Kýlli әlem elendep, kóz tikken, qúlaq týrgen Beyjing Olimpiadasy – býginde tarihtyng enshisindegi oqigha. Alayda sondaghy bórikti aspangha atqyzghan as ta tók quanyshymyz da, ózek órtegen kermek dәm ókinishimiz de әli sol kýii sekildi. Sayypqyrandarymyz jenis túghyryna kóterilgen jýrek tebirenter әserli sәtter kóz aldymyzgha kele qalghanda, tap sol mezet dәl qazir qaytalanyp jatqanday shattyqqa kenelemiz. «Chempion bolady» degen myqtylarymyzdy qarsylastar hәm... tóreshiler jarystan sýiregendey ghyp shygharyp tastap jatqan shaqtaghy jylarman kónil eske týskende, keudemizdi taghy da ókinish kerneydi.
Ásirese bar ýmitimizdi arqalaghan aituly boksshylarymyz shetinen sýrinip, aqtyq syngha jalghyz 69 keli salmaq dәrejesindegi Baqyt Sәrsekbaev qana shyqqanda, býkil elding kógildir ekrangha telmirgeni dәl kýni býgingidey esimizde. Finaldaghy Karlos Banto Suarespen jekpe-jekti qazaq halqy eshqashan úmytpasy anyq. Búl – bokstan tarihta jemegen tayaqty osy dodada jep, yzagha bulyqqan Kuba ýshin de, eki-ýsh altyndy kóksep baryp, qaraday masqaragha úshyray jazdaghan Qazaqstan ýshin de songhy mýmkindik, jalpy kórsetkishti aqtap alar aqyrghy qadam edi. Múndaghy Baqyt kórsetken «basa kóktegen» batyl bokstyng ýlgisi – әli talay tamsana aityp jýrer erlik. Sonday el namysy ýshin jan alysyp, jan berisken bәsekede qazaq boksshysynyng aiqyn basymdyq tanytyp, altyn medalidy jenip alghany – ghasyrgha úlasar ghalamat sәt...
Sóz joq, Baqyt Sәrsekbaevtyng búl tabysy – barsha qazaqtyng quanyshy. Astanada, Almatyda, basqa da qalalarda oghan kórsetilgen syi-qúrmet, qoldau-qoshemet, maqtau-marapatta shek joq. Batyryn baghalay biler el osynday-aq bolar. Otanynyng namysyn qoldan bermegen oghlannyng da sol qúrmetke әbden layyq ekeni dausyz.
Dey túrghanmen, «Otan» degen úly úghymnyng «otbasy» atty shaghyn memleketten bastalary da haq. Al onyng týp-tórkini adamnyng bala jastan topyraghyna aunap-qunap óser auyl-aymaghyna aparyp tireleri mәlim. Ózining tughan ólkesin janynday jaqsy kóre bilmegen jigitting tútas elin emirene sýie aluy da ekitalay.
Beyjinge jýrer aldynda Baqyt bauyrymyz Arystanbab pen Qoja Ahmet Yassauy kesenelerine taghzym etip, el aqsaqaldarynyng batasyn alyp attanghan eken. Olimpiadadan kelgen song da su jana chempion ontýstikke arnayy sapar shegip, razylyq ziyaratyn jasap qaytty. Últ mereyin tasytqan tamasha boksshygha tútas elding ghashyq bolghanyn sonda kórdik. Júrtshylyqtyng ystyq qúshaghyna kómilgen Baqyt Sәrsekbaevqa degen elding yqylasy onyng ózin de, bizdi de erekshe tolqytty.
Chempionnyng kóp sóilemeytin, birtogha, túiyqtau azamat ekeni teledidardaghy súhbattarynan-aq bayqalushy edi, birneshe kýn janynda jýrgende búghan kózimiz tipten jete týsti. Ásirese saualgha qysqasha jauap berip qana otyratyn onyng ústamdylyghy, qarapayymdylyghy, kishipeyildiligi riza etti. Qyzyq ta kýlkili әngimeler aitylyp qalghan sәtterde ghana riyasyz kýlip, rahattanyp otyrdy. Tanymal óner synshysy Áshirbek Syghay aghamyz aitpaqshy, «tura qyz kóruge kelgen bozbaladay sypayy».
Olimpiadadan elge oralghaly onyng atyna qanshama maqtau-marapat, qolpash-qoshemet, nebir súlu da jyly sózder arnalyp jatyr! Basqa bireu bolsa, sonshama yqylastyng ystyghynan qarday erip, qaraday keude kerip shygha keler me edi, kim bilsin. Al Baqyt syr bermey keledi. Ne quanyshyn, ne ókinishin syrtyna shyghara bermeytin sabyrly jigit eken. Olimpiadanyng altyn alqasyn moynyna taghyp, kýlli әlem aldynda qazaq әnúranyn aspandatqanda da alabóten quanyp, alaqaylay qoyghan joq qoy. Dәl osylay bolugha tiyis sekildi sabyrly qalpynda qabyldady da qoydy.
– Men tabighatymnan sabyrly janmyn, – deydi Baqyttyng ózi. – Quanysh bolsyn, qayghy bolsyn, sol sabyrmen qarsy alghandy jón kóremin. Olimpiadada jenis túghyryna kóterilgende, әriyne, qatty quandym, biraq mende sol quanyshty syrtqa shygharyp, elding kózinshe elirip ketu degen әdet joq. Jýregim atsha tulap, kónilim órekpip, kózime jas kelip qalghanyn jasyrmaymyn, biraq óz sezimimdi tejey aldym. Óitkeni, qanday jaghday bolsyn, qalpymdy ózgertpeu – qanyma singen qasiyet: ishtey quanamyn, ishtey kýizelemin. Beyjinnen kelgen kezde menen «Jenip túryp, nege aspangha sekirmedin? Nege ringti shyr ainalyp atoy salmadyn?» dep súraushylar kóp boldy. Biraq adam óz tabighatynan asyp qayda barady? Ýlken syngha týskende ainalandaghy el-júrttyng qoldauy kәdimgidey eleuli ról atqarady. Maghan jankýierlerding sol qoldauy óte qatty kýsh-jiger berdi. Shynyn aitqan jón, Beyjinge attanarymda maghan senushilerden senbeushilerding qarasy kóbirek edi ghoy. Al mening ózimde, rasy kerek, jenem degen senim kýshti boldy. Ári-beriden song meni sol senimim men jigerim qosyp alyp shyqty dep oilaymyn.
Baqyttan «Beyjinde saghan eng qiyn soqqan jekpe-jek qaysysy?» dep súrap, odan naqty jauap alu mýmkin emes. «Bәri de qiyn boldy» der edi ol. Óitkeni, qarsylasynyng әrqaysysyn zerttep, ozyq túsy men osal jerin oigha ekshep jýretin boksshy ýshin onay úrys bolmaydy. Ol jenis biyigine tek shelektep tógilgen ter men azannan aqshamgha deyingi tәsildik-taktikalyq dayyndyq qana jetkizetinin jaqsy biledi. Osy kýnge deyingi jas ómirining jartysyn jattyghu zalynda ótkizgen jan aiday әlemning kóz aldyndaghy bes aiqasynyng qaysysyn qiyn, qaysysyn onay dey alsyn?
Kezinde Ózbekstannyng bokstan últtyq qúramasy sapynda ózine talay ret qarsylas bolghan Dilshod Mahmúdovpen bolghan shiyrek finaldyq bәseke turaly «eng qiyny, bәlkim, osy bolghan shyghar?» dep naqtylay súraghanda ghana, ol: «Ras, búl jekpe-jekte sәl tarihy astar boldy, mýmkin sonysymen de ózgelerden sәl auyrlau soqqan shyghar, – der edi. – Biraq men ony jenetinime senimdi boldym. Kezinde Ózbekstanda jýrgenimde, jasyratyny joq, maghan kóp kedergi qoyylyp, qiyanat jasaldy. Yaghni, búl úrysta eldin, últtyng namysy әdettegiden de joghary baghagha ie edi. Men osy aiqasta oghan ózimning basymdyghymdy tolyq dәleldey aldym dep esepteymin».
Búl sózdi boksshynyng jeke bapkeri hәm naghashysy Kәrim Mahmúdov ta rastaydy.
– Meninshe, Baqyt Dilshodty ghana emes, barlyq qarsylasyn aiqyn jendi. Adal hәm әdil útty. Ol óz salmaghynda eshkimge nan qaldyrghan joq. Jartylay finaldaghy korey boksshysy tipti Baqyttan qorqyp shyqty, bayqadynyzdar ma? Sebebi, aldynghy sparring-jattyghularda Baqyt ony kәdimgidey úryp tastaghan bolatyn. «Nege óitesin? Bekerge sharshaysyng ghoy, onyng ýstine, kýshindi, әdisindi aldyryp qoyasyn» desem, Baqytym: «Olardy osy bastan óstip әbden qorqytyp tastau kerek!» – deydi. «Dúrys eken» dedim.
Ádette sportshylardy bala kezinen tóbeleske әues, búzyq bop ósedi, solay qalyptasady degen úghym-týsinik sanamyzgha úyalap qalghany jasyryn emes. Kópshilikting Baqytty da sonday shataq minezdi sotqar bolghan shyghar dep oilauy ghajap emes. Al onyng ózining aituynsha, kishkene kýninde ózge qatarlastarynan pәlendey artylyp kózge týse qoymaytyn, salmaqty bala bolypty. Boksshynyng әkesi Ábdirahman Serikbaevtyng әngimesine qúlaq týrsek te, soghan úqsas mәlimet alamyz.
– Negizinde, bizding óz júrtymyz – Ontýstik Qazaqstan oblysy, Jetisay óniri, – deydi Ábekeng әngimeni әriden bastaytyn ýlkenderding әdetimen. – Ata-anam, aghayyn-tuysymnyng bәri sonda túrady. Men de sol jerde tuyp-óstim. Ýlken agham Ózbekstanda túrdy da, meni sol jaqqa júmysqa ornalastyrdy. Kenes ókimetining kezi ghoy. Sóitip, biraz jyl ózbek jerinde qyzmet ettim. Ózbek qyzyna ýilendim. Balalarym da sonda jetildi. Baqytty «Ózbekstannan eken» dep aityp jýrgenderi sol shyghar. Áytpese sol Bostandyq audany da búrynghy qazaqtyng jeri ghoy. KSRO kezinde Ózbekstangha ótti de ketti. Sol kýii qaytarylmady... Ózim de jastayymnan sportqa qyzyghatynmyn. Futboldy tәp-tәuir oinadym. Ortalyq jartylay qorghaushy bolatynmyn. Balalarymdy boksqa bergen sebebim: shyny kerek, biz túrghan Tabaqsay degen jerde basqa seksiya bolghan da joq. Baqyt bala kezinen úshqalaq bolmady, kerisinshe, úqypty, salmaqty bop ósti. Ol bes jasynan bastap jattyqty. Ýiirmedegi alghashqy bapkeri – mening qaynym, yaghni, әielimning inisi Kәrim Mahmúdov boldy. Áli kýnge sol naghashysynyng tәrbiyeleuimen keledi ghoy...
...Keyingi uaqytta «Sәrsekbaev kәsipqoy boksqa ketedi eken» degen әngime gulep túr. «Marqúm Bekzat Sattarhanovtyng ghana emes, barsha qazaqtyng armanyn oryndap, eki dýrkin Olimpiada chempiony atanugha mýmkindigi bar boksshy» dep baghalanyp jýrgen Baqyttyng búl qadamyn әrkimning әrqalay qabyldary ras. Bireuler ýshin búl әlgi armannyng jelge úshuy bop, ókintui, al bireulerdi qazaq boksynyng tabystaryn kәsipqoy boks ringinde de jalghastyrudyng joly retinde quantuy kәdik. Alayda Beyjing triumfatory әzirge «kәsipqoy boksqa birjola kettim» dep ashyp aitqan emes. Degenmen әr elding promouterlerimen kelissózder jýrgizip jatqany ras kórinedi. Kәsipqoy boks – sportshygha kәsiby jaghynan da, qarjy jaghynan da asa tiyimdi sala. Sondyqtan boksshynyng ózine jasalynghan úsynystardy yjdaghattylyqpen qarastyryp jatuy týsinuge bolady.
Qalay bolghanda da, Baqyt Sәrsekbaev – qazaq sportynyng tarihyna óz atyn altyn әrippen jazyp ýlgergen jigit. Ol әli bәrimizdi ringte eshteneden qoryqpaytyn, ústamdy qalpynan esh ainymaytyn sabyrly da salmaqty chempion retinde әli talay quanyshqa bóleydi...

«Dala men Qala» gazeti, 2009 jyl.