- Marat myrza, jaqynda jariyalanghan «Qazaqstannyng el birligi doktrinasy» qazir tek orystildi basylymdar arasynda qyzu pikirtalastyng kórigin qyzdyryp jatyr. Qazaqtildi basylymdar bolsa әlipting artyn bagha ma, qalay?
- IYә, jaqynda «Qazaqstannyng el birligi doktrinasynyn» jobasyn talqylau ýshin júrtshylyq nazaryna úsynyldy. Oghan baylanysty orystildi basylymdar óz pikirin jarysa bildirip jatqan bolsa, qazaqtildi basylymdar búl jobanyng qazaq halqyna paydasy qanshalyqty ekendigin baghamdap jatqan synayly.
- «El birligi doktrinasynan» siz ne týidiniz?

- Marat myrza, jaqynda jariyalanghan «Qazaqstannyng el birligi doktrinasy» qazir tek orystildi basylymdar arasynda qyzu pikirtalastyng kórigin qyzdyryp jatyr. Qazaqtildi basylymdar bolsa әlipting artyn bagha ma, qalay?
- IYә, jaqynda «Qazaqstannyng el birligi doktrinasynyn» jobasyn talqylau ýshin júrtshylyq nazaryna úsynyldy. Oghan baylanysty orystildi basylymdar óz pikirin jarysa bildirip jatqan bolsa, qazaqtildi basylymdar búl jobanyng qazaq halqyna paydasy qanshalyqty ekendigin baghamdap jatqan synayly.
- «El birligi doktrinasynan» siz ne týidiniz?
- Óz basym búl doktrinanyng jobasymen múqiyat tanysyp shyqtym. Álbette el tynyshtyghy ýshin el birligi kerek. Mening týigenim - doktrina jobasy Qazaqstanda túratyn halyqtardy bir iydeya tónireginde toptastyryp, bir maqsatqa júmyldyrudy kózdeydi. Múnday izgi maqsat eki qolyndy birdey kóterip qoldaugha túrady. Degenmen jobadaghy «etnosaralyq kelisimning qazaqstandyq ýlgisi nәtiyjeliligining basty faktory - eshkimning artyqshylyghyna da, eshkimning qúqyghyna qysym kórsetuge de jol bermeytin, elimizde túratyn etnostyq toptar mýddelerining tendigin saqtau bolyp tabylady», «әleumettik, nәsildik, últtyq jәne diny alauyzdyqtar tudyrugha, memleketting qauipsizdigine núqsan keltiruge baghyttalghan is-әreketting jolyn kesu» siyaqty tújyrym-tirkester meni oilandyryp tastady. Maghynasy últ úghymy men azamat úghymyn shatastyryp túrghan tirkester. Áytpese qazaq memlekettigi men qazaq últynyng mýddesin qozghasaq, eshkimning artyqshylyghyna jol bermeytin qaghidany búzamyz. Últtyq alauyzdyqty tudyrtushy bolyp shyghady ekenbiz. Joba tura osy qalpynda qabyldanar bolsa, ol «qazaqstandyq últ» úghymyn jandandyrugha naqty talpynys bolyp shyghady. Búl syrttan kýtip jýrgen «jahandanu» qúbyjyghynyng óz ishimizde payda bolugha tyrysyp jatqanyn kórsetedi.
Qazaqstanda túratyn halyqtar bir últqa ainalar bolsa, ol qay tilde sóileydi, qay mәdeniyetti ústanady? Tek qazaq halqynyng ghana emes, taghdyr tezimen bizding jerden pana tapqan ózge últ ókilderining atajúrttarymen sabaqtasqan san ghasyrlyq mәdeniyeti men salt-dәstýrin qayda qoyamyz? Meninshe, doktrinanyng osy tarmaqtary turaly әli de keninen oilau kerek.
- Búl doktrina ghalym Ázimbay Ghalidyng konsepsiyasymen qanshalyqty jaqyn?
- Eki qújattyng ústanymdary mýlde bólek. Doktrina jobasynan Ázimbay Ghalidyng konsepsiyasymen baylanysatynday tústaryn bayqay qoymadym. Cebebi Ázekenning konsepsiyasy boyynsha elimizdegi týrki tildes últ ókilderi men músylmandar birinshi kezekte assimilyasiyalanyp, «ýlken qazaq últynyn» negizine ainaluy kerek. Búl da qaperde ústaytyn baghyt.
Fransiyada túratyn barlyq halyq fransuzdardyn, Germaniyada túratyn barlyq halyq nemisterding tóniregine toptasqan. Al bizding doktrina jobasynda Qazaq memlekettigi ayasynda qazaq halqynyng tónireginde toptasu turaly bir auyz sóz joq. Osy mәsele de meni qatty alandatady.
- Múnday tәjiriybe әlemdik tәjiriybede de bar emes pe? Mysaly, «amerikalyq últ»?
- Búl jerde qazaq eli men AQSh qoghamynyng bet-beynesin salystyrudyng mýldem qisyny joq. AQSh konkistadorlyq, yaghny basqynshylyq sayasattyng nәtiyjesinde ómirge kelgen. Ondaghy jergilikti ýndis halyqtary rezervasiyalarda túrady. Úlybritaniyanyng biyliginen bólinip shyqqanymen, aghylshyn tili ortaq baylanys qúraly retinde elde qalyp qoydy. Ol zang men til ghana biriktirip túrghan el.
- Al Qazaqstanda osy modelidi qoldanugha bola ma? Múny qoldanghan jaghdayda kim útady, kim útylady?
- Amerikalyq ýlgi Qazaqstangha ýzildi-kesildi jaramaydy. Ol modeli qazaq halqynyng tandauyna kereghar dep esepteymin. Tәuelsiz Qazaqstannyng 1993 jyly qabyldanghan Konstitusiyasy AQSh konstitusiyasy ýlgisinde jasalghan bolatyn, eki jyldan song ol ózgertildi. 1995 jyly qazirgi qoldanystaghy Konstitusiyanyng jobasy jasalghan kezde, oghan Fransuz respublikasynyng konstitusiyasy basshylyqqa alyndy. Osyny úmytpayyq. Elimizdi mekendeytin qazaqtan ózge etnostardyng bәrining tarihy Otany bar. Orystardyng - Reseyi, nemisterding - Germaniyasy, polyaktardyng - Polishasy, grekterding - Grekiyasy, úighyrlardyng Qytaydaghy Shynjang úighyr avtonomiyaly audany, kәristerding - eki Koreyasy bar. «Qazaqtardyng Qazaqstannan basqa Otany joq» dep aqtalyp kele jatqanymyzgha jiyrma jyldyng jýzi boldy. Sayasy kózqarastardy alyp tastap, taza ghylymy túrghydan qaraghanda Qazaqstanda qazaq halqy men basqa jaqta tarihy otandary bar aluan últtardyng diasporalary túrady.
Biyl aqpan-nauryz ailarynda ótken halyq sanaghy Qazaqstandaghy qazaq halqynyng sany el túrghyndarynyng 67 payyzynan asqanyn kórsetti. Qay elding bolsa da jergilikti últy jalpy halyqtyng ýshten eki bóliginen asqan jaghdayda ol monoúltty memleket sanalady. Sondyqtan Qazaqstandy kópúltty memleket retinde dәriptey beru qisynsyz. Qazaqstan basqa da últ ókilderining azamattyq qúqyqtary saqtalatyn әri qorghalatyn Qazaq halqynyng memleketi ekendigi ekiúshty oy tudyrmaugha tiyis.
- «El birligi doktrinasyndaghy» qazaqstandyq últ iydeyasyn qanday jaghdayda qabyldaugha bolady dep oilaysyz?
- Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev sóilegen bir sózinde Qazaqstan halqyn qazaq halqynyng tóniregine toptastyru jóninde oy aitqan bolatyn. Qazaq halqy Qazaqstanda túratyn basqa etnostyq diasporalar ýshin jauapty bolugha tiyis. Sondyqtan «El birligi doktrinasy» jobasyna eng qazyqty oi, negizgi ústanym retinde Elbasynyng osy iydeyasy alynghany jón. Doktrinadaghy memlekettik tildi qoldanudyng qúqyqtyq bazasyn damytu, onyng úiystyrushy rólin nyghaytu, memlekettik tildi erkin mengergen etnostyq toptar ókilderin memlekettik qyzmet jýiesindegi jauapty lauazymdargha qoi siyaqty normalar qúptaugha túrarlyq. Al qazaq halqynyng mýddesin attap ótip, «qazaqstandyq últ» qúru, amerikalyq ýlgimen memleket qúrugha úmtylu - jýzege aspaytyn, «jatyrynan óli tughan sharana» tәrizdi iydeyalar.
«Bizde qazir 130-dan astam últ ókilderi túrady» degendi jii aitamyz. Biraq Týrkiyada 150-den astam últ ókilderi, Fransiyada 180-nen astam últ túrady. Týrik elinde týrik tilinen ózge tilde dәris beretin birde-bir mektep joq. Týrik tilinen ózge tilde shyghatyn birde-bir gazet joq. Fransiyada da solay. Týrkiyada túratyndardyng bәri ózderin «týrikpiz» dep, Fransiyada túratyndardyng bәri ózin «fransuzbyz» dep esepteydi.
- Demek, bizge búl túrghyda týrik modeli jaqyn deginiz kele me?
- Qazaq últynyng mýddesin qarasaq bizge europalyq últtyq memleket modeli ýilesimdi. Bir últtyn, bir tilding tóniregine toptasqan tiyimdi. Ol - qazaq últy, ol - qazaq tili bolugha tiyis. «Qazaqstandyq últ» iydeyasy orys tiline negizdelgeni aitpasa da sezilip túr. Orys tili - Qazaqstan qazaq halqynyng mәngilik bolashaghy bola almaydy. Kezinde «kenestik últ jasaymyz» dep SOKP men KSRO basshylary da talpynghan. Biraq olarynan týk shyqpady. Býgingi «qazaqstandyq últ» jasaugha degen talpynys sol kenestik iydeyanyng sәtsiz janghyryghy siyaqty. Senat tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev «Qazaqstandyq últ» degen tezisti mýlde qabyldaugha bolmaydy» («Týrkistan» gazeti, 2. 11. 2004 jyl) dese, «Núr Otan» partiyasy jetekshilerining biri Erlan Qarin jaqynda jurnalisterge bergen súhbatynda «búryn da aityp jýrmin, qazir de qaytalap aitamyn, men «qazaqstandyq últ» konsepsiyasyn qoldaushylardyng qatarynan emespin. Mening oiymsha, últtyq sayasatta eng aldymen, qazaqtyng birligin qalyptastyru kerek» dep oiyn ashyq bildirgen bolatyn.
- «Qazaqstan halqy assambleyasy turaly» zanda Qazaqstanda túratyn ózge últ ókilderining bәri «etnos» dep atalghan. Búl turaly ne aitar ediniz?
- «Etnos» - últtar men úlystardyng ghylymy atauy. Elimizde túratyn últ diasporalaryn qazaq halqymen tendestiruding sayasy joly. Biraq halyqaralyq zandylyqtar boyynsha últ pen diaspora teng emes. Diaspora últqa jýkteletin mindetterdi alyp jýre almaydy. Sayasatkerler Qazaqstandaghy túraqtylyq, býginde toleranttylyq atalyp jýrgen tózimdilik eng aldymen qazaq halqynyng kenpeyildiligi men shydamdylyghyna negizdelgenin esten shygharmaugha tiyis.
- Ýkimetting tayaudaghy selektorlyq mәjilisterining birinde túnghysh ret aqparattyq qauipsizdik mәselesi kóterilip, onyng ekspansiyalyq sipaty resmy dengeyde moyyndalghanday boldy. Al búl - qazaqtildi jurnalister tarapynan aityla-aytyla jauyr bolghan taqyryptardyng biri. Qazaq elining aqparattyq qauipsizdigine kim kepildik beruge tiyis dep oilaysyz?
- IYә, Qazaqstan orasan zor aqparattyq ekspansiyagha úshyrap otyr. Ontýstikte ózbekstandyq telearnalar, shyghysta Qytay arnalary, soltýstikten Resey arnalary júmys isteydi. Ásirese, Reseyding BAQ qúraldary asa belsendi. Qazaqstanda 3 mynnan astam búqaralyq aqparat qúraldary júmys isteytin bolsa, sonyng ishinde tek qazaq tilinde júmys istep jatqandary 450-500-deyi ghana. Orys tilindegi BAQ - 1,5 mynnan astam. Tek Reseyden kelip jatqan aqparat qúraldarynyng sany mynnan asady. Taralymdyq túrghydan alsaq, orys tilindegi «otandyq» jәne Reseyden keletin BAQ taralymy jalpy taralymnyng shamamen 85-90 payyzyn qúraydy. Reseyding strategiyalyq әriptes ekeni ras. Alayda «aqparattyq qauipsizdik» degen jay dybys emes. Ol ózining memleketin ózi basqaratyndyghyn, ózining iydeologiyasyn ózi jýrgizetindigin bildiredi. Aqparattyq ekspansiyasy arqyly býginde Reseyding ústanymdary Qazaqstan júrtshylyghyna kýshtep tanylyp otyr.
Qazir TMD kenistiginde birqatar elder aqparattyq kenistikte etek-jenderin qymtay bastady. Oghan mysal - Týrikmenstan, Ózbekstan, Tәjikstan, Gýrjistan. Kýni keshe ghana Qyrghyzstan da sonday qadamdargha bet aldy. Shekaramyzdy tars jauyp, syrttan eshnәrse ótkizbeymiz deu, әriyne, әbestik. Al aqparattyq kenistigimizde memlekettik iydeologiyanyng mereyi ýstem bolu ýshin batyl әreketke baratyn kez keldi. Siz aitqanday, Ýkimet qabyrghasyndaghy әngimeni aqparattyq kenistikti qorghaugha baghyttalghan batyl әreketterding alghashqy talpynysy dep oilaymyn. Býginde Qazaqstan Reseyding aqparattyq naryghynyng ýlken bir bóligine ainalyp otyr.
- Marat myrza, biz qolymyzdy kesh sermep otyrghan joqpyz ba?
- Ýkimet Ata zang shenberinde qanday sheshim qabyldaymyn dese de óz erki. Ol eshqanday syrtqy kýshterge tәueldi emes. Ýkimet tarapynan qabyldanyp jýrgen kez kelgen qaulyny jýzege asyru tetikteri bizde aldyn ala oilastyrylyp qoyghan. Pәrmendiligine kýmәn keltirmey-aq qoyynyz.
- Ýkimetting qolynda onday pәrmendi tetikter bolsa, onda búl kýsh til mәselesine qatysty nege qoldanylmaydy? Ózbekstan men Tәjikstan memlekettik til mәselesin bayaghyda sheship qoydy. Kýni keshe ghana Qyrghyzstannyng Jogharghy kenesi «memleketaralyq kelissózderding bәri qyrghyz tilinde jýrgizilsin» degen talap qoydy.

<!--pagebreak-->

- HIH ghasyrdyng sonynda ómir sýrgen aqyn Sara Tastanbekqyzy «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim» degen eken. Sol aitpaqshy, Memlekettik tilge kelgende Ýkimetting kibirtiktep qalatyn tústary kóp. Múnyng bәrin men Qazaqstan tәuelsizdigining alghashqy ailarynda-aq halyqaralyq «Otarsyzdandyru deklarasiyasyna» («Deklarasiya o Dekolonizasiiy») sәikes qúqyqtyq normalar qabyldanbauynan kóremin. Egemendik alghanymyzgha 18 jyl ótse de sonau patshalyq Resey zamanynan jalghasqan, totalitarlyq jýie kezinde dendegen orystandyru sayasatyna kýni býginge deyin resmy bagha berilgen joq. Bireulerding kóniline qarap jaltaqtaymyz. Al qazaqtyng kóniline qarap jatqan kim bar?
Osydan eki-ýsh jyl búryn keybir deputattar arasynda dau tughan edi: «Bizde Memlekettik til ekeu, óitkeni Ata zanymyzda orys tili resmy týrde qazaq tilimen qatar qoldanylady» delingen dep siresip qalghan. Sol kezde bir deputattyng resmy týsindirme beru turaly ótinishine oray Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq kenesi Ata zanymyzdyng búl babyna baylanysty arnayy qauly shygharghan. Onda: «Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarmaghyndaghy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen konstitusiyalyq norma orys tiline ekinshi memlekettik mәrtebe beriletinin bildirmeydi» delingen. Yaghny búl degeniniz - memlekettik rәmizderde jazu tek Memlekettik tilde jazylady, memlekettik organdardyng mórleri men mórtanbalaryndaghy ataulary, memleketting egemendigin aiqyndaytyn memlekettik rәmizder, tipti valutagha deyin tek qazaq tilin paydalanu kerektigin bildiredi. Memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng resmy túlghalary kópshilik aldynda sóz sóilegende qazaq tiline basymdyq beriledi degen sóz. Osy túrghydan alghanda kýlli sheneunikter Memlekettik tilge qatysty kózqarastaryn konstitusiyalyq normalarmen sәikestendirui qajet.
- Sherhan Múrtazanyng «Jurnalisting arqalaghany altyn, jegeni jantaq» degen qanatty sózderi jurnalisterding arasynda keng tarap ketken edi. Qazir jurnalister qoghamda әleumettik-ekonomikalyq jәne zandyq túrghyda qorghaugha múqtaj dep esepteysiz be?
- Bizding qoghamda bәri zanmen retteledi. Jurnalister - memlekettik qyzmetker de emes, biznes sektoryna da jatpaydy. Tórtinshi biylikting ókilderi - qoghamnyng tamyrshysy tәrizdi. BAQ-tyng orny әrqashan airyqsha. BAQ- qoghamnyng kózi, qúlaghy. Býginde basqa salada bilim alyp jurnalistikagha kelgender de bar, jurnalist mamandyghyn alyp, basqa salalargha ketip jatqandar da kóp. Sondyqtan jurnalisterge erekshe mәrtebe beruding qajeti de joq. Jurnalist óz mamandyghyn jetik mengerui arqyly ghana qoghamdaghy óz ornyn aishyqtay alady. Kәsiby túrghydan biyik dengeyge kóterilgen jurnalist qatelikterge boy aldyrtpaydy, sot tergeulerine úrynbaydy. Eng bastysy, jekelegen azamattardyn, zandy túlghalardyng ar-namysyna tiymeuge tyrysu. Jurnalisterding әleumettik-ekonomikalyq jәne zandyq túrghyda qorghaluynyng jalghyz kilti - onyng kәsiby sheberliginde. Jalpy, jurnalister qoghamnyng aldynghy qatardaghy eng belsendi oiynshylary, jauyngeri bolyp qala beredi.
- Eger qoghamdy ýlken shahmat taqtasy dep elestetin bolsaq, siz jurnalisterdi qay «figuranyn» ornynda elesteter ediniz?
- Men jurnalisterdi shahmat oinap otyrghan oiynshymen tenestirer edim...
Teginde olar aqparattyq jәne saraptamalyq sipattaghy jurnalister bolyp ekige bólinedi. Qogham ýshin ekeui de qajet. Jurnalisterding ústanymy qogham ýshin de manyzdy.
- Qazir qazaqstandyq BAQ-tyng birazy «Arna Media», «Núr-Media» tәrizdi mediaholdingterding qol astyna jinaqtaldy. Bir shanyraqtyng astynda túrsa da әrtýrli baghytty ústanatyn basylymdardyng eki-ýsh holdingting manayyna toptasuy qazaqstandyq medianaryqtyng betalysyna qalay әser etedi?
- BAQ qúraldaryn sayasy nemese qarjylyq maqsattarda toptastyru әlemdik tәjiriybede bar. Odan «súmdyq» bir astar izdeuding qajeti joq. Qazaqstandyq BAQ-tardyng mysalynda búl eng aldymen olardy qarjylandyrudy bir ortalyqtan jýrgizudi, sol arqyly iydeologiyasyn ortalyqtandyrudy kózdeydi. Búl sol ýshin ghana kerek. Qazirgidey jaghdayda búl tanghalarlyqtay qúbylys emes. «Ózderin tәuelsizbiz» dep esepteytin BAQ-tyng da tәueldi tústary bar. Kóbine-kóp belgili bir qarjylyq toptardyng soyylyn soghyp jatady.
- Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrza tayauda «qazaqstandyq telearnalardaghy otandyq ónimderding mólsheri 60 payyzdan kem bolmauy tiyis» degen talap qoydy. Biraq qazaqtildi BAQ ýshin kýni býginge deyin jarnama mәselesi basy ashyq mәselelerding qatarynda túr.
- Qazir jarnamanyng 97 payyzy orystildi basylymdardyng ýlesinde. Qazaq elining jarnama rynogy orystildi basylymdardyng diyirmenine su qúiyp otyr. Búl óte ýlken qighashtyq. «Qazaqtildi basylymdar ýshin erekshe jaghday jasandar» deuge qúqymyz joq. Biraq qazaqtildi basylymdardyng jarnama salasyndaghy dengeyi orystildi basylymdardyng jarnamalyq dengeyine jetkizilui kerek. «BAQ turaly», «Jarnama turaly» zandargha arnayy ózgerister men tolyqtyrular engizetin kez jetti. Televiziya habarlaryn 50 h 50 payyzgha jetkizgenimiz tәrizdi jarnama salasynda da 50 h 50 prinsiypin qoldanghan dúrys. Eger Ýkimet «jarnama 100 payyz memlekettik tilde berilsin» dep qauly shygharsa da, ol oryndalatyn is.
- Kezinde qazaq jurnalistikasynyng alyp túlghalary Kamal Smayylov pen Sherhan Múrtazanyng gazet betinde hat jazysyp, qoghamnyng ózekti mәselelerin kótergeni este. Qazir agha buyn arasynan osynday jariya hat jazysular nege kórinbeydi? Ádemi dәstýr ýzilip qalghan joq pa?
- Hat degen ol forma ghana. Býginde epistolyarlyq janr kónerdi. Búrynghy poshta arqyly hat almasular mýlde siyredi. Qoldanysta elektrondyq poshta, sms, skayp baylanystar. Jurnalister ózin tolghandyrghan mәselelerdi kez kelgen basylymda jariyalay alady. Aytalyq, mening «Ayqynda» jariyalaghan pikirlerime dosym Júmabay Shashtayúly «Ana tilinde» nemese ózi basqaratyn «Qazaq әdebiyetinde» ýn qosuy mýmkin. Ayyrmashylyq tek materialdyng shekesindegi «hat» deytin aidardyng bolyp-bolmauynda ghana. Áriyne, jariya hat almasular әli de bolar. Biraq әngime janrda emes, onda aitylatyn oidyng túshymdylyghynda.
- Sizding әli boyauy keuip ýlgermegen «Dәuir dýrsili» atty kitabynyzda 1990-1991 jyldardaghy oqighalargha edәuir oryn berilipti. Búl nelikten?
- Kóp adamdar tәuelsizdikti ghayyptan týsken dýniyedey kóredi.
Tәuelsizdik qantógissiz kelgenimen, oghan jetu joldary orasan qúrbandyqtargha úshyratty. Ol bostandyq jolynda 260 jylgha sozylghan kýresting jemisi. Tәuelsizdik qarsanyndaghy 1990-1991 jyldar elimiz ýshin nebir keremet taghdyrly oqighalargha toly edi. Sol tústa maghan Qazaq SSR Jogharghy Kenesining organy - «Halyq kenesi» gazetining sayasy sholushysy retinde sonday oqighalardyng dәl ortasynda boludyng әri olargha qolma-qol ýnqosudyng baqyty búiyrypty. Kitapta referendum, egemendik, jana odaqtyq shart, tamyz býligi, Oralda kazak-orystardyng aq patshagha qyzmet etuining 400 jyldyghyn atap ótuge toytarys, «Azat» qozghalysynyng ómirge kelui, Reseyding preziydenttiginen ýmitker, sayasatker qazaq Aman Tóleevpen Mәskeude alynghan túnghysh súhbat, migrasiya siyaqty sol kezdegi eng ózekti taqyryptar kórinis tapqan. 1990 jyly 25 qazanda Egemendik turaly deklarasiya, 1991 jyly 16 jeltoqsanda «Tәuelsizdik turaly» Konstitusiyalyq zang qabyldanghan kezde halyq qalaulylarymen birge sol zalda boludyng sәti týskendigi, dereu dýrsildegen jýrek quanyshymen «Tәuelsizdik!» dep taqyryp qoyyp, maqala jazghandyghym ózime ómirlik maqtanysh. Jalpy, elimning tәuelsizdigi men otbasym - mening basty baqytym.
- Otbasy demekshi, siz tek qoghamdyq-sayasy taqyryptarda ghana emes, otbasylyq qúndylyqtar turaly da jii qalam terbeysiz. Búl siz ýshin hobby me, әlde tandalghan taqyryp pa?
- Otbasy jәne otbasylyq qúndylyqtar mәselesimen otyz jyldan astam uaqyttan beri ainalysyp kelemin. Óitkeni búl taqyryptardyng men ýshin sayasy astary ýlken. Otbasy myqty bolsa, Otanymyz da myqty. «Preziydent jәne Halyq» gazetining janynan jaryq kórip jýrgen «Toy әlemi», «Etnopedagogika» jurnaldary da osy maqsatqa qyzmet etedi. Últtyq әdet-ghúryptarymyzdy nasihattau basty nysanagha alynghan. Ýlkenderding aldynan kese kóldeneng ótpeu, er-azamattardy qúrmetteu, at tergeu, sәlem salu siyaqty dәstýrlerimizdi janghyrta alsaq keremet emes pe! Múhtar Áuezov kezinde «El bolam deseng - besigindi týze» degen eken. Men búghan qosymsha «Besigindi týzeymin deseng - әieldi týze!» degim keledi. Alayda әielder kóilekti tastap shalbar kiygen zamanda búl onaygha týspesi anyq.
- Sizdi «Ánúran», «Eltanba», «Elorda» degen sózderding avtory deydi. Osynday sóz jasaumen kópten ainalysasyz ba? Búl terminder qalay tuyp edi?
- 1992 jyly «Memlekettik rәmizder turaly» zang jobasy talqylanatyn tústa «Halyq kenesi» gazetinde jariyalanghan maqalamda Gimn sózin - Ánúran, Gerb sózin - Eltanba dep alyppyn. Búl terminder zang jobasy arqyly ómirimizge sinip ketti. «Elorda» sózi 1998 jyly Aqmola atauy Astana bolyp ózgergen kezde «Qazaqstan-1» telearnasynyng ózim basqarghan janalyqtar qyzmeti arqyly tarady. Búlardan ózge «otstavka» - «dogharys», «prisposobleniye» - «aylabúiym», «chas piyk» - «nópir shaq», «suveniyr» - «kәdesyi» jәne taghy basqa birqatar sózderdi audarghanym bar. Búl erterekte «Bilim jәne enbek» jurnalynda istegen kezden qalghan qyzyghushylyq.
- Shygharmashylyq júmysta kimmen oy bólisesiz?
- Mening dostarym da, inilerim de shygharmashylyq júmystargha әrkez ózindik pikir aita alady. Biraq shygharmashylyq salada maghan eng jaqyny júbayym Raushan Kәrishalova. Ol «Toy әlemi» jurnalyn basqarady, taqyrypty tez tabady, tez jazady, oiy anyq. Bizding oi-pikirlerimiz ýnemi bir-birin tolyqtyryp jatady. Qazir ekeumiz otbasylyq qúndylyqtargha, últtyq әdet-ghúryptargha arnalghan «Baqyttyng kilti» atty kitap jazu ýstindemiz.
- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan Gýlbarshyn AYTJANBAY

"Ayqyn" gazeti