Sonymen, biz qanshalyqty toleranttymyz? Osynday saualgha jauap izdegen jergilikti sosiologtar jaqynda «Aqtóbe oblysyndaghy últaralyq qatynastar ahualy» taqyrybynda ónir túrghyndary arasynda sosiologiyalyq zertteu jýrgizdi. Zertteuding nәtiyjesi mynaday. «Siz ýshin adamnyng últtyq negizi manyzdy ma?» degen sosiologtar súraghyna saualnamagha qatysqandardyng 41,2 payyzy adamnyng últyna mәn berip qaramaytyndyghyn aitqan. Olar ýshin adamnyng qay últqa jatatyndyghy emes, adamgershilik pen adamy qasiyetter manyzdyraq eken.

28,2 payyzy óz últymen de, ózge últ ókilderimen de qarym-qatynas jasaghandy únatady eken.  Búl top óz últynyng da, ózge últ ókilderimen de qoyan-qoltyq aralasa beredi.

24,7 payyzy óz últynyng adamdarymen aralasugha tyrysady, biraq ózge últ ókilderinen de dostary bar. Yaghni, búlar ózgemen últyna bola jaulasa keterlik ksenofobiyalyk qasiyetten ada deydi sosiologtar.

Al, 3,5 payyzdyq ýleske tek óz últynyng adamdarymen ghana aralasatyndar iye. Últtyq negizge mәn beretin búl toptaghylar tek óz últynyng ókilderimen ghana aralasqandy qalaydy eken.

Sosiologtardyng pikirinshe, jalpy «alynghan jauaptargha qarap saualnamagha qatysqandardyng kóbi ýshin adamnyng qay últqa jatatyndyghy basty nәrse emes degen qorytyndy jasaugha bolady».

Sonday-aq, saualgha qatysqandardyng 49,4 payyzyn óz últynyng mәdeniyeti men tildik ahualy tolghandyrmaydy eken.

Sonymen, biz qanshalyqty toleranttymyz? Osynday saualgha jauap izdegen jergilikti sosiologtar jaqynda «Aqtóbe oblysyndaghy últaralyq qatynastar ahualy» taqyrybynda ónir túrghyndary arasynda sosiologiyalyq zertteu jýrgizdi. Zertteuding nәtiyjesi mynaday. «Siz ýshin adamnyng últtyq negizi manyzdy ma?» degen sosiologtar súraghyna saualnamagha qatysqandardyng 41,2 payyzy adamnyng últyna mәn berip qaramaytyndyghyn aitqan. Olar ýshin adamnyng qay últqa jatatyndyghy emes, adamgershilik pen adamy qasiyetter manyzdyraq eken.

28,2 payyzy óz últymen de, ózge últ ókilderimen de qarym-qatynas jasaghandy únatady eken.  Búl top óz últynyng da, ózge últ ókilderimen de qoyan-qoltyq aralasa beredi.

24,7 payyzy óz últynyng adamdarymen aralasugha tyrysady, biraq ózge últ ókilderinen de dostary bar. Yaghni, búlar ózgemen últyna bola jaulasa keterlik ksenofobiyalyk qasiyetten ada deydi sosiologtar.

Al, 3,5 payyzdyq ýleske tek óz últynyng adamdarymen ghana aralasatyndar iye. Últtyq negizge mәn beretin búl toptaghylar tek óz últynyng ókilderimen ghana aralasqandy qalaydy eken.

Sosiologtardyng pikirinshe, jalpy «alynghan jauaptargha qarap saualnamagha qatysqandardyng kóbi ýshin adamnyng qay últqa jatatyndyghy basty nәrse emes degen qorytyndy jasaugha bolady».

Sonday-aq, saualgha qatysqandardyng 49,4 payyzyn óz últynyng mәdeniyeti men tildik ahualy tolghandyrmaydy eken.

Qazirgi әlemdik ekonomikalyq daghdarys últaralyq qarym-qatynasqa salqynyn tiygizip jatqan joq. Saualnamagha qatysqandardyng 64,2% osylay oilaydy. Búl san oblystaghy últtyq toleranttylyqtyng ýlken qory bar ekendigin mәlimdeydi deydi sosiologtar. Aqtóbening jergilikti halqy ózge últ ókilderimen tatu qarym-qatynasta, bir-birimen dos, qúrby, joldas, әriptes.

Bizding elde tatulyq, kelisim bar. Demek, qoghamymyz toleranttylyqqa beyim.

Álem elderi óte tez, shúghyl damu ýstinde. Jahandanu birtútas qauymdastyqqa ýndeude. Ózgeni «ózim» dep qabyldau iydeyasyn berik ústanudy algha tartady. Tózimdilikke, ózgening mәdeny qúndylyqtaryn qúrmetteuge shaqyrady. Al, toleranttylyq iydeyasyn jaqtamaytyndar ksenofobiyagha shaldyqqandar bop sanalady.

Qazir әiteuir jana dәuirding keluimen jahandanu qúbylysynyng qarqyny orasan jyldamdyqpen jýrude. Demek, toleranttylyq - jahandanu qúndylyqtarynyng negizin qalaytyn irgetas. Sol sebepti de, últshyldyq degennen góri toleranttylyq úghymynyng salmaghy basymyraq.

Qazaq - bauyrmal halyq. Biraq sol bauyrmaldyghymyz ózimizge sor emes, baghymyz bolatynyna senging keledi. Tek últyn sýigender psihologiyada aitylatyn ksenofobiyagha boy aldyrghan últshyl, keritartpa atanbasa deysin.

Biraq qazirgi tanda qazaqqa ózge júrtpende ymyra tauyp, toleranttylyqty nasihattay jýrip, óz mýddesin qorghaugha tyrysudan basqa jol joq siyaqty. Álemning ózge aqyldy alpauyttarymen kelise otyryp, pishken ton bәlkim, kelte bolmaytyn shyghar.

«Kerek.info» gazeti, 2009 jyl.

Taqyrypqa oray týiin:

"Tolerantnyi" ("toleranttyly"), "tolerantnosti" ("toleranttylyq") sózi latyn tilinen fransuz tiline, keyin europa tilderine engen. Ony "tózimdilik" dep audaryp jýrmiz. Shyndyghynda, onyng mәni qazaq tilinde teren: tózimdilik, shydamdylyq, ymyralastyq, baysaldylyq, kisilik, izgilik, kemelin tandau, kelisimin tabu dep jalghastyra beruge bolar. Toleranttylyq ruhani, adami, iydeyalyq, diny kózqarastar mening ústanymdaryma jat bolsa da, qabyldaymyn degendi bildiredi».

A.Aytaly, filosofiya ghylymdarynyng

doktory, professor