Ata Zang jobasynyng talqysy

Qazaqstandaghy eng sezimtal, eng úzaq talqylanyp kele jatqan mәselening biri — memlekettik tilding naqty mәrtebesi.

Konstitusiyada qazaq tili memlekettik til dep jazylghanyna otyz jyldan asty. Alayda qoghamdaghy shynayy súraq әli de ashyq:

qazaq tili — basqarudyng tili me,
әlde simvoldyq mәrtebedegi til me?

Til mәselesi nelikten sheshilmey keledi?

Sebebi biz úzaq uaqyt boyy tilge:
– mәdeny qúndylyq retinde ghana qarap keldik;
– ony memlekettik basqaru tili retinde naqty bekitpedik.

Nәtiyjesinde:
– Konstitusiyada bir mәtin,
– tәjiriybede basqa jaghday qalyptasty.

Búl qayshylyq tilding emes, konstitusiyalyq aiqyndyqtyng әlsizdiginen tuyndady.

9-baptaghy basty týiin

Joba boyynsha:

1. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili.

2. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.

Mәsele osy «teng qoldanylady» degen formulada.

Ol:
– memlekettik tilding basymdyghyn joyady;
– basqaru tilin tandaudy mindetten erikke ainaldyrady;
– qazaq tilin talap emes, núsqagha týsiredi.

Yaghny memtil jariyalanady, biraq mindettelmeydi.

Memlekettik til degen ne?

Memlekettik til — búl:
– zang shygharu tili;
– memlekettik basqaru tili;
– sot isin jýrgizuding negizgi tili;
– resmy kommunikasiyanyng bazalyq tili.

Eger osy salalarda til mindetti bolmasa, ol tolyq maghynada memlekettik til bola almaydy.

«Orys tilining mәrtebesi tómendey me?» degen qorqynysh

Búl jerde bir manyzdy nәrseni aiqyndau kerek.

Memlekettik tilding kýshengi:
– basqa tilderding qysqaruy emes;
– azamattardyng tildik qúqyghyn shekteu emes;
– kóptildilikten bas tartu emes.

Búl tek bir nәrse:

Memleket ózimen ózi qay tilde sóilesedi?

Búl — egemendikting tili.

Memlekettik til paydasyna konstitusiyalyq sheshim qalay bolady?

Mәsele úranda emes, naqty qúqyqtyq formulada.

1️. Memlekettik basqaruda bir bazalyq til boluy tiyis

Qazaq tili:
– zang shygharu;
– atqarushy biylik;
– sot jýiesi
ýshin negizgi әri mindetti til retinde bekitilui qajet.

2️. «Teng qoldanylady» formulasy naqtylaudy talap etedi

Búl tirkes:
– azamattarmen qatynasta
– ótinish, jauap, qyzmet kórsetu salasynda
qoldanyluy mýmkin.

Biraq ol memlekettik sheshim qabyldau tilin almastyrmauy tiyis.

3️. Memlekettik qyzmetke tildik talap — Konstitusiyalyq norma

Eger til Konstitusiyada talap etilmese,
ol zanmen de, núsqaumen de tolyq iske aspaydy.

Sondyqtan:
– memlekettik qyzmetker ýshin qazaq tilin bilu mindet boluy kerek.

Qorytyndy

Til mәselesi — etnosaralyq emes. Búl — memlekettik basqaru mәselesi.

Memlekettik til:
– artyqshylyq emes;
– bireuge qarsy qúral emes;
– egemendikting institusionaldyq belgisi.

Sondyqtan basty qaghida mynau:

Memlekettik til — memleketting ishki tili.
Ol kelisimmen emes, Konstitusiyamen bekitiledi.

Saraptamalyq eskertpe

Konstitusiya jobasynyng 9-babyna qatysty.

Qoldanystaghy redaksiyanyng mәselesi:
– «teng qoldanylady» formulasy memtilding basymdyghyn joyady;
– qúqyqtyq mindet emes, deklarasiya qalyptastyrady.

Úsynylatyn baptyq týzetu baghyty (qaghidat týrinde):

1. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili. Memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne resmy isqaghazdar qazaq tilinde jýzege asyrylady.

2. Memleket azamattardyng ózge tilderdi qoldanu qúqyghyn saqtaydy. Memlekettik organdar azamattarmen qatynasta zanda belgilengen tәrtippen orys tilin jәne basqa da tilderdi qoldanudy qamtamasyz etedi.

Búl redaksiya:
– memtildi naqty normagha ainaldyrady;
– azamattardyng tildik qúqyghyn shektemeydi;
– Konstitusiya men tәjiriybeni sәikestendiredi.

Serik Erghali, mәdeniyettanushy, zanger

Abai.kz