Áziret BARBOL. «Uahhabizm qaupi» men QMDB-nyng bylyghy (jalghasy)
«Asyl arnanyn» kózdegeni mýfty aitqanday últymyzgha, asyl dinimizge, onyng ishinde ata-babalarymyzdyng ghasyrlar boyy ústanyp kelgen Ábu Hanifa mazhaby ayasynda qyzmet etpeydigin» anyq bilip túryp qalaysha Ábsattar aghamyz jamaghatqa jalghan sóileydi?!
«Asyl arnanyn» kózdegeni mýfty aitqanday últymyzgha, asyl dinimizge, onyng ishinde ata-babalarymyzdyng ghasyrlar boyy ústanyp kelgen Ábu Hanifa mazhaby ayasynda qyzmet etpeydigin» anyq bilip túryp qalaysha Ábsattar aghamyz jamaghatqa jalghan sóileydi?!
«Astana» medresesi diyrektorynyng orynbasary Beybit qajy Myrzageldiyev «Islam jәne órkeniyet» («Medresse - ruhany qazyna ordasy», №21. 21-31 shilde, 2009j 2-bet.) gazetine: «...Býginde birinshi kursty tamamdap, ekinshi kursqa attap otyrghan shәkirtterimizding bәrining de bilimderi jaqsy dep aitugha bolady. Jalpy, medresse shәkirtterining barlyghy derlik diny sauatty. Bas mýftiyimiz Ábsattar qajy Derbisәlining erekshe bergen tapsyrmasy bar: medresseni bitirgen әrbir bala keminde Qúrannyng on parasyn jatqa bilui tiyis. Biz, shama-sharqymyzsha balalardyng Qúran jattauyna kóbirek kónil bólip, soghan mashyqtandyryp jatyrmyz» dep, súhbat beripti. Beybit Myrzageldiyev aitqanday qazirgi QMDB-nyng medresseleri tek Ábsattardyng tapsyrmasy negizinde Qúran jattau, diny bilimin jetildirumen shekteledi. Degenmen, din degen ol emes qoy. Din - ruhany jan dýniyendi kórkeytu, ishtey ruhany týleu, óz kemshiliginmen, óz aiybynmen, jaghymsyz qasiyetterinmen kýresu, yaghni, óz boyyndaghy shaytanynmen kýresip, nәpsindi tii ekendigi anyq. Al, QMDB-nyng medresseleri t.b. «fethullashylar» men «uahhabiylerdin» meshit-medresseleri tek, dinning negizgi ústanymyn, negizgi maqsatyn úmytyp, bәri «shirk, shirk» dep shiqyldaghanymen qosa, tek dinning syrtqy formasyna kónil bólip ketken. Ony sharighatta - fiyqh ilimi deydi. Ol turaly Sh.Qúdayberdiúly: «Syrtyndy sylanasyng óng berip, ishinning týzetpeysing qatasyn, ailamen aldaghandy jón kórip adamdy ang ornyna atasyn» dese, әuliyelerding súltany Q.A.Yassaui: «Mýnkir-Nәkir Rabbyng kim dep súraq qylar, qal ilimi payda bermes jyraq qalar» deydi. Nemese, «Qal ilimin oquban, hal ilimga iyetiban » dep, fiyqh iliminen hal ilimin artyq qoyghan. Al, QMDB-nyng ústanymy osy tanymdargha qarama-qarsy. Sondyqtan da mýftiyding «bir - mәzhab, bir - últ, bir - din» deui haqiqatqa harap, shiyp-shiyki ótirik.
Sondyqtan dinning negizgi ústyny úmytylghan QMDB-nyng meshit-medresseleri sandalyp ketti, tipti qauipti.
QR Ádilet ministrligi Diny ister komiytetining tóraghasy A.Dosjannyng nazaryna! dep, «Qazaqstan ZAMAN» (№33, 20-tamyz, 2009 j.) sanynda «Balamdy medressege bil dep berdim, tayaq jep, múrny synsyn dep bermedim...» atty G.Shonabaydyng janayqayy jariyalanypty. Ol maqalada Á.Ibragimov degen 14 jasar balany bir molda meshitke baryp, arab tilin ýirenuge kenes bergen. Almaty qalasyndaghy «Mýzәmmil» meshitinde oqyp jýrgenine 3 aigha juyqtaghan jas shamalary әrtýrli 33 balarmen birge Á.Ibragimov ta diny sauatyn jetildirip jýrgen. Tamyz aiynyng besi kýni meshitte oqyp jýrgen balalar Á.Ibragimovty meshitting qaq ortasynda tepkilep, múrnyn syndyryp, kózin kógertedi. Aqyry Á.Ibraymov №7 auruhananyng hirurgiya bólimine jatqyzylady. «Jalpy búl meshit balalardy dinge ýirete me, әlde tóbeleske ýirete me, týsinbedim?» degen Ázizding әkpesi Ayman Ibraymovanyng sózi de atalmysh maqalada keltirilipti.
Taghy bir derek. Shymkent meshitinde oryngha talasyp qalghan bir top oqushy, meshitten shygha salyp tóbelesip, bir-birine pyshaq salghan. («Bilim әlemi» gazeti 2005 j).
Mine, qazirgi bizding meshitterding siqy osynday. Sondyqtan da, A.Yasauy әuliyenin: «qal ilimi payda bermes jyraq qalar, Sh.Qúdayberdiúlynyn: «Syrtyndy sylanasyng óng berip, ishinning týzetpeysing qatasyn, ailamen aldaghandy jón kórip adamdy ang ornyna atasyn» deui osynday jaghdaylardy menzep túrghandyghy anyq. Al, meshiting men, medresseng tek osynday dinning negizgi ishki syryna ýnilmey, syrtqy formasymen ghana shekteletin bolsa, onda dinde - dýmsheler kóbeyedi, sharighat - shataq dinning shylauynda ketedi de nәtiyjesi ananday bolady. Sondyqtan da ol dindi oqyt ne, oqytpa ne, ýiret ne, ýiretpe ne, kóshedegi tóbelesken tentegin, meshitinde de tóbelese beredi...
QMDB janyndaghy Aqyldastar alqasynyng tóraghasy, ÚGhA-nyng akademiygi Ó.Aytbaev, Alqa mýshesi, ÚGhA-nyng akademiygi, zang ghylymdarynyng doktory S.Sartaev, Alqa mýshesi, ÚGhA-nyng akademiygi QR Parlamenti Senatynyng deputaty Gh.Esim, Alqa hatshysy, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory M.Toqashbaev, Alqa mýshesi, mәdeniyet qayratkeri Q.Bilәl syndy esimderi elge tanylghan azamattarymyz QMDB men bas mýftiyding toghyz jyl ishinde atqarghan «aytuly isterine» bagha bere otyryp Jas Alash gazetining (№72, 8.09.2009 j) sanynda: «Mektep baghdarlamasyna imandylyq, nemese adamgershilik pәnin engizu mәselesi dinbasynyng búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen súhbattarynda jii kóterildi. Aldaghy oqu jylynan jalpy bilim beretin mektepterding joghary synyptarynda «Din negizderi» mindettelip qosymsha pәn retinde oqytyla bastamaq. Onda qandastarymyzgha әlemdik dinder tarihynan góri ata-babamyzdyng asyl dini Islamgha basymdyq beriler degen ýmittemiz. Áytpese, sekta men aghymdar azday, endi әlemdik dinderdi balalar sanasyna qúiyp, ulap shatastyrudyng qanshalyq mәni bar?!» dep, jazypty.
Ras, Múhtar Maghauin aghamyz aitqanday «sanasyna komunistik sayasattyng salqyn taby singen» kóptegen ziyaly qauym ókilderi din mәselesine kelgende «jenil» qaraydy. Islamy tanymgha tereng boylay almaghan song onyng ishindegi dәstýrli dini qaysy, sayasy islamy qaysy onda sharuasy joq islam dinin ata din dep úqqan. Sondyqtan da ananday qatelikterge boy úrghan.
Búqaralyq aqparat qúraldarynda mýfty Á.Derbisәlinin «Mektep baghdarlamasyna imandylyq, nemese adamgershilik pәnin engizu mәselesi» kótergendigin aityp, «әlemdik dinder tarihyn emes, islamdy jastargha uaghyzdaugha basymdyq beru kerektigin aitqan. Biraq ony qanday kadrlar oqytady, ne oqytady oghan da tereng toqtalmay mәselening sheshimin mýftiyatqa tapsyrypty.
Al, mýftiyatynnyng hali anaday bolsa, ruhany orda dep tanylghan meshitterin, ondaghy jamaghatyn týzey almay otyrghanda mektepke ol dýmsheler ne úiretpek?!
Á.Derbisәlining «Qazaq dalasynyng júldyzdary» atty zerttteuindesopylyq dәstýring negizin qalaghan, әulie Qoja Ahmet Yasauy turaly: «Aqyn hikmetterining birqatary ghashyqtyq jayyn sóz etedi. Biraq onda әdettegidey, jigitting qyzgha, qyzdyng jigitke degen sýiispenshiligi emes, kerisinshe - әngime aqynnyng Alla Taghalagha, yaghny Jaratushygha sýiispenshiligi, inkәrligi turaly...»(79-bet) -degen, nemese: «Sóitip babamyz ústaghan, uaghyzdaghan Haq joly iydeyasy tek Qazaqstan men Orta Aziya ghana emes, sonymen qatar birte-birte Ýndistan, Pәkistan, Iran, Aughanstan, Arabstan, Kishi Aziyadaghy Týrkiya Edil boyyndaghy Kavkaz taularyn mekendegen músylman jamaghatyna da jetip, óz qostaushylaryn tapqan. (82-bet)» dep, keltirilgen.
Áygili әulie Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng haq jolyna, yaghni, sopylyq ilimine «Babamyzdyng Haq joly» dep, bas mýfiyimiz ong bagha beripti. Degenmen, QMDB-nyng jergilikti jerdegi meshit moldalarynyng sopylyq ilimdi islam dinine esh qatysy joq aghym dep qarap, nemese, Q.A.Yasauy babamyzdyng «Diuany hikmetine» kýmәnmen qarauy týsiniksiz bolyp otyr. Mәselen, moldalar: «Yasauy 63 jastan keyin jerge kirip, ómirin mansúq etken, onyng hikmet kitabynda Arystan babtyng tórt jýz jyl jasap, oghan amanat bergendigi aitylady. Ol tipten aqylgha syimaydy» dep, uaghyzdauda. Sonda bas mýftiyding aitqany anau «Babamyzdyng Haq joly» dep, al, qaramaghyndaghy moldalar, «onymen kelispeydi». Qalay bolghanda da qazirgi QMDB-nyng ústanymy - búlynghyr, maqsaty - kýmәndi, joly - haqiqatqa qayshy. Abay atamnyn:
Kitapty molda teris oqyr,
Dalgharaday bolyp sәldesi
Kónili onyng bek soqyr
Býrkitten kem be jem jesi deui, nemese, Sh.Qúdayberdiúlynyn:
Múhammetti kóre alsam,
Til qatyp jauap bere alsam
Adasty molda der edim,
Qúranyndy ýiret kele alsang deui qazirgi qazaq qoghamyndaghy osynday «din búzar dýmshelerge» dóp aitylghan.
QMDB-nyng «Islam jәne órkeniyet» (№17. 11-20 mausym, 2009 j.,8-9 bet) sanynda «Janaza pәtuәsi» jariyalandy. Onda janaza pәtuәsining «qosymshasy» súraq-jauap týrinde berilipti. Onda:
«Súraq: qabir basyna salynatyn qúrylys nysanyn bir jýiege týsiruge bola ma? Yaghni, ornatylatyn kók tastyng kólemi belgilense jәne marqúmnyng beynesin qashap estelik ornatuyna tyiym salynsa dúrys bolar edi.
Jauap: Hanafy mәzhabynyng ghúlamalary mәiit jerlengen oryndy qiyndyqsyz tabu ýshin qabir basyna belgi qoyyp, aty-jónin jazugha rúqsat bergen. Alayda, zәulim tas, qajetsiz qorshau, ýlken sәndi kýmbezder ornatu, qashap suret salu jәne t.b. osy siyaqty amaldar ysyrap, әri bәsekelestik bolghandyqtan, sharighatymyz tyiym salghan.
Súraq: Jyrtys jyrtu, kiyim ýlestiruge bola ma?
Jauap: birinshiden, búl amaldardy dinimiz jýktegen, mindetti týrde isteui tiyis «paryz» amaly dep týsinbegen jón... Ekinshiden, eshkim eshkim kәdesine jaratyp, paydasyna asyra almaytyn bir japyraq jyrtys taratqannan góri, sol jyrtysqa ketetin qarjyny jetim-jesir, joq jitikterge taratqan әldeqayda sauapty... Sondyqtan, múnday amaldy atqarmaghan jón.» dep, keltirilgen.
Yaghni, búl pәtuadan ne bayqaugha bolady? «Ata dinimiz, nemese dәstýrli dinimiz» dey otyryp ata dәstýrding tu syrtynan pyshaq salghandyghyn aiqyn angharugha bolady. Mәselen, «zәulim tas, qajetsiz qorshau, ýlken sәndi kýmbezder ornatu, qashap suret salugha sharighatymyz tyiym salghan» dese, «jyrtys jyrtu, kiyim ýlestirudi atqarmaghan jón» dep әlmisaqtan osy kýnge jetken әdetterge sharighatty qarsy qoyghan. Nege sharighat osylardyng bәrine qarsy bolsa payghambarymyz Múhammed s.gh.s-nin, halifalarynyn, sahaba, әuliyelerding keseneleri osy kýnge jetken?! Qarapayym ghana mysal, týrkilerde eng alghash bolyp dindi eng taza bastauynan qabyldaghan Qara han, nemese, Áulieatanyng kesensi bar ghoy Taraz qalasynda. Al, Qarahannyng dindi tikeley arabtardan qabyldaghandyghyn eskersek onda ol pәtuanyng qanshalyqty sharighatqa negizdelgenin kókiregi oyau jamaghat sezse kerek. Al, sol Á,Derbisәlining ózi «Yassauiyding haq joly» dep, moyyndasa (jogharyda Á.Derbisәlining enbeginen keltirgenbiz - Á.B.) sol Yasauy әuliyening ústazy Arystan bab ekendigi, payghambarymyzdan s.gh.s-nan amanatty jetkerushe sahaba ekendigi «Diuany hikmette» bayandalghan. Nege onda Arystan babqa, jәne A.Yassauy әuliyege kesene túrghyzylghan?! HIÝ ghasyrda Kóregen Ámir Temir túrghyzdy desek, odan búryn әuliyening basynda kishirek kesenening bolghandyghy tarihtan belgili.
Jәne pәtuada «jyrtys jyrtudy oryndamaghan jón» dep, odanda oghan ketetin qarajatty joq-jetimge ýlestirilse depti. Qazaq «jetimin jylatpaghan, jesirin qanghytpaghan» halyq. әsheyinde sadaqadan týsken aqshany bólisuge kelgende jetim oilamaytyndar qazaqtyng «asyl dәstýrine» kelgende jetim oilaghysh bola qalady. Áyteuir qalay bolghanda da dәstýrdi joy, әdetke tyiym salu, saltty ústanbaudyng amalyn barynsha oryndap baghuda.
«Janaza pәtuasynyn» qabyldanuyna oray Arqalyq qalasynyng túrghyny, zeynetker Hamit Dosjanov QMDB-nyng naib mýftiyi, «Núr Astana» meshitining bas imamy Qalijan Bayyrbekovke hat joldapty. Ol hatty QMDB-y «Islam jәne órkeniyet» gazetining (№24 21-31 tamyz, 2009 j) sanyna jariyalay otyryp, redaksiya bylay deydi: «Elimizde islam dining óristeuine, onyng әrtýrli kirme týsinikterden tazaruyna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng atqaryp otyrghan is-sharalary aitarlyqtay. Solardyng biri - ýstimizdegi jyly qabyldanyp, búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jariyalanghan «Janaza pәtuasy». Rasynda, múny bir sauaby tauday iygilikti is demeske shara joq. óitkeni qaytys bolghan adamdy jerleu mәselesine kelgende, elimizding әr aimaghy әrtýrli rәsimdi oryndap, tipti bir auyl túrghyndary týrlishe pikirde bolyp,, qayshylyqtar tuyndap jatatyn jaghdaylar kezdesken. Keshegi qúdaysyzdyq zamany, odan keyin sektalar talan-tarajy saldarynan nebir dýdәmaldyqqa boy úra bastaghan el halqy ýshin «Janaza pәtuasynyn» jariyalanghany jarq etip shyqqan kýndey bolghany ras. Búl marqúmdy jerleuding jón-joralghylaryn bir izge salatyn tamasha betbaghdar boldy. Jana pәtuanyng ýkimderine boy úsynghysy kelmey, әli de bolsa, óz oiyn dúrys kóretinderding kezdesip qalyp jatqany kónilge qayau týsiredi. Al, «Janaza pәtuasynyn» der kezinde qabyldanyp, halyqqa jetkizilgenine alghystaryn aityp, quanyp jatqandar qatary tolastar emes. QMDB-nyng naib mýftii «Núr Astana» meshitining bas imamy Qalijan qajy Bayyrbekovke joldanghan myna hatta Qostanay oblysy, Arqalyq qalasynyng túrghyny, zeynetker Hamit Dosjanov «Janaza pәtuasyn» shygharghan Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng atyna alghys aitady».
Redaksiya: «Elimizde islam dining óristeuine, onyng әrtýrli kirme týsinikterden tazaruyna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng atqaryp otyrghan is-sharalary aitarlyqtay» dey kelip: «Janaza pәtuasyn» «jón-joralghylaryn bir izge salatyn tamasha betbaghdar» bolghandyghyn, ony «sauaby tauday iygilikti is» depti.
Hamit Josjanov atalmysh hatynda: «...Osydan 4-5 jyl búryndary janaza namazynan keyin sol jerde mәiitke baghyshtap qúran oqylatyn edi. Osyghan tyiym saldy. Sosyn sol janaza namazynan keyin barsha jinalghan jamaghatty iyirip otyrghyzyp qoyyp mata, aqsha ýlestiretin edi. Búl әdet te dogharyldy» dep, «Janaza pәtuasynyn» redaksiya habarlaghanynday «islamdy qazaqy kirme týsinikterden tazartyp, jón-joralghylardy bir izge salyp jatqandyghyn» maqtanyshpen jazypty.
Al, «islamdy tazartu» sol arqyly ishki jikke bólinushilikti odan әri ushyqtyryp, jikteluge qarsymyz dey otyryp, bólinushilikti odan әri asqyndyratyndyghyn, arty әleumettik qaqtyghystargha aparatyndyghyn, onyng ózi «uahhabizmnin» negizgi iydeyasy ekendigin islamtanushy B.Babajanovtyng aitqandarynan keltirgen edik.
Á.Didahmetúlynyng bas mýfty Á.Derbisәlige jazghan Qazaq әdebiyetindegi (№41. 10-16 qazan, 2008 j) «Ata dinimiz ata ghúrpymyzben astassa» atty maqalasyna oray Qazaqstan qajylar diny birlestigining tóraghasy Baqtybay Aynabekov «QAZAQSTAN» gazetining (№35, beysenbi, 1-qazan, 2009 j) sanynda «Jazushy Didahmet Áshimhanúlyna ekinshi hatyn» jariyalady.
B. Aynabekov atalmysh hatynda: «Ateist Ábsattar toghyz jyl din basy bolyp otyrghan uaqytta elde basqa dinderding tamyr alyp, býgingidey kýsheyip ketuine negiz qalap bergendigin aita kelip, Á.Derbisәliyevtin búdan shiyrek ghasyr búryn, 1982 jyly «Mektep» baspasynan jaryq kórgen «Arab әdebiyeti» kitabynan ýzindiler keltirip, onda bas mýftiyding haq dinge ateistik túrghydan bagha berip, qiyanat qylghandyghyn qatty syngha alady. B. Aynabekov ol hatynda:
«...Islam negizin salushy Múhammed allanyng әmirin, tilegin jerdegi adamdargha jetkizushi payghambar dep eseptelinedi. Jalpy islam oquy boyynsha adamzat tarihynda Adam, Núh, Ibrahiym, Músa, Isa, Múhammed siyaqty payghambar bolghan. (Qúrandaghy aty atalghan payghambarlardyng da sanyn bilmegeni me? - B.A.). Al, endi osy payghambarlardyng oquy men isin jalghastyrushy ekinshi kezektegi (Ol qanday jәne kim shygharghan kezek? - A.B.). payghambarlar qataryna Múhammed, Bibliyanyng keyipkerleri Lút, Ayiub, Qarun, Daud, Sýleymen, Ilyas, Ishaq, Iaqub, Iuniys, Idriys, Iusuf, Zakariya, Iahiya, Mariyamdy (?) (124 myng payghambardyng ishinde әielden payghambar bolghan emes qoy. - B.A.) jatqyzghan. ózin úly payghambarlardyng kishisi әri songhysy dep jariyalaghan...» (?)
«...Qúran suralary tórt topqa bólinedi. Birinshisine Múhammadtyng ózi qúrastyryp (?!) qúday sózi dep jariyalaghan (?!) suralar (Myna sózimen taza kәpir boldy emes pe?.. Payghambarymyz birde - bir sýreni oidan qúrastyrghan emes. Avtor payghambar ótirik aitady dep otyr. Astapyr Alla! Búl turaly «Naqyl» sýresining 36 ayatynda «Jerding jýzin kezinder de Payghambardy ótirikke shygharushylardyng sony ne bolghanyn kórinder» dep eskertu jasaydy. Óitkeni, ol elge óte auyr zilzala әkelui mýmkin. - B.A.) ekinshi jana di nasihattala bastaghan tústaghy, ýshinshisi bolashaq ómirdi suretteuge arnalghan, al songhysy medisinalyq kezenge jatatyn suralar kiredi...».
«...Qúranda kompozisiyalyq tútastyq joq (?!). (Qúran - múghjiza. Múghjizagha qanday kompozisiya qajet? - B.A.). Múhammadtyng uaghyzdary, diny jarlyqtar, dúghalar jәne kýndelikti tirlikke baylanysty zandar jýiesiz ornalastyrylghan. Sonday-aq, múndaghy san-salaly jәne týrli materialdardyng ishinde iuda, hristiandyq paryzdar (?!) men músylmandyq pravolar jәne arabtyng folikloryna (?!) da kóp oryn berilgen...».
Mine, Qazaqstan diny basqarmasyn kimning basqaryp otyrghandyghynan habardar boldyq.
Astana soty 2009 jyldyng tamyz aiynyng 3-i kýni Qazaqstan aumaghynda taraluyna tiym salynatyn ekstremistik mazmúndaghy kitap, broshura jәne audiojazbalardyng tizimin resmy týrde jariya etti. Jalpy sany 2007-ni qúrap otyr, 50-den asa broshura, 100-den asa listovka, on bes shaqty kitap jәne 20 shaqty audiojazba. Olardyng deni Jogharghy sottyng sheshimi boyynsha Qazaqstanda júmys jasaugha tyiym salynghan 13 halyqaralyq diny úiymgha tәn әdebiyetter. Degenmen, uahabshylardyng liyderi Múhammed Abdul Uahhabtyng «Sharh Kitabut-Tauhiyd» atty tyiym salynbaghan kitabynda ekstremistik әreketterge, «kәpirlerge jihadqa» ýndeytin iydeyalar jetkilikti. Mәselen atalmysh kitapta: «Músylman adam mindetti týrde kәpirlerdi (ózge dinning adamdary) jek kórui tiyis. Tipti, olar músylmandargha sýiispenshilik sezimderin kórsetip, dostyq qúshaqtaryn jaysa da, olar músylmannyng basty jauy ekenin bilu kerek..» nemese, «Olar (kәpirler) tek jamandyq pen ziyan ghana alyp keledi. Sondyqtan da, sen kәpirlerdi olardyng nәsiline qaramay shyn jýrekpen jek kóruing kerek...» dep keltirilgen. (Islam órkeniyet, №23, 11-20 tamyz, 2009 j. 10-bet.).
Al, osynday asa qauipti uahhabizmdi qoldap-qorghap, elimizde onyng tamyr jangyna baty yqpal etip jýrgen tanymyl qazaq azamattary bar. Sonyng biri, әri biregeyi - Bekbolat Tileuhan aghamyz. «Islam órkeniyet» gazetining (№26, 11-20 qyrkýiek, 2009 j.) sanynda «Alash ainasy» basylymyna jariyalanghan B.Tileuhannyng súhbatyn beripti. Gazet tilshisining «... - Sizdi kezinde uahabist bolyp ketti dep jýrdi. Búghan qanday uәj aitasyz?» degen súraghyna B.Tileuhan: «Búl kýndegi asa qauipti jeksúryn jandardy uahabist deymiz... Kezinde olar meni aruaqqa syiynbaydy » dep kinәlәdi. Áriyne, әruaqqa syiynbaymyn, әriyne syilaymyn... Shyn mәninde «uahabist» sózining naqty qanday sipaty bar, onda eshkimning sharuasy joq. «Qoy olargha jolugha bolmaydy. Olar - uahabist, saqaly bar» dep jyly jauyp qoyady.» dep, «uahhabizmge» degen óz kóz qarasyn ashyq bildiripti. Jәne aghamyz «Ol saqal Leninde de... bolghan. Danyshpan Abay men ýsh jýzding basyn qosqan ataqty han Abylayda da bolghan onday saqal...» dep keltirgen. Uahabitterding bәri osylay deytin bolypty. Degenmen uahabiyler Abaylar siyaqty saqal múrtyn qatar ósirmeydi. Saqalyn ósirip, múrtyn taqyrlap alady. Ony qazir kóbimiz meshitterden anghara alamyz. Sondyqtan B.Tileuhannyng Abay, Abylay handy aldyna qoyy jónsiz. Al, osyny bilgen babalarymyz: «Saqaly bar múrty joq, Shapany bar últy joq, Otany men júrty joq» demep pe edi?
«QAZAQSTAN» aptalyghy, №38 (278), 22-qazan, 2009
SONY