Qazirgi tanda qalada túratyn aghayynnyng kýnin internetsiz elestetu mýmkin emes. Júmys kýnin ghalamtor aqtarumen bastaytyndardyng kóp ekenin aityp bәstesuge bolady. Sharua alqymnan alyp túrsa da, aldymen elektrondy poshtamyzdy tekserip, jahanda bir týnning ishinde ne ózgergenin biluge qúmartyp túratynymyz da internetting qúdyrettiligi bolsa kerek. Azghantay uaqyt aralyghynda-aq bar әlemdi «jaulaghan» ghalamtordyng qyzyghyn endi qazaq auyly da kóre bastady.

Qazirgi tanda qalada túratyn aghayynnyng kýnin internetsiz elestetu mýmkin emes. Júmys kýnin ghalamtor aqtarumen bastaytyndardyng kóp ekenin aityp bәstesuge bolady. Sharua alqymnan alyp túrsa da, aldymen elektrondy poshtamyzdy tekserip, jahanda bir týnning ishinde ne ózgergenin biluge qúmartyp túratynymyz da internetting qúdyrettiligi bolsa kerek. Azghantay uaqyt aralyghynda-aq bar әlemdi «jaulaghan» ghalamtordyng qyzyghyn endi qazaq auyly da kóre bastady.

Aqtóbe oblysynynan shalghayda jatqan audandardyng biri - Bayghaniyn. Áygili jyrshynyng atyn iyemdengen búl audan әuelden mal baghyp kýneltkenderding mekeni. Kenes Odaghy kezinde enbegimen daralanghan shopandarmen maqtanatyn auyl halqyna internet alghashynda tansyq nәrse bolyp kóringeni ras. Audan ortalyghyndaghy 3 mektep pen týrli qyzmet kórsetu mekemelerinde ghana bolghan internetpen qazir auyl túrghyndarynyng barlyghy derlik tanys. «Qazaqtelekom» Aksionerlik Qoghamymen birlesken Megaline qyzmeti 2007 jyldyng mamyr aiynan beri auyl halqynyng býkilәlemdik jelige qosyluyna mýmkindik jasap keledi. Audan ortalyghy Qarauylkeldidegi 192 shanyraq ghalamtordy paydalanu «baqytyn» sezinip jýr. Ata-ana alystaghy student balasymen jyldam habar alysqanyna mәz, oqushylar izdegenin tez arada tauyp beretin aqyldy «ústazgha» dәn riza. Ózgeler aigha jol salyp jatqanda, internetti janadan iygeru ýstindegi  biz ýshin qarapayym qazaq auylynyng bir qadam bolsa da algha basqany keremet janalyq ekenin joqqa shygharugha bolmaydy. Býginde býkil aqparat ghalamtor arqyly taralady. Al, aqparatqa iyelik etken adamnyng әlemge әmir jýrgizetini taghy bar. Endeshe, qazaq auylynyng janalyqqa bir taban  jaqyndaghany ýshin quanu kerek.

Jomart Shәliyev, polisiya qyzmetkeri:

Áuelde internet degen týsinikke  ýrke qaraytynmyn. Tipti, alghashynda kompiuterding tintuirin qolgha qorqyp alatyn kezder boldy. Biraq, uaqyt bәrin ýieretedi eken. Qaraghandyda oqityn úlymmen ghalamtor arqyly op-onay tildesemin. Qayda, ne istep jýrgeninen habardar bolyp otyramyn. Auyl adamdarynyng kóbisi qazir ghalamtordy paydalanady. Halyq  bilimdi bolyp, ozyq tehnikany mengergende ghana Qazaqstan algha basady. Sondyqtan, Otanymyzdyng bir bólshegi - auylymyzgha internetting kelgeni biz ýshin ýlken quanysh.

Sanjar Rahat, oqushy:

Men qazir 2 synypta bilim alyp jatyrmyn. Atam maghan kompiuter alyp berdi. Sabaghymdy oryndap, ýy tapsyrmasyn bitirgennen keyin ghana mening kompiuterge otyruyma rúqsat beredi. Búryndary men tek oiyn oinaytynmyn, al qazir, ýige internet qondyrghasyn týrli sayttardy qaraymyn. Internetten men januarlar, әlemning memleketteri turaly kitapta joq mәlimetterdi tez tauyp alamyn. Sosyn, suretin shygharyp qoyamyn.

«Abay-aqparat»