonymen birge konnotativti (belgili әlemettik - mәdeni, iydeologiyalyq mәni bar) qúral. Tilde әr halyqtyng tarihy, onyng ómir, tirshiligi, sharuashylyghy men mәdeniyeti jatyr. V.A. Zviygensev: «Yazyk, kak my znaem, sushestvuet glavnym obrazom v prosesse myshleniya y v nashey rechy kak v vyrajeniy mysli, y krome togo, nasha rechi zakluchaet v sebe takje y vyrajenie chuvstvovaniy»  - dep bekerge aitpasa kerek edi [19, 205].

Diskurs - tildik kommunikasiya týri. «Diskurs» - qarym - qatynasqa, súhbatqa immanentti (ishtey tiyeseli), sol kezenning qoghamdyq ómirinde qalyptasqan normalar, erejeler jәne negizgi qúndylyqtar jinaghynan túratyn iydeologiyalyq til. Keng shenberde «diskurs»  degenimiz - uaqyttyng mәdeny - tildik konteksi. Shyndyghynda til - bәrimizge ortaq, bәrimiz osy tilde sóileymiz, bir - birimizdi týsinemiz. Biraq, kýndelikti ómirdegi sóz saptasymyzgha jiti kónil bóletin bolsaq, onda biz mynanday qyzyq nәrseni bayqaymyz - әrbir sóz ózining naqty zattyq, búiymdyq mazmúnynan basqa kóptegen uaqytsha iydeologiyalyq maghynagha da ie eken. Sol sheksiz kóptýrli maghynanyng boluy bir últqa tiyeseli ortaq tildi kóptegen «sosiologterge» bólip - bólip jiberdi. Osy «sosiologterdi» M. Bahtin «әleumettik - iydeologiyalyq til», «aytylghan sóz» - dep, R. Bart «jazu tiypi» - dep ataydy. Adamnyng birde bir sózi tiyanaqtalyp, ayaqtalmaghan, óitkeni oy prinsipialdy týrde tәmamdaluy mýmkin emes. Árbir sóz әrbir adam ruhany әleminde ózindik ózgeriske úshyraydy. Tiri sana, tiri qarym - qatynas barysynda tildi búljymas, qozghalmas jýie dep qarastyru mýmkin emes. Adam ýshin ony qorshaghan tildik orta da, ol adamnyng ózining tildik sanasy da týgeldey derlik kópdauystylyqtan, kópmaghynalyqtan túrady. Sóz, endigi jerde, tek bir nәrseni bildirip qana qoymaydy, sózding ózining «iyisi», tipti ózining «dәmi» de bar [20, 52-54]. Akademik Á. Qaydarov: Etnosty tanyp - biluge tús - túsynan at salysyp, ózindik ýlesin qosushy qoghamdyq ghylym salalarynyng biri - mәdeniyettanu (kuliturologiya) desek, ol etnos bolmysynyng auqymdy da manyzdy salasymen shúghyldanady. «Mәdeniyet» jeke adamnyng basyna tәn qasiyetten bastalyp, býkil últtyq mentaliytetti, ghasyrlar boyy qalyptasqan últtyq sana, dýniyetanym, salt - dәstýr, ruhany - materialdyq baylyqtyng bәrin týgel qamtityn óte kýrdeli úghym. ... etnolingvizmder men mәdeny leksikanyng arasyna tepe - tendik belgisin qoya salugha da bolmaydy. Onyng basty sebepteri: birinshiden, etnolingvistika etnos bolmysyna qatysty «til әlemin» týgel qamtugha tyryssa, mәdeniyettanu pәni óz mindetin «mәdeniyet» úghymymen ghana shekteuge tiyis;  demek, ol qansha kýrdeli, auqymdy bolsa da, «býtinning bólshegi ispetti dýniye»;  ekinshiden, mәdeniyettanu mәdeniyet týrlerinin  (әdebiyet, jazu - syzu, qolóner, әn - kýy óneri t.b.)  payda boluyn, qalyptasuyn, damuyn, ózindik erekshelikterin taldap, taratyp aitudy negizi mindetim dep sanasa, etnolingvistika barsha mәdeny leksikany ishtey sala - salagha jiktep, jýielep, mýmkin bolghansha tolyq jinap alyp, tildegi ózining naqysh - órnegimen sóilete bilu, san aluan úghym - týsinikterding mәn - maghynasyn ashyp, nominasiya, difinisiya týrinde sipattap, etnostyq tanym - talgham túrghysynan týsindirudi maqsat etedi [21, 13-14]. Til adamnyn  erkin oilauyna, ózining oiyn erkin  aitugha jol ashty. O.Haksli: «Til bizdi tek qana adamgershilik túrghysynan ghana emes, Ashu túrghysynan da adam etip shyghardy» - deydi. Til qalay zattyq  mәdeniyetting negizi ? - degen súraqqa  E. Renana jeke etnostyn  nemese nәsilding - «ózin - ózi biyleu arqyly jәne tabighy talabynyng jemisi» - dep jauap berdi. Levy - Stros tildi jasaghan kýsh búl - etnikalyq ruh deydi. Til ózining ishki zandylyghymen damidy. Oghan tabighy qúru, sanaly kýshteu sayasaty jýrmeydi. «Kajdyy chelovek nahoditsya vo vlasty svoego yazyka, yavlyayshegosya dlya ego etnosa sredstvom vyrajeniya» [22, 87].  Tilding әrtýri tanym ýrdisining de әrtýrli boluyna әkeldi, sol siyaqty ruhany mәdeniyetting kóptegen negizgi zandylyqtaryn qoghamnyng alghashqy damu satysynda - aq tudyrdy. Mine, osy barlyq mәdeniyet turaly dәlel adamdardyng ruhany ómirining tepe - teng jaghdayda ótuin aitugha iytermeleydi. Til men mәdeniyetting maghynalyq ýrdisi qúranda naqty aitylghan: «Onda kim búlardan basqany izdese, mine solar, shekten shyghushylar. Olar amanattaryn, uәdelerin qorghaushy. Olar namazdaryna úqypty. Mine, solar múragerler.  Olar mәngi qalatyn ferdauys jәnnәtyna múrager bolady. Rasynda adamdy naghyz balshyqtan jarattyq. Sonan keyin ony jatyrda túratyn tamshy qyldyq. Sosyn tamshyny úiyghan qan jasadyq. Úiyghan qandy kesek etti sýiek jasadyq ta sýiekterge et qaptadyq. Sonan keyin ony basqa bir jaratylys qyp, jan saldyq» - delingen  [23, 342]. Adamzatqa atau berdi, ol - onyng simvolyna ainaldy.  Búl atau óz betimen ómir sýre bastady. Ol azdap qorshaghan ortagha әser etti. Onyng tabighy qorshaghan ortadan basqa zatqa әserimen týsindirildi. Mine, kez kelgen mәdeniyetting basy osylay bastalady. Adam birte - birte tәjiriybe jinaqtap, shyndala beredi.  V. Tomsen: «Kakoe znachenie eto by iymelo dlya vsey istoriy chelovechestva! Teperi ety yazyky davno umolkli, y bolishinstvo iz nih uneslo razreshenie zagadok, svyazannih s nimiy,  navsegda s soboy v mogilu» - dese [24, 32].  Osy oigha úqsas F. M. Bereziyn: Liyteraturnyy yazyk genetichesky svyazany s gorodom, no ony davno uje «vyrosli» iz etoy svoey kolybeli, y nastoliko eto ne mogut zamenyati ily predstavlyati soboy yazykovuy kulituru goroda» - degen edi [25, 103].   Adamnyng intellektisi - onyng sanaly әreketi, aqyl - oiy ekendigin B. Saghynova 1999 jyly atap ótken bolatyn ózining kandidattyq dissertasiyasynyng avtoreferatynda.  Árbir jandy emes zat, kez kelgen ósimdik, jan - januar jәne adamnyng ózi naqty atalatyn sózge tәueldiligi arta týsedi. Búl úghym birte - birte әlem turaly jalpy týsinikti shyndyqqa ainalady. Búl - metafizikalyq shygharmashylyq qana emes, shyndyqtyng jana tiypin,  ruhany mәdeniyettin, t.b. kózderin ashady.    «Na pervyh etapah chelovecheskoy istoriy proishodila realizasiya duhovnoy y intellektualinoy aktivnosty cheloveka» - dep [26, 84].  IY.G. Gerder          (1744 - 1803)  ózinin  «Tilding shyghuy» (1772) - degen enbeginde tilding payda boluyn adamnyng túrmysyn anyqtaytyn tabighy zandylyqtardy oqyp - ýirenu  negizinde týsindirudi maqsat tútqan. Tiri tirshilik iyesi retinde adam tabighy zandylyqtargha baghynady; biraq januar esebinde ol - tabighattaghy ómirge nashar beyimdelgen. Ólimnen ony tek qana «oylampazdyghy» qútqarady. Búl adamnyng tirshilik etude is - jýzinde januardan da asyp týsetinin kórsetedi. Oilampazdyq, adamdar arasyndaghy qoghamdyq baylanys, tabighat әleminen olardyng aiyrmashylyghy tilinen  kórinedi. Qoghamdaghy býtin úghym jәne til adam ómirindegi erekshe forma bolyp tabylady. Gerder ýshin ol - adam mәdeniyetimen ten. Tarihy qalyptasudy jәne tilding damuyn ol - mәdeniyetting mәngilik damu ýrdisin әrtýrli mәdeniyetterding úrpaqtan - úrpaqqa beriluimen úsynady. Gerderding iydeyasy nemisting jәne europalyq pәlsәpashylargha jәne ghylymyna qatty әser etti. Olar mәdeniyetting tarihy jәne etnikalyq formysyn ýirenu arqyly týrli qyrynan: salystyrmaly til bilimi, mifologiyany jәne foliklordy zerttep qarastyrdy. Gegelding (1770 - 1831) pәlsәpәlyq jýiesinde mәdeniyet atymen atalmaydy. Ol ony ómirdegi negizgi qajettilik arqyly, shygharmashylyqqa dialektikalyq ruhany shyghu arqyly «biledi». Shygharmashylyq - janany oilap tabu, ol sonday jana boluy kerek eskini úmytpaytyn jәne joymaytyn, ol turaly әrqashan eske alatyn, ony ózinde saqtay biletin, ony әr sәtte ózining tarihy siyaqty iske qosatyn, ózining bolashaghy siyaqty sezinetin - deydi [27, 34-35]. «Nauka - odin iz novyh institutov v strukture kulitury. Odnako znachenie ee bystro rastet, a sovremennaya kulitura vospityvaet glubokie izmeneniya pod vliyaniyem nauki. Duhovnaya evolusiya cherez miyf, religii y filosofii priyvela chelovechestvo k nauke, gde dostovernosti y istinnosti poluchaemyh znaniy proveryaetsya spesialino razrabotannymy sredstvamy y sposobami. Nauka, takim obrazom, sushestvuet kak osobyy sposob proizvodstva obektivnyh znaniy» [28, 67]. Kóshpendiler mәdeniyeti әlimsaqtan (әlip + saq) bastalatyny aityldy. Ghylymnyng negizi retinde jartastargha annyn, anshynyng keskinderin týsiru - keskindeme óner retinde tanyldy. Múnday óner sýiekterge  oi - órnek salu arqyly: kebejege, sandyqtyng betine, er - toqymgha, at - әbzelderine týsiru arqyly damydy. Keyinnen tekemetke, kiyimderge týrli oiy - órnek saludyng mazmúny arta týsti. Ónerding bir týri «muzyka» da osy: ong - órnek arqyly aityldy. Sedelinikov: «Obyknovenno peredacha pesny soprovojdaetsya podygryvaniyem na instrumente; iz poslednih rasprostraneny: dombra - rod treugolinoy balalayky s tremya strunamy (baraniy jily) y kobyz - ovalinaya balalayka s kolyshkom vnizu (kak u violoncheliy), na kotoroy igrait smychkom; iz duhovyh mojno nazvati zurnu - derevyannyy dlinnyy rojok» - deydi [29, 20]. Aytylghan oidy terilgen mysaldar: Vzyav kobyz* s svyashennoy pesney Dolgo prygal po kibitke Po kovram vokrugmalutok (QKBS, 1935. 25 b.). Kobyz* - starinnyy kazahskiy muzykalinyy instrument (Tveritiyn). Altynnan qalqan jarqyldap, Sybyzghy, syrnay shaqyldap (Qambar, 334); Kerney, syrnay tarttyryp, Qyryq qaqpaly qalagha, Tegis habar berdi endi (Alpamys, 223) jan - jaqty tolyqtyra alady. Kýy - adam balasynyng dybystargha elikteu arqyly, ishki - jan kýizelisining quanyshynyng jaryqqa shygharu simvolyna ainalyp, bara - bara qamystyng terbelgeni, aghashtyq sybdyrlaghany ýrmeli aspaptarmen, qobyz, dombyranyng ómirge keluine týrtki boldy. Q. Júbanov: «Qazaqtyng mәdeniyet, tarihy da jazylmaghan. Sondyqtan kýilerding qalay shyghuy, qalay payda boluy, qalay damuy jayynda tarihtyng jazyp qaldyrghan derekteri joq. Qazaqta kýy týrinde aitylghan sóz shaghatay, úighyr tilderinde, anatoli týrik tilinde «kók» bolyp aityluy tiyis. Qazaqtyng «i» dybysynyng birqatary shaghatay tilinde, eski úighyr tilinde, týrikpen, әzirbayjan, anatoli tilderinde «q», «g»- ge ainalady. Týrik muzykasyn teksergen professor Belyaev, Uspenskiy ekeui birigip jazghan «Týrikmen muzykasy» degen kitabynda muzyka mәdeniyetining ósu jaghdayyn, mәdeniyetting tarihy ósu prosesining qalay bolatynyn eski tarihshylardyng joramaldau jolymen bayandaydy. Baqsy - kóptegen týrki tilderinde muzykant (ýdeshi -A.Q) maghynasyn bergen. «Qobyz» sózining basqy «q» dybysy týsip qalghanda «o» - nyng ornyna «a» dybysyn qoldanghanda «abyz» bolady. Qazaq instrumentining bireui - «sybyzghy». Negizgi týbir bolatyn «sybys»... Qazaqsha qamystyng bir aty - sybys. «Qamys» sózindegi «a» dybysyn «o» dybysyna ainaldyrsaq, qyrghyzsha «qomys», bizding «qobys» bolyp shyghady. ...Bizding qarauymyzsha, orystyng «domrasy», qazaqtyng «dombyrasy», arabtyng «tambúry», bengal elining «tmyry», grekting «tamiyri» - bir nәrse» - deydi [30, 314-317]. M.M.Kopylenko: «Zaglavie detalinogo, snabjennogo mnogochislennymy risunkamy povestvovaniya Sagatbeka Medeubekuly o dombre vkluchaet ukazanie ob etnolingvisticheskom analiyze. Y v samom dele, posledniy razdel statiy kasaetsya proishojdeniya kazahskogo termina dombra, ego sootvetstviy v drugih turkskih y neturkskih yazykah, chto znachiytelino obogashaet nashe predstavlenie o zamechatelinom muzykalinom instrumente. Eshe v bolishoy mere «lingvistichna» kratkaya statiya                 A. Nurmagambetova, v kotoroy avtor, vydvigaya dopolniytelinye vesomye argumenty, soglashaetsya s N. Undasynovym, oprovergaiyshim predlojennui nekogda L. Budagovym persidskui etimologii termina dombyra.                  Y nastaivaet na ego iskonno turkskoy prirode» - deydi [31, 21]. Komuz - Qobyz rod volynky ily dudki, vsyakiy muzykalinyy instrument; jelzn. muzyk. Komyrgay - dudka, svistok - dep anyqtaghan (Budagov, 65). Vzyal dombru* zastavil struny Tiho zvuchnye zaplakati (QKBS, 15). Dombyra* - muzykalinyy instrument (Tveritiyn). «Kýi» degen sózding tegi «kókpen» baylanysty bolghanyn biz de o basta aityp edik».

A.Seydimbekovtin: «Epostarymyzdaghy «adyrnasyn ala ógizdey móniretken» - dep keletin jyr joldary jyraularymyzdyng týsine kirgen assosiasiya emes, ómir shyndyghynan alynghan» - degen sózi oiymyzdy tolyqtyrady [32, 148]. «Muzykalinoe nachalo ne bylo otdeleno ot dviyjeniya, jestov, vozglasov, mimiki» [33, 30].  Demek, «dybys» pen «ym» sóileu tәsili bolghan kezde «әuen» de tabighattyng dybystyq qúbylysy retinde kóshirme bolyp, adamnyng ruhany qajetin ótedi. «Úshqan qúsqa ýn qosty» - degen tirkes sodan qalyptasty. Abyzdar men baqsylar  kóne dәuir  mәdeniyetin taratushy, erekshe magiya iyeleri boldy. «Qobylandy batyr» jyryndaghy: Qyl qobyzgha jaghady Qaraghaydyng shayyryn nemese «Alpamys» jyryndaghy [34, 71, 218]: «- Mynau serkelerding mýiizi, qabyrgha sýieginen syrnay istep qoydym, sony qyzdardyng jolyna baryp tart, seni ústap alyp kim qyldy dep súrar, aityp qoyma», Qobylandynyng qyl qobyzy, Alpamystyng Keyquatqa jasap bergen «syrnayy» Batyrlar qaladan shyqqanda janyna ýdeshiler (Babyrsha ýdeshi - muzykant degen) - qyl qobyzdaryn, sybyzghy, syrnayshylaryn ertip shyqqan. Búl degenimiz týrikterde ýdeshiler mәdeniyetting erte zamannan joghary bolghandyghyn rastaydy. «Mimika - ishki sezim tili», «Qazaq tilinde qazaqtyng sary sayran dalasy, birese jelsiz týndey tymyq, birese qúiynday ekpindi tarihy, sar dalada ýdere kóshken túrmysy, asyqpaytyn, saspaytyn sabyrly minezi - bәri kórinip túr» - deydi M. Júmabaev [35, 196]. M. Balaqaev: Mәdeniyetti adamnyng sóileu mәneri qúlaqqa jaghymdy bolmaq - deydi [36, 74]. «Sóz mәdeniyeti» degenimiz ne? Keyde tәjiriybede «Til mәdeniyeti» degendi qolayly sezinedi. Ekeuining arasynda bәlendey aiyrmashylyq joq. Til mәdeniyeti tarihy ózining bastauyn óte alystan alady. Ol ózining tarihy kózin kóne Shumer, Grekterden jәne kóne Rimderden alady. Olar - sóz ónerining teoriyalyq jәne praktikalyq negizin qalady. «Sóz» óneri by - sheshenderding tili arqyly auyzsha da, jazbasha da jetti. «Sózge» toqtau, aittym bitti «til kespek bolsa da, bas kespek joq» sodan qalghan. Tura biyde tughan joq bolghan. Biyler instituty dala zanyn rettep otyrghan. «Iz istoriy oratorskogo iskusstva» tarauyn qaranyz [37, 74]. Qazaq sheshendik sózderin arnayy zerttegen Ámina Mametova onyng «Qazaq biylerining sheshendik sózderi onyng әdebiyettegi orny» (1945) kandidattyq dissertasiyasynyng ghylymda alatyn orny erekshe. «Sóileu mәdeniyeti» (sóz mәdeniyetining sinoniymi) orys tildi әdebiyetterde ýsh týrli maghynada qoldanylady: a) sóz mәdeniyeti - qúrylymy men qúrylysy , ózindik qúny onyng kommunikativti qyzmet jýiesin arttyra týsedi; b) sóz mәdeniyeti - ekinshiden, adamnyng bilimi men tanymynyng jiyntyghy, ózara qarym - qatynasta tildi qoldanghanda mazmúndy sóileuge, qinalmay erkin sóileuge qoldanylady; v) sóz mәdeniyeti - til mәdeniyeti salasyndaghy lingvistikalyq bilimi, kommunikativti sapasy [38, 6-7].  Sóz ben til mәdeniyet turaly aitqanda jarasym tabady. Biraq, búl ekeuin eki týrli qarastyru da negizsiz emes. Til men sózding birligi men aiyrmashylyghy ýlken problema. Búl mәseleler «Jalpy til» biliminde qarastyrylady. Degenmen, til - qarym - qatynastyng tanbaly tetigi; sóz - til tanbasynyng izbasary, beriletin aqparat kózderining sipatyn, jәne til zanyn oryndaydy; sóileu qyzmeti - adamnyng sóileu ýshin beyimdelgen psiho - fiziologiyalyq organizmning júmysy; mәtin - sózding óte jetilgen mazmúny, mazmúndy qalyptastyryp, jetkize biletin auyzsha jәne jazbasha shygharma. Mәtinnin  mazmúny - adamnyng aqyl - oiynda qalyptasqan aqparattyng naqtylyghy.      V.V.Vinogradov: «No, krome togo, v kajdoy bolee ily menee samoopredelivsheysya sosialinoy srede v svyazy s ee obshestvennym bytiyem y materialinoy kulituroy skladyvaetsya svoy slovesno - hudojestvennyy vkus, svyazannyy so spesificheskim otborom y osenkoy raznyh vyraziytelinyh sredstv obshenarodnogo yazyka» - deydi [39, 15].

Til mәdeniyeti qoghamdyq oryndarda adamnyng óz oiyn naqty, mazmúndy jetkizuimen de aiqyndalady. 1950 jyldary Qazaqstanda til mәdeniyetin zertteu qolgha alyndy. Til mәdeniyeti halyqtyng jalpy mәdeny dәrejesimen, әdeby tilding qanday beleste ekenimen tyghyz baylanysty. M. Balaqaev: Ádeby tilding jauy - anarhiya - deydi [40, 117]. Til mәdeniyeti ózining tabighaty jaghynan zattyq jәne ruhany mәdeniyetpen tyghyz baylanysty. Zattyq jәne ruhany mәdeniyetter qazaq tili arqyly ghana kórinedi, elden shyqqan mәdeniyet, eli ýshin tek qana ózining ana tili arqyly ghana is - jýzine asady. «Kulitura rechy oznachaet ispolizovanie yazykovyh sredstv, optimalinyh dlya rechevoy situasii» - deydi L.I. Skvorsov [41, 90].  Qazaqtar ýshin sóileuge tiyimdi sóz atadan - balagha múra bolyp qaldy. Ol - kóbine etnomәdeniyetpen baylanysty boldy. Zatqa sóz tabu onyng uәjimen tyghyz baylanysty. Zat birden ataugha ie bolmay, kóp jyldar tәjiriybeden ótip baryp, belgili qúbylysqa baylanysty uәjdenip baryp ataugha ie boldy. K. Smaghúlova búghan oray: «Qazaq halqynyng eng manyzdy mәdeny últtyq erekshelikterining biri - jan - jaqty qamtylghan dәstýrli mәdeny ýlgilerindegi daghdyly últtyq rәsimderi» - deydi [42, 37].  Til mәdeniyeti HI - HII  ghasyrlarda sóz bolghanyn M. Qashqariyding enbeginen bilemiz. Ol: «Eng taza til - tek qana bir tildi bilip, parsylarmen aralaspaytyn, jat - júrtqa baryp - kelip, qarym - qatynasy jasamaytyn adamdardyng tili» - deydi.  Búl - týrki tilining tazalyghy ýshin kýres bolsa, onyng tikeley múrageri qazaq tili ýshin de qatysy bar dep oilaymyz. HV gh. Asan qayghydan bastap barlyq aqyn - jyraular  qazaq tilining tazalyghy ýshin kýresti.  HVIII gh. Orys tilinen qazaq tilin saqtap qaluy ýshin ýzdiksiz kýres jýrdi. Osynday, nәtiyjeli til ýshin kýresting saldarynan ghana qazaq tili myng ólip, myng tirildi. «Ásirese til mәdeniyetin saqtau, ana tilin jaqsy bilu - әrkimning azamattyq boryshy, qoghamda atqaratyn qyzmetining tiregi» - deydi Qúrmanghaliyeva [43, 24].

Jalghasy bar...