Qazan aiynyng 9-shy júldyzynan bastap, qoghamdyq oryndarda temeki tarttyrmau jónindegi talap kýshine endi. Solaq eken, júrt jinalatyn jer ataulynyng barlyghynda zang talabynyng oryndaluyn qadaghalaytyn toptar payda bolyp, shylym shegetinderding sonyna sham alyp týsti. Nәtiyjesi jaman emes. Barlyq qoghamdyq oryndarda temeki tartatyn arnayy oryndar jasaqtalyp, talapty oryndamaghan basshylargha 10 men 60 ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde aiyp salynghaly jatyr.

«Til turaly» zannyng qabyldanghanyna, mine, 20 jyl boldy. Biraq, sol zanda atap kórsetilgen talapty oryndamaghany ýshin jazaly bolghan jandy kezdestirdiniz be?! Sebebi, shylymnyng iyisinen jeringen biyliktegiler ýshin til temekiden manyzdy emes. Sondyqtanda olar «Til turaly» zannyng oryndaluyn temekimen kýrestegidey dәrejege kótere almay keledi. Óitkeni, «Til turaly» zannyng oryndaluyn dәl temekimen kýrestegidey baqylaytyn bolsa, dәl sonday talaptar qoysa, birinshi kezekte ózderining aiypty bolyp, sotqa tartylaryn olar bek jaqsy biledi.

Qazan aiynyng 9-shy júldyzynan bastap, qoghamdyq oryndarda temeki tarttyrmau jónindegi talap kýshine endi. Solaq eken, júrt jinalatyn jer ataulynyng barlyghynda zang talabynyng oryndaluyn qadaghalaytyn toptar payda bolyp, shylym shegetinderding sonyna sham alyp týsti. Nәtiyjesi jaman emes. Barlyq qoghamdyq oryndarda temeki tartatyn arnayy oryndar jasaqtalyp, talapty oryndamaghan basshylargha 10 men 60 ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde aiyp salynghaly jatyr.

«Til turaly» zannyng qabyldanghanyna, mine, 20 jyl boldy. Biraq, sol zanda atap kórsetilgen talapty oryndamaghany ýshin jazaly bolghan jandy kezdestirdiniz be?! Sebebi, shylymnyng iyisinen jeringen biyliktegiler ýshin til temekiden manyzdy emes. Sondyqtanda olar «Til turaly» zannyng oryndaluyn temekimen kýrestegidey dәrejege kótere almay keledi. Óitkeni, «Til turaly» zannyng oryndaluyn dәl temekimen kýrestegidey baqylaytyn bolsa, dәl sonday talaptar qoysa, birinshi kezekte ózderining aiypty bolyp, sotqa tartylaryn olar bek jaqsy biledi.

Jalpy, «Til turaly» zannyng talaptaryn oryndamaytyndar qarapayym jandar emes, biyliktegiler. Mәselen, mening mәngilik Preziydentim orys kósemi Putinmen galstuksiz kezdeskende, oghan týsinikti tilde sóileskenine men qarsy emespin. Biraq, orystyng eng bolmasa, bizding tilimizding úshyna oralyp túratyn boqtyghynan habarsyz arabtyng sheyhymen kezdeskende, Ana tilin bir kisidey-aq biletin adam retinde nege tughan tilinde sóilemeydi? Qazaq bolyp tughanyna arlana ma?! Álde, esiktegi basyn tórge sýirep, jekelegen jaghympaz ókilderi «shybyn janyng shyqqansha taqtan týspeshi» dep jalynyp, jalpy júrty jayylyp jastyq, iyilip tósek bolyp otyrghan últty mensinbey me?!

Temekige qarsy nauqan bastalghan kýni Enbek jәne әlumettik saqtandyru viyse-ministri «qalyptasqan dәstýrge ýnilsek, birinshi basshysy temeki tartpaytyn jerde onyng qaramaghynda júmys jasaytyndar da shylym shekpeydi» degen «genialinyi» janalyq ashty. Eger, «Til turaly» zangha da tura osy túrghydan qarasaq, Preziydent qazaqsha sóilese... Biz bәrimiz, әsirese, «Núr Otangha» mýshe bolyp tabylatyn biyliktegiler týgelimen, sol kisining qaramaghyndaghy jandar emespiz be?!

Keshe júmysqa kele jatqanymda bir oqighanyng kuәsi boldym. Baghdarshamda túrghan kólikting jýrgizushisi terezesinen temekining túqylyn syrtqa tastap jiberip edi, artynan kele jatqan jol polisiyasynyng ókili quyp baryp toqtatty da, temekisining túqylyn taptalyp qalghan jerinen kóteruge mәjbýr etti. Shamasy, sonan song protokol da toltyryp tastady-au, deymin.

Shirkin-ay, «Til turaly» zandy oryndattyruda da osylay júmystanar bolsaq, qyruar qarjy shyghyndap, qansha jyl boyy qúmgha netkendey bolghan enbegimiz jarty jylda-aq janar edi-au. Biraq, qiyny osynau iske qajetti sayasy sheshim bolyp túr ghoy. Al, Sarkoziymen múnay qúbyry jayly jasalghan kelisimnen song orystardyng bizge ong qabaq tanyta qoymaytynyn oilasam, әl-әzir múnday sheshimning qabyldanaryna kýmәndimin. Sondyqtanda, «temeki qúrly qúny joq, qayranda mening tilim-ay» dep kýizelemin de...

«Qazaqstan» aptalyghy. 15. 10. 2009