Ótken jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi kelip, Qyzyljar qalasynda Abylay hannyng qayta qalpyna keltirilgen Aq ýiin ashyp berip ketken bolatyn. Búl – qala atam zamannan qazaqtiki ekenin bayqatatyn basty dәlelderding biri. Qalanyng atyn qazaqshalaugha búnyng ózi jetip jatqan joq pa?
Tarihyn úmytqan el tamyry kesilgen terekpen teng demey me? Qyzyljardyng halqy óz qalalarynda tarihy eskertkishting bar ekenin ejelden biletin. Ol turaly jazushy Sәbit Múqanovtyng enbekterinen de kezdestiruge bolady. V.Basin degen ghalymnyng «HVI-XVIII ghasyrlardaghy Resey men qazaq handyqtary» kitabynda «dlya Ablaya byl postroen derevyannyy dom bliz reky Ishima v gorah Engistau» dep jazylghan. Búny zertteushiler Qyzyljar qalasynyng oidan dónge kóterilgen jeri ekenin anyqtady. Ghalymdar osy sózderdi dәleldeytin taghy birneshe qújatty Sank-Peterburg, Orynbor, Omby múraghattarynan tapty.
Abylaygha ýy Resey patshayymy Ekaterina II-ning búiryghymen 1765 jyly salynghan. Dóng ýstindegi bir qabatty bóreneden órilgen ghimarat órtenip ketip, keyin onyng ornyna eki qabatty әskery lazaret boy kóteredi. Bizge jetkeni sol. Elding últjandy azamattarynyng múryndyq boluymen búl tarihy eskertkish «Mәdeny múra» baghdarlamasyna engizilip, eki jylda qalpyna keltirilgen bolatyn. Qazir ol – Qyzyljardyng eng kórikti oryndarynyng biri.
Múrajaydyng aldyna ornatylghan at ýstindegi Abylay han eskertkishinin  aldynda túryp Núrsúltan Ábishúly jinalghan halyqqa: «...Biz býginde óz tәuelsizdigimizding arqasynda kóptegen batyrlarymyz ben tarihta aty qalghan túlghalargha eskertkishter salyp kelemiz. Solardyng ishindegi biregeyi, әriyne, Abylay han reziydensiyasy ekeni belgili. Qyzyljardyng tamasha jerinde ornalasqan múrajay kesheni túrghyndardyng kózayymyna ainalary sózsiz...», degen jýrekjardy sózin arnaghan-dy.
Biraq, hannyng reziydensiyasy Qyzyljarda emes, Burabaydyng bókterinde ekenin aitqan tarihshylar da boldy. Degenmen, qalanyng tarihyn Petr men Pavelding bekinisi salynghan sәtten bastap, býiregi soltýstiktegi elge qaray búryp túratyn aghayyndardyng auzyn jabu ýshin bir Aq ýy qajet-aq edi. Jәne solay boldy da.
Ras, ashylghannan bergi jarty jyldan astam uaqyt ishinde Aq ýy meymandardan bir arylghan joq. Mektepter men joghary oqu oryndarynyng tәrbiyelenushileri lek-legimen sayahat jasaydy, al qalagha kelgen qonaqty aghayyn tórge ótkizbey túryp, birinshi kezekte múrajaygha aparyp alady.
Mýsinshi Qazybek Satybaldin jasaghan «At ýstindegi Abylay han» mýsindik kompozisiyasy Aq ýiding aldyna ornatyldy, han kósheden ótip jatqan halyqty at ýstinen baqylap túr. Bir ókinishtisi, múrajay ornalasqan sol kóshe hannyng atynda emes, revolusioner Kәrim Sýtishevting esimimen atalady. Estigen qúlaqqa ersi, әriyne.

Erbaqyt Amantayúly,
Soltýstik Qazaqstan oblysy