Biyl Qazaqstan bioaluandyq saqtau qauymdastyghy men Qazaqstan qústardy qorghau odaghynyng jetekshi ornitologtarynyng birigip ótkizgen saualnamasy nәtiyjesinde jyl qúsy bolyp qaratorghay tandalypty. Selt etkizer janalyq qoy. 
Myna Resey ornitologtarynda búl dәstýrding tamyryn kenge jayghaly qashan! Orys halqy әr jylgha bir qústyng esimin berip, sol jyldy әlgi qústy kóbeytuge, ony nasihattaugha, qorghaugha arnaydy.
Al bizde búl shara 2006 jyldan beri ghana qolgha alyndy. Osy uaqytqa deyin beyne, biz qústan, әlde qús bizden jyraq ketken synayda ómir sýre berippiz. Áriyne, eshten kesh jaqsy. Ótken jyly boztorghay jyly bolsa, 2008 jyly tyrnalardy әspettegen edik. Biyl – qaratorghay jyly.
Qazaqqa jaqyn búl qústyng elimizde ýsh týri mekendeydi eken. Qarapayym qaratorghay, qyzghylt qaratorghay jәne mayna dep atalatayn ýndi qaratorghayy. Bizding elge keletin qaratorghaylar negizinen Ýndistan, Pәkistan aumaghyn qystap shyghady.
Qaratorghay – qazaqqa kóktemning habarshysy ispetti. Tipti, qaratorghaydyng óz mezgilinde úshyp keluining de asa mәni bar. Aldymen ontýstik ónirge kelip jetetin búl qústyng ótken jyly eki apta keshigip kelui diqandardyng enbegine eleuli әser etken. Múny aityp otyrghanymyz, búl tittәy qús shegirtkemen, egin dalasyna ziyankes jәndiktermen qorektenedi. Yaghni, siz ben bizding toqshylyghymyz, eginning bitik shyghuy qaratorghaydyng kelip jetuine de baylanysty.

Biyl Qazaqstan bioaluandyq saqtau qauymdastyghy men Qazaqstan qústardy qorghau odaghynyng jetekshi ornitologtarynyng birigip ótkizgen saualnamasy nәtiyjesinde jyl qúsy bolyp qaratorghay tandalypty. Selt etkizer janalyq qoy. 
Myna Resey ornitologtarynda búl dәstýrding tamyryn kenge jayghaly qashan! Orys halqy әr jylgha bir qústyng esimin berip, sol jyldy әlgi qústy kóbeytuge, ony nasihattaugha, qorghaugha arnaydy.
Al bizde búl shara 2006 jyldan beri ghana qolgha alyndy. Osy uaqytqa deyin beyne, biz qústan, әlde qús bizden jyraq ketken synayda ómir sýre berippiz. Áriyne, eshten kesh jaqsy. Ótken jyly boztorghay jyly bolsa, 2008 jyly tyrnalardy әspettegen edik. Biyl – qaratorghay jyly.
Qazaqqa jaqyn búl qústyng elimizde ýsh týri mekendeydi eken. Qarapayym qaratorghay, qyzghylt qaratorghay jәne mayna dep atalatayn ýndi qaratorghayy. Bizding elge keletin qaratorghaylar negizinen Ýndistan, Pәkistan aumaghyn qystap shyghady.
Qaratorghay – qazaqqa kóktemning habarshysy ispetti. Tipti, qaratorghaydyng óz mezgilinde úshyp keluining de asa mәni bar. Aldymen ontýstik ónirge kelip jetetin búl qústyng ótken jyly eki apta keshigip kelui diqandardyng enbegine eleuli әser etken. Múny aityp otyrghanymyz, búl tittәy qús shegirtkemen, egin dalasyna ziyankes jәndiktermen qorektenedi. Yaghni, siz ben bizding toqshylyghymyz, eginning bitik shyghuy qaratorghaydyng kelip jetuine de baylanysty.
«Joghary-tómen ýirek, qaz, úshyp túrsa sympyldap» (Abay) deytin zaman emes. Ári shahar jaghdayynda búl suret saghymgha ainalghaly qashan. Áytpese, keshe ghana edi ghoy, kórnekti qalamgerimiz Iliyas Esenberlinning «Baum toghayy» degen taqyrypta Almatynyng bazarly bau-baqshasyn әspettep jazatyny. Qarqyndy tehnogendi damu tabighat tylsymyn aranyna alghaly, kórikti mekenning uyz kórinisi keyingi úrpaq boyyna kórkem óner retinde suretter arqyly jetpesine kim kepil?!
Osy rette «Almaty aqshamy» gazetining ilkide «Qústar kýnin» ótkizu turaly bastamasy bolghanyn eske sala ketkendi jón kórip otyrmyz.
Qalagha «Qústar kýni» qajet. Jusan iyisin iyiskemegen, tabanynyng býri topyraqqa tiymegen qala óskini qazaq dalasynyng quaty men úlylyghyn qabyldau ýshin de «Qústar kýni» qajet.

Tabighatynda qazekem – qúsjandy últ edi. Baytaq atyrapty «qús qanaty talatynday» deydi. Sergek jandy «qúsúiqyly» deydi. Saqsa jandy «eki shoqyp, bir qarap» deydi. Búl qazaqtyng qúsqa, onyng minezine tenemeytini joq. «Kól jaghalay mamyrlap qu men qaz, júmyrtqa izdep, jýgirip balalar mәz» deydi hakim Abay da qústyng qazaq túrmysy ýshin shat-shadyman bazarly әlem ekenin menzep.
Qazaqtyng sonyng ishinde, júdyryqtay ghana qaratorghaydy ynty-shyntysymen jaqsy kóretinine bәs tiguge bolady.

Keledi qaratorghay qanat qaghyp,
Astyna qanatynyng marjan taghyp.
Birge ósken kishkentaydan sәulem edin,
Ayryldym qapylysta senen naghyp.

Qaratorghay,
Úshtyng zorgha-ay.
Beyshara, shyryldaysyn.
Jerge qonbay.

Ertisting ar jaghynda bir tereng say,
Sýiretken jibek arqan tel qonyr tay.
Aghashtyng bútaghyna qonyp alyp,
Sayraydy, tang aldynda qaratorghay – dep shyrqaghan edi qazaqtyng Aqan serisi. Suret qoy, qarap otyrsanyz!..

Endi birde:

Qaraghym, ainalayyn, qara qasym.
Jibektey qara maqpal qara shashyn, erkem-ay.
Elikting laghynday egilemin.
Móldirep, seni oilasam, kózden jasym, erkem-ay

Qaratorghay, qaraghym-ay,
Móldirep, seni oilasam, kózden jasym, erkem-ay, – der edi Halyq әni.

Serining kóniline ortaq bolghan, halyqtyng inkәr múnyna boylaghan búl júdyryqtay qústyng qúdireti nede edi? Búl qúdiret – qazaqtyng ózinde, tabighatqa degen riyasyz kónilinde edi. Qazaq tabighatynda әsershil, sezimshil halyq edi. Busanghan kórikti meken onyng syrtqy әlemimen qosa, ishki dýniyesi, syrlasy edi. Qaratorghay qazaqtyng – tuysy edi. Biyl jyl qúsy qaratorghay boldy.