AJDAHANYNG ARANY QAZAQTY JÚTYP QOYMAY MA?
Qazaqstannyn tәuelsizdik alghannan keyingi Qytaymen ara-qatynasynyng jandanuy 2002 jyldan bastaldy, ózara kórshilik yntymaqtastyq, dostyq kelisim-sharttaryna qol qoyysty. Al milliardtar eli irgede otyryp, qazaqtyn keng dalasy men qazba baylyghyna kózin tikti. Kaspiy tenizine tikeley shyghar joldan ótip, býkil Orta Aziyany baqylauda ústamaq armany edi, endi, mine, irgeni týrip, endep kirip keledi. Biz óz tarapymyzdan elge әldeqashan belgili mәseleni taghy bir jazsaq artyq bolmas dep sanadyq. Óitkeni biylik pen halyqtyng Qytay qaupi jónindegi týsinigi eki týrli bolghandyqtan, biz sol elding sózin qaghazgha týzgendi jón sanadyq.
Olay demey qayteyik, Qytay «Manghystaumúnaygazdyn» 49 payyzyn iyelenip, uran ken oryndaryn iygeruge mýmkindik aldy. Sarapshylardyng aituynsha, qytaylyq kompaniyalardyng Qazaqstandaghy múnay kózin iyelenui «Qazmúnaygaz» últtyq kompaniyasynyng ýlesimen tenesken.
Qazaqstannyn tәuelsizdik alghannan keyingi Qytaymen ara-qatynasynyng jandanuy 2002 jyldan bastaldy, ózara kórshilik yntymaqtastyq, dostyq kelisim-sharttaryna qol qoyysty. Al milliardtar eli irgede otyryp, qazaqtyn keng dalasy men qazba baylyghyna kózin tikti. Kaspiy tenizine tikeley shyghar joldan ótip, býkil Orta Aziyany baqylauda ústamaq armany edi, endi, mine, irgeni týrip, endep kirip keledi. Biz óz tarapymyzdan elge әldeqashan belgili mәseleni taghy bir jazsaq artyq bolmas dep sanadyq. Óitkeni biylik pen halyqtyng Qytay qaupi jónindegi týsinigi eki týrli bolghandyqtan, biz sol elding sózin qaghazgha týzgendi jón sanadyq.
Olay demey qayteyik, Qytay «Manghystaumúnaygazdyn» 49 payyzyn iyelenip, uran ken oryndaryn iygeruge mýmkindik aldy. Sarapshylardyng aituynsha, qytaylyq kompaniyalardyng Qazaqstandaghy múnay kózin iyelenui «Qazmúnaygaz» últtyq kompaniyasynyng ýlesimen tenesken.
Qoltyghyna qazaqstandyq energiya quatynyng ýshten bir bóligin qystyrghan Qytay endi múnay tasymalynyng baghytyn da iyemdendi. Tasymal qúbyrynyng bәrin qosqanda, quaty jylyna 20 million tonnagha jetedi. Qazaqstan‑Qytay gaz qúbyry arqyly týrikmenderding gazy jýretin bolsa, reseylik alpauyt sanalatyn «Gazpromnyn» kýshi әlsirep, basymdyghynan aiyrylady. Sóitip, jana ghasyrda Qytay Orta Aziyadaghy eng quatty energetikanyng oiynshysyna ainalmaq. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan beri el ishin kezgen qytaylanu qaupi qauesetten góri shyndyqqa ainalghan týri bar. Qazaqstannyng resmy biyligining osy pikirge kózqarasyn senat tóraghasy Qasymjomart Toqaev: «Qytaydy biz shettete almaymyz, aramyzdaghy shekara syzyghy 1700 sharshy shaqyrymgha jetedi. Qytaydyng ekonomikasy jedel damuy túrghysynan alghanda, jaqyn arada dýnie jýzinde ekinshi oryngha shyghady. Bizding preziydentting aituy boyynsha, joq jerden ýreylenip, Qytaydan keler qauip bar dep qaueset taratudyng qajeti joq», - dep mәlimdedi. Kez kelgen sheneunikting de (әriyne, eger resmy týrde súray qalsanyz) aitary da - osy.
Al ýide, toy‑qonaqta, kerisinshe, pikirding san týrin estiysiz. «Qara qytay qaptap, milliardtar az qazaqty jútyp qoyatynyn» aityp, namystanghan bolady. Múnday qauipti qara halyq bayaghyda-aq tamyryn dóp basyp, qoldan keler qayran joqtyghyna, qor bolghandaryna ashynghany qashan? Osy memleketting iyesi - qazaq halqynyng býgingi kýiin bir qora arlan qasqyrdyng ortasynda qalghan dәrmensiz qozyly qoygha tenesek, qatelespeymiz. IYesi jerinen, baylyghynan aiyrylsa, enesi jayylym tarlyghynan tar qoragha qamalyp, óris degenning ne ekenin úmytar týri bar. Respublikanyng týkpir‑týkpirinen redaksiyagha hat joldap, telefonmen habarlasqan búqaranyng qorqynyshyn estir biylik bolsa, bizden aiyp joq, jazuyn jazyp‑aq jatyrmyz.
Qytaydan keler qauip ótken tarihtaghy on segizinshi ghasyrdaghy Sin imperiyasy Jonghar handyghyn joyyp, sol jerde Shynjang Úighyr avtonomiyaly audany qúrghan kezden bastaldy. Búl kezeng jergilikti qazaqtyng ýdere kóship, irgedegi Reseyding bodanyna ainaldyrugha әkelip soqty. Onyng ber jaghynda, ótken ghasyrdyng 1969 jyldaryndaghy kenestik‑qytaylyq shekaradaghy «Jalanashkóldegi kiykiljindi» de qazaqtar úmyta qoyghan joq.
Osy shekara aimaghynda túrghan auyldaghy kózkórgen-der әli kýnge deyin sol kezdegi tótenshe soghys jaghdayyn úmytqan joq. Shekarany qorghap oqqa úshqan qúrbandardyng bolghany jónindegi derek әli kýnge deyin jasyryn kýide qaldy. Úly Otan soghysy salghan jaradan aiyqpaghan el dauys salyp, zar jylaghanyn kórgen edik. Shyghystaghy shekara aimaghynyng týlegi bolghandyqtan, bala bolsaq ta, sol kezdegi shandatyp, tas joldy tilgen tankter, auyr tehnika men ón‑jýzin shang basyp, bes qaruyn asynghan әskerler auylymyzdan ótkende, el‑júrttyng anyraghanyn estip, ýrpie qoryqqanbyz.
Sol qorqynysh býgin bar qazaqtyng boyynan әli ketpepti. Áriyne, biz joqqa shyghara almaytyn bir shyndyq bar, ol - kórshi Qytaydyng kóne zamannan bergi mәdeniyetining býgingi kýnge jetip, qolónerding neshe aluan týri endi jana zamanghy ozyq tehnologiyany iygerip, әlemdi jaulap aldy. Sol kenistikte qazaqtar da túrmys keship qana qoymay, ózimizde qúny joq shiykizatty shekara asyryp, qytaygha óndetip, birneshe ese qymbat baghamen qayta satyp aluda.
Múnay men gazdy berip qoydyq dep zar jylap jýrgende, әlem dabyl qaghyp jatqan bir mәsele - su qaltarysta qoldy boldy. Naqtyraq aitsaq, shekara boyynan ótetin ózen‑kólding suy. Qytay biraz uaqyttan beri súramay‑aq Qara Ertis pen Ilening suyn jol ortadan búryp alghan. Ekologiyalyq zalalyn Qazaqstan kórip otyr. Búl mәselege Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi bas auyrtugha tiyis edi. Ázirshe, «jany ashymastyng baltyry syzdamastyn» keypin tanytyp otyr.
Tipti gaz bolmasa, betegeden tobylghy terip, maldyng qiyn jaghyp kýn kórersiz‑au, biraq ómirding nәri, bir tamshy su bolmasa, býkil tirshilik kózi joyylatynyn bala da biledi. Al qazaq susyz qalsa, el biyligindegiler kimdi basqaram dep, bir sәt bolsa da oilandy ma eken?
«Songhy elu jylda Qazaqstandaghy su kózi 20 milliard tekshe metrge azaydy. Búl ýderis kýnnen-kýnge asqynuda. Ile ózeni Qazaqstangha bir tamshy da su berip jatqan joq, - degen edi belgili qogham qayratkeri, qytaytanushy Múrat Áuezov, - Shynjandaghy qytaylyq (qazaqtar emes) jer iyelenushiler ózine qaray búryp alghan. Ishki ólkesinen hani últyn osy Shynjangha túraqtandyryp, jergilikti az últtardy ýlesinen aiyru sayasatynyng bir úshy sugha kelip tirelgen. Hanidyqtar naghyz jer óndeushi‑diyqandar zamangha say kóp ónim alu ýshin gerbisid paydalanugha su kózin molyraq paydalanudy әbden iygergen. Bizge әrtýrli uly qaldyqtarmen lastanghan su aghyp keledi. Qara Ertiste qytaylar alyp su qoymasyn túrghyzdy, kez kelgen uaqytta Qazaqstangha keletin sudy qalay jauyp qoyam dese - óz erki. Búl naghyz su saudasynyng arandatqysh týri. Bir qyzyghy, kórshi Resey de ýn‑týnsiz otyr», - dedi.
Shynjang óniri kýn sanap damyp, ósude. Su kózi - auyl sharuashylyghyna ghana emes, múnay óndiru ýshin de asa qajet. Qytaygha múnay men gazdy berdik dep jan úshyryp jýrgende, susyz qalar týrimiz bar. «Qara Ertis pen Qaramaydyn» Qytaydan ótetin arnasynan orta joldan Ertisti búryp aludyng kesiri Balqash pen Zaysan kólderining birtindep sualuyna әkelip soghary qaq. Qytay kenirdekten alghanda, Qazaqstan tarapynyng eshqanday qarsylyq kórsetuge qauqary bolmay túr. Óitkeni Qytay shekara boyyndaghy sudy paydalanu jónindegi Halyqaralyq konvensiyagha kirmegen әri olardyng Su kodeksi tek óz mýddesin qorghau qúqyn kózdeydi. Sonda bizding biylikting sudy paydalanu jónindegi ekijaqty qanday da bir kelisim jasaymyn deui - dalbasa bolyp shyghady. Kórshilerding onday kelisimdi әdeyi sozatyny belgili. Qytaydyng taghy bir qulyghy - onday kelissózderdi Reseymen bir bólek, Qazaqstanmen bir bólek jýrgizedi. Ýshjaqty kelisim jýrgizu jónindegi úsynys Qytay tarapynan esh uaqytta qoldau tapqan emes. Bizdegi elaralyq diplomatiyanyng bir kemistigi de osynda, kórshining yghynda ketedi. Eng bastysy, elge jany ashityn azamattargha osy su mәselesin qadaghalap otyryp sheshuge baghyttau býgingi kýni iske asar sharua bolmay túr. Óz qaltasynyng qamyn oilaytyndargha dәl býgin su siraghynan kelmey túrghany - ókinishti. Alysar jauyng myqty bolsa, soghan layyq syrtqy sayasattaghy taghany da myghym ornatu qaghidasy qarapayym adamgha týsinikti. Búl, әriyne, diplomatiyanyng mәselesi. Bizding syrtqy sayasatty basqarugha kәsiby dengeyi sәikes kelmese de, sirk oiynshysy siyaqty týrli mamandyq iyeleri keledi. Olar halyqaralyq jiyndarda bayandama jasaumen shektelip, el baylyghy qayda, qalay ketip jatqanynda sharuasy joq. Sonymen birge kópvektorly sayasat degendi úrandata dauryghyp, ertengi kýnge alansyz kýide.
Qytay - strategiyalyq әriptesimiz dep maqtanghanmen, alyp әlsizdi jútyp qoyatynyn eskerip otyrghan joq. Al Qytaydyng kózdegeni - ózara integrasiyalyq ýderis emes, «bólip al da biyley ber» degen pighylmen Qazaqstandy uysynda ústau. Oghan qarsy túrar qauqary joq biylikke ashynghan júrt ne qayran jasaryn bilmey, basyn tau men tasqa úruda.
Baqytgýl MÁKIMBAY,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 02 (39) ot 13 yanvarya 2010 g.
