Aqyn Nesipbek Ayt basqaratyn «Altyn tamyr» jurnalynyng 6-shy sany býtindey Múhtar Maghauinning qalamgerlik taghdyry men shygharmashylyghyn taldaugha arnalypty. Bizding qolymyzda jurnalda jariyalanghan maqalalardyng tolyq elektrondy núsqasy bar. Aldaghy uaqytta onyng bәri portalymyzda jaryq kóretin bolady.

Osy kýnderi Praga qalasynda túratyn qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghuin 70 jasqa keldi. Úly qaghan Shyghys han turaly tarihy derekti roman jazudan bas kótere almay jatqan qalamger juyq arada elge at basyn búra almaytyn siyaqty. Kýres pen arpalysqa toly jalyndy jyldardy artqa tastaghan bayandy ghúmyrynyng zor belesin Múhang alysta, Europanyng tórinde bala-shaghasynyng ortasynda ghana atap ótetin kórinedi. Alayda oghan «elge qayt, mýbarak qolyndy alayyq, núr sipatyndy kórelik» dep hat jazatyn zamandastary kóp. Sonyng biri Myrzatay Joldasbekov «Altyn tamyr» jurnaly arqyly tómendegidey lebiz bildiripti.

Aqyn Nesipbek Ayt basqaratyn «Altyn tamyr» jurnalynyng 6-shy sany býtindey Múhtar Maghauinning qalamgerlik taghdyry men shygharmashylyghyn taldaugha arnalypty. Bizding qolymyzda jurnalda jariyalanghan maqalalardyng tolyq elektrondy núsqasy bar. Aldaghy uaqytta onyng bәri portalymyzda jaryq kóretin bolady.

Osy kýnderi Praga qalasynda túratyn qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghuin 70 jasqa keldi. Úly qaghan Shyghys han turaly tarihy derekti roman jazudan bas kótere almay jatqan qalamger juyq arada elge at basyn búra almaytyn siyaqty. Kýres pen arpalysqa toly jalyndy jyldardy artqa tastaghan bayandy ghúmyrynyng zor belesin Múhang alysta, Europanyng tórinde bala-shaghasynyng ortasynda ghana atap ótetin kórinedi. Alayda oghan «elge qayt, mýbarak qolyndy alayyq, núr sipatyndy kórelik» dep hat jazatyn zamandastary kóp. Sonyng biri Myrzatay Joldasbekov «Altyn tamyr» jurnaly arqyly tómendegidey lebiz bildiripti.

Biz bәrimiz de keshegi dýniyening tórt búryshyna mәngilik el ornatamyz degen týrikting úrpaghymyz, qazaq halqynyng perzentimiz, ekeumiz Beysenbay Kenjebaev deytin qasiyetti qara shaldyng balasymyz. Sol kisining jetekshiligimen ghylymgha bardyq. Sen bergi Altyn Orda, Qazaq handyghy zamanynan, tarihymyzdyng asa bir eleuli kezeninen dissertasiya jazyp, dәuirdi tirilttin. Meni Beysekeng týrik kezenine saldy. Sóitip, aghayyndy ekeumiz bile bilgen kisige qazaq әdebiyetining tarihyn on eki ghasyrgha terendettik. Múny júrt aityp ta, jazyp ta jýr. Onyng ýstine sen bizding qazaq oiynyn, sanasynyn, әdebiyetining baghyna tughan qayratkersin. Sening qalamynnan tughan shygharmalaryng da qazaq tarihynyn, sanasynyn  mәrtebesin kóteruge qyzmet etip keledi.

Keshe kim edik, qúdaygha shýkir, býginde Qazaqstanyndy әlem tanyp, moyyndady. Elordang ensesin kóterip, Aq Ordang asqaqtap keledi. Tәubә deyik.

Múhtar bauyrym, sen elden Europagha ketkeli de biraz jyldyng bedeli boldy. Ol jaqta qazaqty ghana emes, jalpy adamzatty tang qaldyratynday shygharmalar jazyp jatqan da bolarsyng mýmkin. Qalay degende de, qatar jýrgen, birge jýrgen azamatymyzdyn, bauyrymyzdyn, qayratkerimizding syrtta jýrgeni bizge batady, qabyrghamyzdy qayystyrady.

Biz seni saghynamyz, Múhtar! Sen de bizdi, elindi, el-júrtyndy, tughan jerindi saghynbaydy dep oilamaymyn, saghynasyn, әriyne.

Jasy jýzden asyp jatqan bir әkemizden inileri: "Ómir degen qanday eken, kóke?" -  dep súraghan eken. Sonda әkemiz basyn kóterip: "Onyng nesin súraysyndar, shyraqtarym?! Ómir degen esikti ashyp-japqanday-aq" degen eken. Men jetpisten astym, sen de jetpiske kelip qaldyn. Inimiz Nesipbek ózining jurnalynyng kezekti sanyn týgelge juyq saghan, sening jetpis jyldyghyna arnap otyr. Jurnal betterinen de sarghayghan saghynyshty sezdim. Osynysy ýshin Nesipbekke "Kóp jasa! Tәniri jarylqasyn!" dep aghalyq alghysymdy aittym.

Qadirli Múhtar bauyrym!

Adam balasyn dәm aidap, qayda aparmaydy deysin, biraq bәribir tughan elden, tughan jerden ystyq, tughan ólkeden qymbat eshtene joq.

Sen óz eline, óz tughan halqyna kerek adamsyn.

Minez kimde joq deysin, "bitke ókpelep tonyndy otqa salma" degen bar emes pe, baz bireuding kinәsi bolsa bolar, biraq elding kinәsi joq - eline oral!

Búl fәny dýniyede bir-birimizdi qoldap, bir-birimizdi demep, qol alysyp, sәlemdesip, bir-birimizge tilektes bolyp jýrgennen artyq eshtene joq, bauyrym.

Sәlemmen, Myrzatay Joldasbekov