Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4219 0 pikir 28 Qazan, 2009 saghat 06:33

Janbay Dubay. Eskertkish qoy estafetasy

Ejelgi eskertkishter

Kóne zamanda eskertkishting ishinde prototiypining bas sýiegi túratyn. Yqpaldy adam dýniyeden ozsa onyng basyn denesinen bólip alyp keptirip, tazalap, ystap, saz balshyqpen sylap, metalmen kómkerip kiyeli zatqa ainaldyratyn. Múnday skulipturalyq búiymdar Qara teniz jaghasynan, Minusinskiy qazandyghynan, aldynghy Aziyadan, Melaneziyadan, Ortalyq Amerika men basqa da aimaqtardan tabylghan. Bahadýrler basyn kesken dúshpandaryn este qaldyru ýshin bas sýiegin sharap ishetin әshekeyli tostaq qylatyn. Al sazben kómkerilgen bas sýiekke prototiypining ruhyn engizu ýshin saqal-múrtyn, keskin-kelbetin beyneleytin bolghan. Yaghni, alghashqy dәuir adamdary býgingi portrettik skulipturanyng negizin qalaghan. Alayda, olar eskertkishterin eki dýniyeni baylanystyratyn kiyeli ruh dep biletin. Kóbinese múnday eskertkishter tabyttyng ýstinde ýngirlerde túratyn. Olar tiri adamgha eshqashan eskertkish qoyghan emes. Sebebi eskertkishting basty ózegi  bas sýiek bolsa, onyng iyesi jalghandy jalpaghynan basyp tiri jýretin. Eskertkish әri óli әri tiri. Óli bolatyny jansyz, tiri bolatyny qúrbandyqtar, qúshaq-qúshaq gýlder, mitingiler men «jalyndy sózder» talap etedi.

Eskertkishke ainalghan elbasylar

Ejelgi eskertkishter

Kóne zamanda eskertkishting ishinde prototiypining bas sýiegi túratyn. Yqpaldy adam dýniyeden ozsa onyng basyn denesinen bólip alyp keptirip, tazalap, ystap, saz balshyqpen sylap, metalmen kómkerip kiyeli zatqa ainaldyratyn. Múnday skulipturalyq búiymdar Qara teniz jaghasynan, Minusinskiy qazandyghynan, aldynghy Aziyadan, Melaneziyadan, Ortalyq Amerika men basqa da aimaqtardan tabylghan. Bahadýrler basyn kesken dúshpandaryn este qaldyru ýshin bas sýiegin sharap ishetin әshekeyli tostaq qylatyn. Al sazben kómkerilgen bas sýiekke prototiypining ruhyn engizu ýshin saqal-múrtyn, keskin-kelbetin beyneleytin bolghan. Yaghni, alghashqy dәuir adamdary býgingi portrettik skulipturanyng negizin qalaghan. Alayda, olar eskertkishterin eki dýniyeni baylanystyratyn kiyeli ruh dep biletin. Kóbinese múnday eskertkishter tabyttyng ýstinde ýngirlerde túratyn. Olar tiri adamgha eshqashan eskertkish qoyghan emes. Sebebi eskertkishting basty ózegi  bas sýiek bolsa, onyng iyesi jalghandy jalpaghynan basyp tiri jýretin. Eskertkish әri óli әri tiri. Óli bolatyny jansyz, tiri bolatyny qúrbandyqtar, qúshaq-qúshaq gýlder, mitingiler men «jalyndy sózder» talap etedi.

Eskertkishke ainalghan elbasylar

Býginde eskertkishting týpki maghynasy kóp ózgeriske týsken. Degenmen, pútqa, tas mýsinge tastay tiym salghan Islamdy aitpaghanda  Batystyng ózinde ózine tirisinde eskertkish qoydyryp ózeuregender sausaqpen sanarlyq. Últyn úshpaqqa shygharghan úldardy halqy qashan da úmytpaydy. Eskertkish elding jýreginen oryn alady. Áytkenmen, úly túlghalargha eskertkish arnau ainymas dәstýrge ainalghan. Búny beyshara Brejnevten bastalatyn tiri adamgha tasmýsin qoyatyn «kenestik shalyqpen» shatastyrmanyz.

Arghy-bergi tariyhqa tym terendemey-aq kózimiz kórgen, qúlaghymyz estigen birer mysalgha jýgineyik. 2002 jyly AQSh preziydenti kishi Djorj Bushqa arnalghan eskertkishti әkesi ýlken Bush pen sheshesi saltanatty týrde ashyp berdi. Sodan beri ol Vashington, Linkolin jәne Ruzvelittermen iyq tiresip Ontýstik Dakota shtatyndaghy sayabaqtardyng birinde sayalap otyr. Tegi búl jerde amerikanyng 41 preziydenti týgel bar. Mýsinshi Devid Adiykes búlardy 1995 jyldan beri jasap keledi. Ár eskertkishting qasyna shaghyn taqta ornatylyp eskertkish prototiypining ómirbayanynan ýzindi keltirilgen.

Al Tayvandaghy Vat-Klang-Bang Kaev ghibadathanasynda amerikanyng simvoly bolghan qyrandy erttep mingen Usama ben Ladenning eskertkishi bar. Ol mingen býrkit qirap qalghan Dýniyejýzilik sauda ortalyghyna qonaqtap otyr. Búl endi eskertkishting ejelden belgili bir qyry  ýlken sayasattyng qúraly ekenin kórsetedi. Nahon-Patom qalasyndaghy osy ghibadathana monahtarynyng aituynsha, olar ailasy asqan ben Laden amerikany óz qaruymen jengenin, onyng ensesi shtattardan biyik ekenin osylay beynelese kerek.

Lenin men Stalinnen keyingi eng kóp eskertkish qoyylghan elbasy  týrkimenbashy edi. «Ólding Mamay, qor boldyn...». Ózi ketip kózi qalsa da onyng jaqtastary halyqtyng qaharynan qaymyqty. Býginde kózi tirisinde qúiylghan 14 myng eskertkish pen bustten sausaqpen sanarlyqtay qalypty. Bizding zamanymyzdyng elbasylaryn eskertkishke ainaldyruda ese bermey jýrgen mýsinshi Zurab Seretely Jenevadaghy Serdjio Viyera de Millonyn, Tokiodaghy Japoniyanyng búrynghy ýkimet basshysy Itiro Hatoyamenin, Fransiyanyng Ploermeli qalasyndaghy Rim papasy Ioann Pavel II-nin, Sankt-Peterbordaghy biyiktigi 12,65 metrlik Pyotrnin, Groznyy qalasyndaghy Ahmad Qadyrovtyng eskertkishterin soqqan. Osylardyng ishinde Ahmad Qadyrov óle ólgenshe ózine eskertkish qoymaudy amanattap ketken. Alayda, aruaqtyng amanatyn aqtay bermeytin myna zamanda danghoylyqtyng dabyly basym bolyp oghan 3,5 metrlik eskertkish qoyyldy. Eskertkishti pútqa balaytyn Islam dinin berik ústanghan elding ózinde tas mýsinder osylay túghyrlap jatady.

Degenmen, búlardyng bәri ómirden ótip ketken jandar. Solardyng taghy biri Boris Elisiyn. Mýsinshi Gergiy Frangulyan soqqan onyng eskertkishi Mәskeudegi Novodevichie qabyrstanynda túr. Ózgeni sógetin, etegimizdi týrip kýletin jayymyz joq. Bizding de tiri pútqa ainalghan pirimiz bar. Peri emes, pirimiz. Býginde Núrsúltan Nazarbaevtyng Ukrainanyng Dneprodzerjinsk qalasynda, Qyrghyzstannyng Ystyqkólinde ekertkishi túrghyzylyp, Almatydaghy Respublika alany men Astanadaghy Bәiterekting biyiginde alaqannyng tanbasy qaldyrylghan edi. Oghan endi «Qazaq eli» monumentin qosyp qoyynyz.

Jaghympazdyq jarysy

Qazaq halqynyng san ghasyrlyq armany bolghan egemendikting eles bolyp qalmauy ýshin ótkennen ónege alyp, túghyry endi bekip kele jatqan tәuelsizdikke tәu etip otyru ýshin «Qazaq eli» monumentin túrghyzu turaly Elbasynyng iygi bastamasy jaghympazdardyng taqymynda ketip, últtyng múraty bolatyn kórikti oidy kókpardyng kók laghyna ainaldyrdy. Hosh, sonymen jaghympazdyqtan aldyna jan salyp kórmegen biyliktegi «bilgirler» taudy alasartyp, dalany biyiktetti. Yaghni, Núrsúltanday úl tughan halyqty bir uys qylyp býristirip Nazarbaevtyng yghyna túrghyzyp qoydy. Meyli ghoy, halqyna pana bola bilse bir eskertkishti kópsinemiz be. Biraq jaghympazdar azsynyp otyr. Sóitip, eskertkish qoidan estafeta bastalyp ketti. Birinshi bolyp qalugha ontýstik te, soltýstik te mýddeli. Keler jyly Shymkentte jәne Pavlodar qalasynda Núrsúltan Nazarbaevtyng eki eskertkishin qong ýshin jandayshaptar janúshyryp jýr.

P.S.

«Qazaq eli» monumentin jasaghan mýsinshiler kelisilgen qarajatty, yaghny qolaqylaryn әli almapty. Ákimshilik kýnde ertenmen sózbúidagha salyp jýrgen kórinedi. Atyn aitpaudy ótingen mýsinshi tasmýsin túghyryna qonghan song sheberding enbegin úmytyp ketetin әdet biyliktegilerde búrynnan bar deydi. Sondyqtan da bilikti, azamattyq oy aita alatyn, últtyq mýdde túrghysynan oilap, saf altynday tuyndyny dýniyege әkeletin sheberler biylikting tapsyrysyn oryndaudan bas tartady. Aqyry biylikke tuyndysynyng bәri shalajansar mýsinshilermen kelisimge keluden basqa amal qalmaydy deydi mýsinshi. «Qazaq eli» de sonday ózindik oiy joq «sheberlerdin» tuyndylarynyng «tumasy». Bizben pikirles bolghan taghy mýsinshining sheberhanasynan ermeksazdan jasalghan bolashaq eskertkishting maketin kórip qaldyq. Tanyp qoydyq. Qolyn konstitusiyagha qoyyp, ant berip túrghan bizding elbasy. Kerekuge qoyylatyn eskertkish osy eken...

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270