Gazetimizding ótken sanyndaghy «Múhtar Shahanov qoghamdyq qozghalys qúrugha kiristi» degen habargha qatysty redaksiyagha kelgen qonaqtyng aty-jóni ­- Shapyrashty Asylhan by Artyqbaev. Qyzmeti - Qazaqstan Kazaktary odaghynyng últaralyq qatynastar jónindegi basqarmasynyng bastyghy. Búl la­uazymgha HIH ghasyrdyng ortasynan beri qaray Ýlken Almaty stanisasy kazaktarynyng atamany bolghan Qydyrәli Ýsenning besinshi úrpaghy retinde múragerlikpen qol jetkizgen. Kazak qúrylymyndaghy әskery sheni - polkovniyk. Sonday-aq tarih jәne etnografiya taqyrybynda ýzdiksiz maqalalar jazyp jýretindigin búrynnan biletinbiz. Ózining «Aymaq saqshysy» degen ataumen otan qorghaudyng balama jobasyn dayyndap, 1999 jәne 2009 jyldary elimizding Qauipsizdik kenesi men Qorghanys ministrligine úsynghanyn aitty. Jalpy últ mәselesine kelgende bey-jay qaramaytyn azamattyng pikirine gazet betinde oryn berudi biz de jón kórdik.

Gazetimizding ótken sanyndaghy «Múhtar Shahanov qoghamdyq qozghalys qúrugha kiristi» degen habargha qatysty redaksiyagha kelgen qonaqtyng aty-jóni ­- Shapyrashty Asylhan by Artyqbaev. Qyzmeti - Qazaqstan Kazaktary odaghynyng últaralyq qatynastar jónindegi basqarmasynyng bastyghy. Búl la­uazymgha HIH ghasyrdyng ortasynan beri qaray Ýlken Almaty stanisasy kazaktarynyng atamany bolghan Qydyrәli Ýsenning besinshi úrpaghy retinde múragerlikpen qol jetkizgen. Kazak qúrylymyndaghy әskery sheni - polkovniyk. Sonday-aq tarih jәne etnografiya taqyrybynda ýzdiksiz maqalalar jazyp jýretindigin búrynnan biletinbiz. Ózining «Aymaq saqshysy» degen ataumen otan qorghaudyng balama jobasyn dayyndap, 1999 jәne 2009 jyldary elimizding Qauipsizdik kenesi men Qorghanys ministrligine úsynghanyn aitty. Jalpy últ mәselesine kelgende bey-jay qaramaytyn azamattyng pikirine gazet betinde oryn berudi biz de jón kórdik.

«Qazaqstandyq últ» nemese «Últ birligi» degen dok­trinalar - týbin qughanda tәuelsizdigimiz ýshin óte qaterli úghymdar. Sebebi, ótken jylghy halyq sanaghynda belgili bolghanday, Qazaq elining bayyrghy últy qazaqtardyng demografiyalyq ýles salmaghy 70 payyzgha jetip qalghany belgili. Búl kórsetkish endi on-on bes jyldyng kóleminde arta týsetini - soqyrgha tayaq ústatqanmen birdey ap-ayqyn mәsele. Qazaq últynyng ejelgi saq, ýisin dәuirinen beri qaray osy jerde qalyptasqany endigi esh dau tudyrmaytyn aqiqat bolsa kerek. Býgingi qazaqtardyng etnikalyq túrghydan birtekti últ ekenin kenes dәuirinde akademik Orazaq Smaghúlov aghamyzdyng enbekterinen bilemiz. Basqa últtardyng aldymen patshalyq dәuirde, odan keyingi kenes zamanynda qonys audaru joldarymen qalyptasqany - aqiqat. Sondyqtan óz basym qazaq últyn memleket qúrushy últ dep qaraymyn da, basqa últtardy diaspora dep bilemin. Osy kózqarasym boyynsha Qazaqstan halqy qazaq últy negizinde birigui kerek degen pikirdi ústanamyn.

Býgingi kýni elimizde 140 últ túrady dep jýr. Sonda keshe ghana elimizge Afrikanyng bir elinen joghary bilim alugha kelip, osynda ýilenip, qalyp qalghan jalghyz azamat ta últ qúraytyn bolghany ma? Búl net­ken namyssyzdyq sonda?!

Endi Qytaygha 1 million gektar jer jalgha beriledi-mis degen sóz shyqty. Mening ótken ghasyrdaghy 60 jyldary Qytaydan kóship kelgen tanys aqsaqalym bar. Ol kisi - 1944 jyly «Ýsh aimaq tónkerisine» qatys­qan adam. Sol kisining aituynsha, tónkeristi sol kezde úighyr aghayyndar tolyghymen qolday qoymaghan eken. Eger sol kezde qazaq-úighyr  arasynda auyzbir­lik bolghanda, Shynjandaghy jaghday mýldem basqasha qalyptasqan bolar edi dep aityp otyrady. Sol siyaqty býgin bizding halyq ta óz ishimizde berik yntymaghymyz bolmasa, qazirgi zamanghy jahandanu dәuirinde sol Qytay aidaharyna jútylyp ketuimiz de ghajap emes. Búl mәselege kelgende, elimizdegi aqparat qúraldarynyng taratyp otyrghan mәlimetteri kónil kónshiterlik emes! Sizder osyghan basa nazar audarsanyzdar degen ótinishimdi de aita keldim.

QHR - ekonomikasy asa joghary qarqynmen damyp kele jatqan quatty memleket ekeni dausyz (ol elding eksporttyq әleueti 2009 jyly әlemdik kóshbasshy GFR-ding ózin yghystyrghany belgili. - Red.). Osynshalyq zor ekonomikasy bar QHR ótken jyly 1500-2000 shaqyrym qashyqtyqtaghy jyljymaly әskery dayyndyq sabaghyn sputnik arqyly baqylau jýiesinen ótkizip, qaru-jaraq týrlerin jәne arnayy tehnikalyq jaramdylyghyn tekserip, belgilep aldy. Resey әskery sarapshylary QHR Qiyr Shy­ghys­qa shabuylgha shyqqan jaghdayda ýsh-aq kýnge tótep bere alady degendi aitady. Qytay әskeriylerining Qiyr Shyghysta orys armiyasyn izdep ýsh kýn sandalyp jýrgeni turaly anekdot bar. Anekdottyng ómirding ashy shyndyghynan tuatyny - belgili jay. Sol sebepti de Resey preziydenti Medvedev kezin­de Izrailge kóship ketken 700 myng evrey azamatyn qayta qonystandyru mәselesin kóte­rip otyr. Sonymen qatar Qiyr Shyghysta búrynghy kazachestvony qalpyna keltiru mәselesin kýn tәrtibine shygharyp, aralarynan óz janyna 9 kenesshi saylap alghany kóp jaghdaydy anghartsa kerek.

Kazachestvo - qoghamdaghy eng jaqsy úiymdasqan tәrtipti de, dәstýrli top-soslovie bolyp esepteledi. Memleket qauip­sizdigi ýshin tek býgingi kýngi ta­lapqa say qayta qúryp, el iygiligine ainaldyra biludi Resey sayasy basshylyghy kesh te bolsa týsingen synayly.

Bizding elde kazachestvo qúramynda 3 payyzgha juyq qazaq barmyz. Búl, әriyne, az! Óz tarapymyzdan kem degende teng jarymyn qazaqtardan jasaqtau mәselesin qarastyryp jatyrmyz.

Dәstýrli kazachestvoda shekaralyq 50 shaqyrym aumaqta óz qojalyqtarynyng kómegimen memleketting qorghanys salasyn kelisim-sharttar arqyly auylsharuashylyq ónimderimen qamtamasyz etuge mindettelip, ózdi-ózin qamdaushy derbes úiym bolyp qúrylghan tәjiriybeni bý­gingi Qazaqstanda da jýzege asyratyn bolsaq, bolashaq úrpaq patriottyq ruhta tәr­biyelenip, el qauipsizdigin qamtamasyz etuding qaltqysyz týri qalyptasqan bolar edi. Mening osy aityp otyrghan oilarymdy Qazaqstan Kazaktary odaghynyng tóraghasy Yuriy Zaharov myrza da qoldaydy.

Beybitshilik jaghdayda halyqtyng jalpy sanynyng 1 payyzy qorghanys shebinde qyzmet atqarugha tiyis. Búl kórsetkish boyynsha býgin elimizde 45-50 mynday ghana azamattyng әskery boryshtaryn atqaryp jýrgeni belgili. Artqy shep (rezerv) búdan keminde on esege artyq boluy kerek. Mening «Aymaq saqshysy» dep atalatyn jobam osy olqylyqtyng ornyn toltyrsa, onda  ol jas úrpaqty otanshyldyq ruhta tәrbiyelesek degen niyetten tughan desem, artyq aitqandyq bolmas. Kenes zamanynda 10 milliongha juyq kazaktyng qughyn-sýrginge úshyrap qúrban bolghany - 6 million evreyding fashizm qúrbany bolghanynan da asyp týsetinin jalpy júrtshylyq bile bermeytin jaghday.

Taghy bir aita ketetin mәsele - «Qazaqstan Halqy assambleyasy» mening týsinigimde ata zanymyzgha sәikespeytin «ýy ishinen ýy tikken» qúrylym siyaqty kórinedi. Bara qalsan, shyn mәninde nendey istermen ainalysyp jatqanyn týsine almay qaytasyn. Osynday qúrylymdar arqyly el bolashaghyn aiqyndaudyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Sol se­bep­ti de shahanovshylardy qoldap, «El birligi doktrinasyna», jerimizdi syrt memleketterge jalgha beruge mýldem qarsy ekenimdi gazetteriniz arqyly júrtqa aitu ýshin keldim. El bolashaghy әueli qazaq hal­qynyng yntymaq-birliginde ekenin úmytpayyq, aghayyn!

Jazyp alghan - Marat UATQAN

"Obshestvennaya pozisiya" gazeti (Dat jobasy)