Juyrda biz kórshi memlekette oryn alghan bir narazylyqtyng kuәgeri boldyq. Barlyghymyz biletindey, birneshe jyldar boyy Sankt-Peterbor qoghamdastyghy әlemdegi gazdy shygharu, tasymaldau jәne satu korporasiyasyna qarsy túruda. Búl kompaniya әlemge tanymal, biraq memleket ishindegi memleket - Resey Gazpromy bolmaghanda, onda búl mәsele bizge de, Resey júrtshylyghyna da tansyq bolmaushy edi.

Alayda, Sankt-Peterbor qoghamynyng Gazprommen «Ohta Sentr» dep atalghan «mәdeniyet» orny ýshin «soghysyp jýrgeni» bizdi bir jaghynan tang qaldyruy yqtimal. Qala qoghamy qysymynyng kýshimen búl daugha әlemge tanymal sәuletshiler Foster, Kurasava jәne YuNESKO siyaqty halyqaralyq qauymdastyqtar da qosyldy.

Juyrda biz kórshi memlekette oryn alghan bir narazylyqtyng kuәgeri boldyq. Barlyghymyz biletindey, birneshe jyldar boyy Sankt-Peterbor qoghamdastyghy әlemdegi gazdy shygharu, tasymaldau jәne satu korporasiyasyna qarsy túruda. Búl kompaniya әlemge tanymal, biraq memleket ishindegi memleket - Resey Gazpromy bolmaghanda, onda búl mәsele bizge de, Resey júrtshylyghyna da tansyq bolmaushy edi.

Alayda, Sankt-Peterbor qoghamynyng Gazprommen «Ohta Sentr» dep atalghan «mәdeniyet» orny ýshin «soghysyp jýrgeni» bizdi bir jaghynan tang qaldyruy yqtimal. Qala qoghamy qysymynyng kýshimen búl daugha әlemge tanymal sәuletshiler Foster, Kurasava jәne YuNESKO siyaqty halyqaralyq qauymdastyqtar da qosyldy.

Syrt kózge búl daudyng sebebi ne? Bir qaraghanda týkke túrmaytyn aitys... Gaz alpauyty zәulim ghimarat salghysy keledi. Biraq, búl mәselening bergi beti. Al eger oghan terenirek ýnilsek, zәulim ghimarat - búl ómir salty, iydentifikasiyalyq kod, mәdeny óktemdik sayasatynyng elementi. Mine, gәp qayda jatyr?.. Bilginiz kelse, zәulim ghimarat - búl mәdeny jahandanudyng elementi nemese amerikandyq ómir saltynyng mәdeny óktem sayasatynyng syipaty. Áriyne, biz jahandanudan bas tartpaymyz jәne ony joqqa shygharmaymyz. Jahandanudyng jaqsy jaqtary da az emes. Atap aitsaq, kapital erkindigi, aqparat erkindigi (shartty týrde bolsa da), halyqtyng erkin kóship-qonuy. Alayda, biz jahandanu barlyq últtyq mәdeniyetterdi shartty týrde joyyp jibergenshe ony tek qana qoldap otyratyn bolamyz.

Endi tikeley aitpaq әngimemizge kóshelik.

Bitlz, ABBA, Es-of-Beys jәne t.b. esimizde shyghar.. Biz osynou әlemdik shedevrlerdi sýisinip tyndaymyz. Biraq, osy shedevrler bizding úly epostyq jyrlarymyzdy -«Alpamys» pen «Qobylandynyn» nemese liroepostyq «Qozy Kórpesh - Bayan Súlu» jyry men «Qyz Jibektin» ornyn basa ala ma? Joq.

Búl mәseleni kóteruimizding sebebi nede?

Osy jerde iydeologiyanyn, yaghny sayasy mәdeniyetting keregi nede ekendigi aiqyndalady.

Mәdeniyet tarihy degen úghym bar. Mysaly, Almaty qalasynyng ózindik mәdeny tarihy bar. Almaty simvoldyq maghanasynda «Almanyng qalasy» degendi bildiredi. Almaty aporty búrynghy Kenes Odaghy kezinde býkil әlemge tanymal boldy. Búl da brend... mәdeny brend edi. Al búl almalar qazir qayda? Ol almalardy qarjygerlerdin, brokerler men biyliktegi kәsipkerlerding paydakýnemdigi men aram oljagha degen «ansary» jep qoydy.

90-jyldardyng basynda Almatyda tarihiy-mәdeny múra obektileri kóp bolghan. Al qazir olar qayda? Olar qazir qayda ketti? Olarda memleketting «týngi qarauyl» prinsiypi jariyalanghan kezdegi alghashqy naryq turaly týsinik - «Laissez-faire» yaghni, «әreket erkindiginin» qúrbany boldy.

Almatyny Viktor Hrapunov biylegen kezde tarihy eskertkishter túrghan 200-ge juyq jer uchaskeleri satylyp jiberilipti. Songhy jyldary Almatyda onshaqty tarihy qúndy ghimarattar taghy da joq boldy. Shynyn aitsaq, Almaty beynesin «janartugha» óz ýlesterin qosqan Hrapunovtan basqa da adamdardy ataytyn bolsaq, olardyng tizimi úlghaya beredi, biraq búl mýlde basqa әngime.

Mine, osy «basqa әngimelerdin» qortyndysynda qazaq mәdeniyetining «jusan besik dalasy» bolghan, әrbir tabighy apattargha tózimdi jәne әr uaqytta óz qalpyna qayta oraludan ainymaytyn Almaty bar boyauynan onyp, kosmopolitizmge boy úrghan «daladaghy jalghyz daraqqa» ainaldy. Sonymen qatar, endi «jat mәdeniyetter jeli» soghyp Almatydaghy qazaqilyqtyng kýre tamyryn ýzip, týbimen qúrtyp, ol jayynda úrpaq jadynda eshtene qaldyrmay týp-tamyrymen joyyp jiberdi dep aitugha bolady.

London, Pariyj, Berliyn, Vena t.s.s. iri megaortalyqtardyng mәdeniyetine qaranyzshy. Ol jerde býkil audandardy qúlatu túrmaq qogham men ókimetting úigharymynsyz tipti eshtenege tiyisuge bolmaydy!

Tayauda mening diplomat tanysym jeke iyelik qúqyghy bolsa da 10 jyl boyy ghimaratty ishki kýrdeli jóndeuden ótkizuge, әrleu júmystaryn jýrgizuge jergilikti munisipaliytetten rúqsat alugha tyrysqany jóninde jәne sol әreketining sәtsiz bolghany turaly aityp berdi. Is jýzinde ózin ózi syilaytyn memleketterde búl mýmkin emes eken, sebebi ghimarat «tarihiy-mәdeny nysan» jәne ol túrghylyqty halyqtyng sana-sezimining bir bóligi bolyp tabylady. Al biz ózimizding tól múralarymyz sana-sezimimizben birge ómir sýretinine mәn bermiz be? Ókinishke qaray joq.

Ayaqtap kelgende biz sheteldikterdi ózimizding «plastik pen shynydan jasalghan qoraptarymyzben» tang qaldyra alamyz ba, olarda búnyng bәri de bar ghoy. Óitkeni, mәdeniyette «basqa»degen úghym óte manyzdy. Bizding qymyzhanalar qayda?...Últtyq mazmúny bay auyldarymyz qayda? Biz osy mәseleni Elbasy kótergende ghana týsinip, «oyanuymyz» kerek pe?

Peterbor basqalargha qaraghanda mәdeniyetting «basqasha» boluy ýshin óz qúqyqtaryn qorghaugha mýddeli bolyp jatyr. Búl óte dúrys әreket. Demek biz de «bir qalypty» bolghansha «basqasha» boludy oilastyrayyq. Eleusiz emes, erekshe bolayyq!