Dihan QAMZABEKÚLY: Abay «Alla» dep edi. Býgingiler «Allah» dep jýr...
Dihan QAMZABEKÚLY, L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining oqu-әdistemelik júmys jәne strategiyalyq damu jónindegi prorektory, filologiya ghylymynyng doktory, professor:
- Ózderiniz bastamashy bolyp, Euraziya últtyq uniyversiyteti janynan «Alash» institutynyng irgesin qaladynyzdar. Múny qúrudaghy maqsat ne edi jәne onyng býgingi júmystary qalay jýrip jatyr?
- 2007 jyly Alashorda ókimetinin, jalpy, HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq ziyalylarynyng memleket qúru tәjiriybesine 90 jyl toldy. Osy aituly sәt jaqyndap kele jatqanda, Qazaqstanda keybir azamattar tarapynan iygilikti júmystar istele bastady. Ásirese, Almatyda biraz sharualar jasaldy. Mәselen, «Alash qozghalysy» sekildi qújatty kitaptar dayyndaldy. Osy ýrdiske biz de qosylyp, 2006 jyly kýzde uniyversiytettegi ghylymy kenesting sheshimimen «Alash: mәdeniyet jәne ruhany damu» atty institut qúrdyq.
Dihan QAMZABEKÚLY, L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining oqu-әdistemelik júmys jәne strategiyalyq damu jónindegi prorektory, filologiya ghylymynyng doktory, professor:
- Ózderiniz bastamashy bolyp, Euraziya últtyq uniyversiyteti janynan «Alash» institutynyng irgesin qaladynyzdar. Múny qúrudaghy maqsat ne edi jәne onyng býgingi júmystary qalay jýrip jatyr?
- 2007 jyly Alashorda ókimetinin, jalpy, HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq ziyalylarynyng memleket qúru tәjiriybesine 90 jyl toldy. Osy aituly sәt jaqyndap kele jatqanda, Qazaqstanda keybir azamattar tarapynan iygilikti júmystar istele bastady. Ásirese, Almatyda biraz sharualar jasaldy. Mәselen, «Alash qozghalysy» sekildi qújatty kitaptar dayyndaldy. Osy ýrdiske biz de qosylyp, 2006 jyly kýzde uniyversiytettegi ghylymy kenesting sheshimimen «Alash: mәdeniyet jәne ruhany damu» atty institut qúrdyq.
Astanadaghy «Alashty» ashudaghy taghy bir sebep - Últtyq Ghylym akademiyasy qoghamdyq qana mәrtebege týskennen keyin «ghylym uniyversiytetterge baruy kerek, ghylymy zertteu ortalyqtary ashyluy qajet» degen niyetke ýn qosu edi. Instituttyng negizgi maqsatyn qysqasha ýsh baghytpen týsindiruge bolady. Birinshi - Alash ziyalylary enbekterining mәtinin jinau. Onyng kóp bóligi Reseyding múraghat, kitaphanalarynda ekenin aita keteyin. Ekinshi baghyt - sol mәtinderdi saralau, býginning paydasyna jaratu. Ýshinshi - til, mәdeniyet, óner salasynda Alash qúndylyqtaryn ghylymy jәne praktikalyq baghytta retimen, ornymen nasihattau.
- Búl sharualardyng qarjylyq qoldau jaghy qalay boldy?
- Negizi, uniyversiytet janyndaghy instituttar ózi tek útyp alatyn granttar boyynsha ghana júmys isteydi. Qazaqstanda irgeli ghylymdargha grant jariyalanatyny mәlim. Sonday-aq uaqyty shekteuli, ótpeli granttar bolady. Bir baghyt ýshin úzaq jyldargha arnalghan grant joq. Alash degen - bizding mәngilik taqyrybymyz. Qazaq qazaq bolghaly ruhy men mәdeniyetine ólshem, tútqa bolghan osy úghym bolghan son, búl baghytqa úzaqqa arnalghan qarjylar bólinetin shyghar dep oilaghan edik. Biraq aitarlyqtay qoldau kórsetken eshkim bola qoymady. Mysaly, 2007 jyly Bilim jәne ghylym ministrligi «Últtyq iydeya» degen ghylymy grant jariyalady.
Qyzyq retinde aita keteyin, sol grantqa Astanadaghy bizding de, Almatydaghy qazaqtyng tarihyn, shejiresin zertteytin «Alash» ortalyghynyng da jobalary ótpegen. Sonda múny qalay týsinuge bolady? Ózi jariyalanyp otyrghany últtyq iydeya bolsa, Alash úghymy sonyng temirqazyghy emes pe? Múnyng sebebi mynada deuge bolady, bizding qazirgi biylik basynda jýrgen tarihty bilmeytin biraz sabazdar «Alash» degen sózden әli kýnge qorqady. Alash atauyna ýrke qarap, ony qoghamnyng túraqtylyghyna ziyan keltiretin «býlikshi iydeya» retinde qaraydy. Qyzyq bolghanda, osy institutty qúru kezinde uniyversiytette biraz adam Alash úghymyn 1990 jyldardyng basynda Rәtbek qajynyng qolyn syndyratyn «Alash» degen úiymmen shatastyrady eken. «Sony nasihattap jýrsinder me?» degende, ne kýlerimizdi, ne jylarymyzdy bilmedik.
Sonda olar ýshin arghy Alash tarihy beymәlim bolghany ghoy. Qazir biz institut isine qoldau tabudyng basqa jolyn qarastyrudamyz. Mәselen, «Adjiyp» kompaniyasynyng memlekettik tildi damytugha arnalghan grantyn útyp aldyq. Onyng negizgi mazmúnyn Alashqa qatysty dýniyelermen toltyrdyq. Qazir nemisterge, aghylshyndargha, fransuzdargha arnalghan «Qazaq tili men mәdeniyetining oqulyghy» degen kitap dayyndap jatyrmyz. Oqulyqtyng ishinde Alash ziyalylarynyng oi-pikirleri, ómirbayandary bolmaqshy. Últ tarihyna, sonyng ishinde Alashqa, jәditshildikke, Euraziyalyq janasha tanymgha baylanysty sózdikter týzip jatyrmyz.
- «Alash úghymyna ýrke qaraydy» dep aittynyz. Búl qoghamnyng tabighy qajetsinbeui me, әlde sanany silkindiretin nasihattyng kemshiligi me?
- Biz qazaqtyng tarihyn, jalpy, qazirgi mýddesin tarazygha salar bolsaq, qoghamda ótkenine layyqty kózqarasy bar kózi ashyq azamattar joq ta emes. Eger qazaqtyng oqyghan 10 azamatyna saual tastasanyz, sonyng kemi segizi tarihy Alashty «eng sapaly kezenimiz» der edi. Jәne «Alash bizding býgingi ruhany janghyruymyzgha zor әser etpek» deytini de ras. Qazir biz «ói, biylik basyndaghylardyng 80-90 payyzy qazaq últynyng ókilderi» dep jýrmiz. Al «sol azamattardan qaysysy tarihty biledi?» degen súraq qoysanyz, búl janaghy 8:2 qatynasynday bolyp shyqpaydy. Onda biletinderding payyzdyq ólshemi, ókinishke qaray, óte az. Búdan shyghatyn qorytyndy ne?
Ras, bilim, mәdeniyet, jalpy, ruhany salada júmys isteytinderding deni Alashty qadirleydi. Al biylik basyndaghylardyng kóbinde búl jaghy kemshin. Alash biz ýshin ózimizdi tanudyng jәne últtyq sapanyng prizmasy siyaqty bolu kerek. Qay adam Alashty biledi, Alashty tanidy, baghalaydy, sol azamattyng dәrejesi últtyng tilin, últtyng mәdeniyetin biletin, jan dýniyesin týsinetin dengeyge jetedi. Qazir kóp adamnyng sýiegi qatyp qalghan. Kitapty bylay qoyghanda, tipti gazetti әreng oqidy.
Búryn kenes kezeninde «pәlenbay degen ministr bolmasa basqarma bastyghy ózi gazetke maqala jazyp, ózi mәsele kóterip, әdeby ómirge aralasady» deushi edik. Mәselen, Iliyas Omarov, Sheriyazdan Eleukenov syndy bayandamasyn ózi jazatyn basshylar boldy. Qazir onday tek birli-jarym azamat bar. Biraq kóbi әdeby ómirde ne bolyp jatyr, gazette últtyng múnyn qozghaytyn, joghyn joqtaytyn qanday dýniyeler shyghyp jatyr - ol jaghyna basyn qatyrmaydy. Býgingi tilmen aitsaq, «fayly taza». Endi osynday sýiegi qatyp qalghan adamdar ýshin nasihatty kóp jýrgizuimiz qajet. Qazaq «beti beri qaraytyn adam» dep aityp jatady. Solay ýmitti bolayyq. Al jastar jaghyna, әsirese, bilim jýiesine alashtanu erteden jýieli berile bastauy kerek. Balabaqsha, orta mektep, kolledj, uniyversiytette osy baghytta qarqyndy júmys jasalsa, 10 jyldyng ishinde últtyq túrghydan onalu nәtiyje beretini shýbәsiz.
- Qazir mektepterdegi Alash taqyrybyn oqytu jayy qalay?
- Mekteptegi bilim jýiesine Alash týsinigi songhy bes-alty jyl ishinde bara bastady. Aldynda tek qana Ahmet Baytúrsynúly, Maghjandar ghana aitylatyn. Qazir Alash qozghalysy qazaqtyng ómirindegi janghyru, qoghamdyq reformagha úmtylys ekeni, parasatty әreketpen qazaq dalasyna qozghau salghany tarih oqulyghynyng belgili bir taraularyna endi. Qazir Alashty tanytu kezeninde Qazaqstanda biz sekildi jýz ortalyq bolsa da kóp demes edim. Osy baghyttaghy tanymdyq úiym balalardyng arasynda da bolsyn. Mәselen, jaqynda ghana bizding uniyversiytette «Alash jastary» degen qoghamdyq úiym qúrylyp, júmysqa kiristi. Onyng úiytqysy - shetelden kelgen qazaq jastary. Almatyda Sandughash Júmaghúlova degen student basqaratyn «Alash qyzdary» atty úiymnyng júmysyna rizashylyqpen qaraymyz.
Negizi, Álihan, Smaghúldar sayasy qayratkerler edi. Biraq óz qolymen toltyrghan ómirbayan derekterinde «mamandyghynyz ne?» degen jerge barlyghy «jurnalist» dep kórsetedi. Sonda jurnalistikanyn, publisistikanyng tuuynyng ózi - «publikagha yaky halyqqa shyghu» degen sóz. Olar sózin auyzsha da, jazbasha da júrtqa jetkize alu ýshin jurnalist boldy. Alashtyng serkesi Álihan Bókeyhan «Men ishki dýniyem, tabighatym әdebiyetshi bolghandyqtan әdebiyetshi bolghanym joq, uaqyt mәjbýrlep, halqymnyng qajetine jarau ýshin әdebiyetshi bolyp otyrmyn» dep jazghany bar. Osy sekildi dýniyelerdi oqyghanda adam tebirenerliktey jauap tabasyn.
- Alash iydeyasyn tu etuge baylanysty qatardaghy sheneunikterding jayy jogharyda aityldy. Endi osy iske memlekettik túrghydan auqymdy týrde aralasu sezilmeytin sekildi. Alash qayratkerlerining intellektualdyq bolmysyn ýlgi eterdey, sony baghytqa alarday ýlken qozghau nege joq?
- Bizde bilim men mәdeniyetke, aqparatqa qatysty azamattardyng bәrining kózi ashyq. Bylay qarasanyz, jogharghy jaq týsinip túr. Tómen jaqtaghy azamattar ony qalap túr. Olay bolsa, nege is jýrmeydi, nege halyq yntalanyp kirisip ketpeydi? Biz sekildi ghylym tónireginde jýrgen azamattar osynyng bir tetigin tabuymyz kerek siyaqty. Mәselen, kenes kezinde Mahambet pen Súltanmahmút sol formada jýrdi. S.Torayghyrúly - býkil Alash ziyalylarynyn, Mahambet barsha jyraulardyng ornynda túrdy. Ol kezde Mahambetting shygharmasyn eshkim toqtatyp qoyghan joq.
Onyng jyrlarynyng bәri - «Egeuli nayza qolgha almay, Enku-enku jer shalmay, Erlerding isi bite me?!» degen syndy ruhty qozghaytyn tuyndylar. Al Súltanmahmút - Alash ziyalylarynyng ishinen shyqqan túlgha. Túlghalardyng bәri atylyp, aty atalmaytyn kezde ony «kedey tabynyng ókili» dep beri tartyp aldyq. Onyng jyry da Alash iydeyasyna qúrylghan. Tipti ony Mirjaqyptan bóle qaraugha bolmaydy. «Saryarqagha janbyr kerek» deydi, bizge, últymyzgha bir qozghau qajet dep, Ahmetting iydeyalaryn aityp otyr. Al endi osy aitylghan iydeyany biz ózimizge sinire aldyq pa?
Tolyq sinire almadyq. Ol kez ýshin qazaq handyghy men Alashty aitugha forma kerek boldy. Aqyldylarymyz ony tapty da. Al jalpy halyq ony sinire almady. 1986 jylghy oqigha, onyng aldyndaghy key tolqular jekelegen adamdardyng әserimen bolmasa, bir stihiyaly týrde jýzege asty. Últty týleterdey jýzdegen jyldargha arnalghan konsepsiya jasalghan joq. Qazirgi bizding baghytymyz osydan sabaq aluy kerek. Mysaly, biz Alash, Álihan, Ahmet, Mirjaqyp dep aitamyz.
Biraq nege olardyng aitqanyn ústanbaymyz? Mәselen, Ahmet Baytúrsynúly jasaghan әlipbiyde 28 әrip bar. Onda «sh», «yo», «» t.b. orys әripterining iyisi de joq. Endi qaranyz, biz Alash ziyalylaryn 1988 jyly aqtap aldyq, mәrtebesin anyqtadyq. Al nege olardyng aitqanyn, til tabighatyn týsinip baryp aiqyndaghan ghylymy erejelerin ýlgi etpeymiz? Álem әldeqashan óz taghdyry men tabighatyn oilap oyandy, al bizde әli sol kenestik-totalitarlyq jýiedegi 42 әrip.
Qazaq tilin әli kýnge belin syndyryp, sýiegin mayystyryp, jasandylyqpen paydalanyp jýrmiz. Eng bolmaghanda ghylymy orta osy júmystardyng jýieli tújyrymdamasyn dayyndauy kerek qoy. Mәselen, «birinshi kezeng - jat әripterden qútylu kezeni» degendey. Múnyng bizge jat, bóten ekenin ghylym túrghysynan týsindiruimiz qajet. Ghylymnyng ózi tilding tabighilyghyna qyzmet etui tiyis. Eger Alash túsyndaghy tújyrymdamagha qaytyp barmay, jasandylyqty alyp jýre bersek, onda eshqanday reforma jýrmeydi. Bәri jalghan bolyp qalady.
- Osy baghyttaghy Alash ziyalylarynyng bastamashyldyghy qalay boldy?
- Qazir әlemde ay sayyn, jyl sayyn myndap-milliondap terminder shyghyp jatyr. Bәrin audaryp bitu mýmkin emes. Múnyng әdemi jolyn Alash arystary kórsetip bergen. Yaghny terminderdi, atalymdardy qazaq tilining dybystalu zandylyghyna keltiru kerek. Olargha qazaq tilining júrnaqtaryn jalghau kerek. Mysalgha «kórermen» degen sekildi. Nemese «kvartiradan» - «pәter» shygharghanday jolmen jýruimiz kerek. Bizde «f», «h» degen sekildi әripter bolmaghan. A.Baytúrsynovtyng jazbalarynda «hat» degendi «qat» týrinde jazghan. Tipti Aqannyng aty Ahmet emes - Aqymet.
Demek, tilimizge beyimdegen. Qaharman degendegi «h» degen әrip bar dep jýrmiz. Ol da arabtyng әrpi. Songhy uaqytta kóp jazylyp jýrgen «hәm» sózi bizshe «әm» bolyp qoldanyluy kerek. Sóz joq, arabtyn, parsynyng tilin moyyndaymyz, ol -mәdeniyetimizding bir qabaty. Biraq olardan kelgen ataulardy qazaqtyng tabighy dybys ýndestigine, til zandylyghyna salyp jiberuimiz kerek qoy. Mәselen, arabtar «kitabun» deydi. Biz olay aitpaymyz, «kitap» deymiz. Negizi, «kitәp» bolghany dúrys. Arab tilin jetik bilgen Abay «Alla» deydi, bizding býgingi myqtylar til tabighilyghyn mensinbey, «Allah» degendi shyghardy.
Mineki, keyingi kezderi biz orystan, Europadan kirgen tanymmen qarap, sol boyynsha әrip, sóz jasap, halyqty shatastyryp otyrmyz. Qazir óz erkimiz ózimizde, mýmkindik bar. Nege biz tabighy tilimizge qaytyp oralmaymyz? Aytalyq, Ahmet Baytúrsynúlynyng «Til qúralyn» negizge alyp, barlyq ghylym salasyndaghy termiyn, ataulardy jýielesek, qate bola ma? Áytpese kenes kezinde shatasyp jasalghan zertteulermen, ústanymdarmen jýre bersek, әli-aq ana tilin «gibrid til» qylamyz.
- Tilding tabighy ýrdisin bir jýiege týsiruding joly - Alash ziyalylary salghan jol bolghany ghoy ...
- IYә, mәselen, maghan Alash taqyryby ne berdi deseniz, bir sózge, sóz tirkesine, úghymgha kýmәndansam, sol ziyalylardyng enbekterine jýginemin. Mysaly, «búl jóninde Ahmet Baytúrsynúly ne dedi eken, osy ózi qazaqtyng sózi me, joq ózge bireudiki me?» dep sol jaqqa qaraymyn. Qysqasy, búl mәselede biz ýshin etalon - Alash ziyalylarynyng enbekteri jәne Abaydyng sózderi boluy qajet. Al Abaydy Alash arystary ýlken ónege tútqan.
- Bylayghy júrt, jastar, oqushylar Alash degende ary ketse bes-alty túlghany ghana tanidy. Alash iydeyasynyng tóniregine úiysqan barlyq qayratkerlerdi toptastyrghan, olardyng kim bolghanynan habar beretin bir ghana sýbeli enbek jasau isin jýzege asyrugha bola ma?
- Búl óte kerekti dýnie jәne jasaugha bolady. Osy jayt oiymyzda birazdan beri jýrgen edi. Josparymyzda da bar. Býginde bastamashyl azamattar tarapynan «Alash qozghalysy», «Alash anyqtamalyghy», «Alash ensiklopediyasy» degendey dýniyeler jasalyp jatyr. Biraq balalargha arnalghan bir oqulyq tәrizdi enbek qajet. Mәselen, «Alash úghymy ne beredi?» degen tәrizdi dýnie bolsa. «Alash - sening últynnyng aty, Alash - sening kendigin, Alash - sening memlekettiliginning negizi, Alash - tarihyng men tilin» degendi balalargha týsinikti, qarapayym tilmen aityp, aqpar beretin kitap bolsa, úrpaq sanasy núrlana týser edi.
- Osyghan úqsas, Alashty nasihattauda kino salasyn iske qosu da artyq bolmas. Mysaly, últqa Alashty keninen úghyndyratyn tarihy da kórkem úlaspaly filimder jasalsa, búl otanshyldyqty damytugha yqpal etpey me?
- Búl óte jaqsy iydeya dep esepteymin. Jәne uaqyty keldi. Ótkende ghana osy «Alash ainasy» gazetinde Mәmbet Qoygeldining súhbatyn oqydym. Sonda ol kisi «Mústafa Shoqay filimi turaly bizden kenes súraghan adam bolghan joq» dedi. «Kóshpendiler» filimi de solay boldy. Ras, búl kinogha bizding belgili azamattar qatysqan. Biraq eki kinony kórgen kezde de «әttegen-ay» dep otyrasyn.
Mәselen, «Mústafa Shoqay» filiminde negizgi keyipker tek bir epizodta ghana Alash qayratkerlerimen kezigedi. Álihandy, Ahmetti kórsetedi. Biraq olardyng beynesi ashylmay, esh baylanyssyz qalghan. Mústafa Shoqay -Týrkistan avtonomiyasyn qúrghan adam. Sonymen birge ol Alashordanyng da mýshesi bolghan... Dәl qazir biz ýshin belgili túlghalardyng әiel-balasyna degen sýiispenshiligin emes, últqa degen sýiispenshiligin bilu manyzdy.
Qazirgi filimderding filosofiyasy ýndi filimderindey týsinikti. Ayyrmashylyghy - bizdikining shetelden ataq alu ýshin týsirilgendiginde. Mindetti týrde onyng ishinde bir jebireyding shaly nemese balasy jýrui kerek. Dәl qazirgidey memleketting irgesin myqtap jatqan kezde bizding filimder 15-16 million bolatyn óz halqymyzdyng mýddesine qyzmet etse jetedi. Eldik mýddemiz týzelse, әlem bazaryna shyghatyn kez alda. Ekinshi jaghynan, Alash ziyalylarynyng balalyq shaghy bar. Mәselen, Álihan kishkene kezinen ózindik erekshe qasiyeti bar bala bolghan.
Ahmetter de sonday. Olardyng naghyz sapaly túlgha dәrejesine kóterilgen adam ekenin tarih ta, halyq ta moyyndap otyr. Endi solardyng sapalyq negizinde halyqty da, úrpaqty da tәrbiyeleuge bolady ghoy. Sondyqtan búl baghyttaghy kino týsiru júmysy óte ózekti mәsele. Eger bizden kenes súrap jatsa, qoldan kelgendi jasaugha dayarmyz der edim.
Jýsipbek Aymauytúlynyng bes tomdyghyn, Qoshke Kemengerúlynyng ýsh tomdyghyn, Smaghúl Sәduaqasúlynyng eki tomdyghyn, Hayretdin Bolghanbaydyng bir tomdyghyn qúrastyrugha qatystyq. ÚQK múraghatynan «Alqa» baghdarlamasyn, Álihandardyng hattaryn taptyq. Negizi, mәtindi oqyghan kezde, saraptaghan kezde adamgha kóp oy keledi. Mәtin degen ol - mәdeniyetting alaqany, alaqandaghy ainasy. Oghan qarap otyryp, sol dәuirge boylaysyz.
- Biyliktegi sheneunikterding bәrin bolmasa da, 50-60 payyzyn Alash iydeyasyn tu etip, últym, elim dep qyzmet etetin, sony dәstýr retinde ústanatyn jaghdaygha qalay jetkizuge bolady dep oilaysyz?
- Ol ýshin ýlken memlekettik qújattarda, mysalgha Ata Zannyng ózinde, auqymdy tújyrymdamalarda «Alash joly» degen ústanym, baghyt engizilui kerek. Bizde «Alash joly», «Alash qozghalysy», «Alash baghyty» syndy qúndylyqtargha ghalymdar, sayasattanushylar, filosoftar bәri birige otyryp, bagha berui qajet. Mәselen, oghan «últymyzdyng sapaly janghyru kezeni» degen bagha berilse, sonyng ózi Alashtyng parqyn jete týsinu bolar edi. Qay el bolsyn ózi jýrip ótken tarihtaghy bir joldy, belgili túlghalardy ózine temirqazyq retinde ýlgi etedi. Abylay han, Kenesary syndy túlghalaryn tu etedi. Aynalyp kelgende, olardyng taghylymy qaytadan aldan shyghyp otyrady.
Al Alash jolyna kóz salynyzshy: zayyrly ma - zayyrly! Bilim joly da bar. Patriot deseng - patriot. Últyn janynday sýigen. «Bayyrghy qazaq jerinde memleket qúra otyryp...» dep jazdyq qoy Konstitusiyagha. Bayyrghy qazaq jerining eng sapaly biyigi «Alash kezeni» bolsa, ol nege Ata Zanda jazylyp túrmauy kerek? Sebebi últ tarihyndaghy, el damuyndaghy eng bir qúndy iydeya, eldikting ýlken bir arqauy bolghan sózdi qoldanu zannyng tiline qayshy kelmeydi. Sosyn bir aiqyn nәrse, osyny kez kelgen ziyaly azamatpen sóilesseniz, bәri týsinip, «dúrys eken» deydi.
Biraq naqty iske kelgen kezde aqyryn tayqyp shyghyp ketedi. Keyde býginde әjepteuir ataq-dәrejege jetkender әngime-súhbat barysynda aldymen kommunistik iydeyadaghylardy aityp, sosyn ýlkenderine kóship jatady. Sonda bizding temirqazyghymyz qaysy? Jauabyn aitsaq, әli tarihty óz dәrejesinde, últtyq-memlekettik mýdde túrghysynan dúrys bayyptay almay jatyrmyz. Búrynghy jalang úrannyng jeteginde ketip qalatyn tústarymyz az emes.
Bólek oi
«Mәdeny múra» baghdarlamasyn múzjarghysh keme retinde qaraugha bolady. Sonyng arqasynda Alashqa baylanysty biraz dýnie jinaldy. Mysaly, 10 tomdyq Alash qozghalysy turaly enbek jariyalanyp jatyr. Olargha qatysty bar materialdyng shygha bergeni dúrys. Endi birynghay Alashty jinaqtap, zerttep, keninen jariyalaugha arnalghan «Alash múrasy» atty memlekettik joba qabyldansa, әlemge «Qazaq eli» dep túghyryn aiqyndap jatqan el útar edi. Qazirgi kýni Qazaqstanda ózin dәleldegen, sol taqyrypta ghylymy dissertasiya qorghaghan kemi 30-40 alashtanushy, al tútastay alghanda, Alash turaly zerdeli oy aita alatyn 300-400 qalamger bar. Búl az kýsh emes. Osylardy biriktirip, isting taghanyn qalap alsaq, әri qarayghy baghyt ózdiginen-aq anyqtalar edi.
Ángimelesken Múrat ALMASBEKÚLY
"Alash ainasy" gazeti
Eskertu: «Alash ainasy» gazetindegi súhbattyng taqyryby - «Arab tilin jetik bilgen Abay «Alla» deydi, biraq bizding býgingi «myqtylar» til tabighilyghyn mensinbey «Allah» degendi shyghardy»