Iman QAZAQBAY. «Jas Otangha» tansyq nәrse bayaghy til basqarmalarynyng tozyq tәsili
Qazaq tiline qamqorsu arzan úpay jinaudyng tәsiline ainalyp bara ma degen oy keledi. Tilding jyrtysyn jyrtushylar arasynda qazir kim joq deysin?! Erinbegenning bәri bar. Birdene óndirip jatsa, Qúdaydyng qúlysyng ghoy...
KÝRKIREP BASTALYP, SIRKIREP BITTI
Byltyrghy jyldyng ortasynda «Jas Otannyn» «Qazaqsha sóileseyik!» atty aksiyasynyng túsauyn keskenin júrtshylyq úmytpaghan shyghar. Úmytugha tiyis emes. Jarnama jaghyn qatyrghan. BAQ-ta kóldey-kóldey maqalalar shyqty. Bәri jazghan. Quana jazghan. Quattap, kópshik qoya jazghan. Ýmittenip jazghan. Sodan ne shyqty? Alghashynda «Jas Otannyn» ekpini tau jyqqanday edi. Kәdimgidey, sauda ortalyqtaryn aralap, qazaq tiline shekesinen qaraghandardyng shanyn qaghyp edi-au. «Halyqqa qyzmet kórsetetin oryndardyng memlekettik tildi sauatty qoldanudaghy eng jaqsy jәne nashar ondyqtaryn anyqtaymyz! Tizimi BAQ-ta jariyalanady!», - dep sústanghan.
Qazaq tiline qamqorsu arzan úpay jinaudyng tәsiline ainalyp bara ma degen oy keledi. Tilding jyrtysyn jyrtushylar arasynda qazir kim joq deysin?! Erinbegenning bәri bar. Birdene óndirip jatsa, Qúdaydyng qúlysyng ghoy...
KÝRKIREP BASTALYP, SIRKIREP BITTI
Byltyrghy jyldyng ortasynda «Jas Otannyn» «Qazaqsha sóileseyik!» atty aksiyasynyng túsauyn keskenin júrtshylyq úmytpaghan shyghar. Úmytugha tiyis emes. Jarnama jaghyn qatyrghan. BAQ-ta kóldey-kóldey maqalalar shyqty. Bәri jazghan. Quana jazghan. Quattap, kópshik qoya jazghan. Ýmittenip jazghan. Sodan ne shyqty? Alghashynda «Jas Otannyn» ekpini tau jyqqanday edi. Kәdimgidey, sauda ortalyqtaryn aralap, qazaq tiline shekesinen qaraghandardyng shanyn qaghyp edi-au. «Halyqqa qyzmet kórsetetin oryndardyng memlekettik tildi sauatty qoldanudaghy eng jaqsy jәne nashar ondyqtaryn anyqtaymyz! Tizimi BAQ-ta jariyalanady!», - dep sústanghan.
Aksiya bastalghan kezde úiymnyng Qaraghandy oblystyq filialynyng tóraghasy Miras Qúttybay men Tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy Baqytqaly Músabekovting de baspasóz mәjilisin ótkizgeni kóz aldymyzda. Bar bolghany eki-ýsh jornalshy qatysqan jiynnyng jetim qyzdyng toyyna kóbirek úqsaghany da esimizde. Jasotandyqtardyng ýiip-tógip bergen uәdesin de úmytqan joqpyz: «Osy aksiyadan keyin jastardyng qazaq tiline degen qyzyghushylyghy artyp, memlekettik tilding qoldanylu ayasy keneyedi, qoghamdyq róli artady; Qatelikter әshkerelenip, týzeledi; Halyqqa qyzmet kórsetu oryndaryndaghy normativtik aktilerdi qayta qarau jóninde oblys әkimine úsynystar joldanady».
Artynsha olar BAQ ókilderin Qaraghandydaghy «Abzal» sauda ýiine alyp barghan. «Kórdinder me, masqara ghoy, dangharaday sauda ýiinen memlekettik tildegi jazudy emge tappaysyz! Búl degen tútynushynyng qúqyghyn taptau ghoy! Biz, jasotandyqtar osyny retke keltiremiz! Bir aidan keyin osy jerge jinalayyq. Sol kezde «Abzal» siyaqty sauda ortalyqtary týp-týgel qazaqshalanyp túrady!», degen. Sodan beri alty ay ótti. Ay sayyn әdeyilep uәdelesken jerge baramyn. «Abzal» túr ornynda. Bәz-bayaghysha. Qazaqshagha múrnyn shýiirgen kýii. «Al qyryp alshy!» degendey. Jasotandyqtar bolsa izim-qayym.
Kýrkirep bastalghan is edi, sirkirep, sirkirep bardy da qúmgha sinip joq boldy. «E-e-e-e, eshtene shyghara almaghan song búlar jalyghyp, qoyghan bolar» dep oilaghanbyz. Qyzyq bolghanda...
«QAZAQShA SÓILESEYIKTIN» TÚSAUY TAGhY KESILDI
Qyzyq bolghanda, kesheli beri jasotandyqtar «Qazaqsha sóileseyik!» qoghamdyq respublikalyq aksiyasy bastau aldy» dep taghy da sauyn aityp jatyr. «Bastau alghany qalay?» Ol nege qayta-qayta bastau ala beredi? Byltyrghysynyng nәtiyjesi qayda? «Halyqqa qyzmet kórsetetin oryndardy qazaqshalaymyz, kónbegenderining kókesin kózine kórsetemiz!» degen úran qayda?
«Sabaqty iyne sәtimen» bolyp, kópten beri úiqy bermey jýrgen osy súraqtardyng jauabyn «Jas Otannyn» atqarushy hatshysy Núrlan Óteshovting óz auyzynan estuding reti kelgeni. Qaraghandyda «Memleketik til jәne jastar: jetistikteri men problemalary» taqyrybynda kezdesu ótkizip jatyr eken Óteshov. Onyng aituynsha, «Qazaqsha sóileseyik!» qoghamdyq respublikalyq aksiyasy taghy bastau alypty. Sonyng ayasynda «Eng ýzdik dýkenshi», «Eng ýzdik konduktor», «Eng ýzdik shashtaraz», «Eng ýzdik hatshy», «Eng ýzdik taksist» nominasiyalary boyynsha bayqau jariyalanyp, qorytyndysy Nauryz merekesinde shyghatyn kórinedi. Byltyrghy uәdeler turaly sóz joq. Ol taqyryptan olay da, bylay ainalyp ótip ketuge tyrysady belsendiler.
«Núrekesi-au, aksiyalarynyz byltyr bastalghan siyaqty edi ghoy? Dýkenderdi qazaqsha sayratamyz dep edinizder, ne boldy ózi?» dep súrauymyzgha tura keldi sosyn.
- Moyyndau kerek, sol bastamamyz sәtsiz boldy, - deydi Núrlan Óteshov. - Bayqaudy toqtatugha tura keldi. IYә, bastapqyda batyldau kirisken edik. Onymyz qate bolghan siyaqty, mening oiymsha. Endi búl sharany meyirimdi týrde iske asyru kerek dep sheshtik. Qazaq tilin jaqsy mengergen ózge últ ókilderinen top qúryp, olardy iri firmalargha, kenselerge jiberip, qazaq tilining órisin kenituge arnalghan nasihattyq sharalar ótkizemiz. Baspa ónimderin shygharyp, taratamyz. Osylaysha júrtshylyqtyng namysyn oyatamyz.
Al zandy qataytu nemese til inspektoryn qúru mәselelerine «Jas Otan» belsendisi ong qabaq tanyta qoymady.
- Qazaq tilining mýddesin qorghaytyn memlekettik organgha biylik berse, ol erteng qazaq tilining imidjine ziyandy boluy mýmkin. Onday qúzirettilik berse, olar qatang shara qoldana bastaydy da, ýshinshi nemese, onynshy sanepiydemstansiya bolyp ketedi. Al biz ol sharany qazaq tilin modagha ainaldyru arqyly jýzege asyramyz.
QAZAQ TILIN MODAGhA AYNALDYRU «JAS OTANNYN» QOLYNAN KELE ME?
Ýmitten kýdik basym. Nege deysiz ghoy. Bas jaqtan nemese tómennen bastaghan emes, jasotandyqtar mәselening bayybyna barmastan dәl ortadan qoyyp ketip otyr. Tipti, «Qazaqsha sóileseyik» dep úrandap jýrgenderding ózderi býginde qazaq tilining basynda qanday problemalar bar ekenin, onyng adymynyng ashylmaytynyna ne sebep ekenin biledi degenge senu qiyn. Ghajap bolghanda memlekettik tilding jyrtysyn jyrtamyn dep jýrgen «Jas Otan» serkesi Núrlan Óteshov Qazaqstanda әli kýnge Memlekettik til turaly zang joq ekeninen mýldem habarsyz bolyp shyqty.
- Núrlan myrza, kórshilerimizding bәri memlekettik til turaly zang qabyldap aldy. Bizge de sonyng mezgili jetken joq pa? - degende talyp qala jazdady hatshy myrza.
- Ras aitasyz ba?, - deydi kózi sharasynan shyqqan N.Óteshov. - Bayaghyda qabyldau kerek edi ghoy. Shynymen memlekettik til turaly zang qabyldanbaghan ba?
KÝLEMIZ BE, JYLAYMYZ BA?
Biz búl isten jýie kórip túrghan joqpyz. Qazaq tilin shala-sharpy mengergen bes-alty ózge últ ókilining basyn qosyp Abaydyng qarasózderin oqytyp, әn aitqyzu sekildiler talay jyldan beri Til basqarmalaryna azyq bolyp kelgen, әbden taptauryn bolghan sharualar ghoy. «Jas Otan» soghan ortaqtasqan da qoyghan. Búl tәsilding ózin-ózi aqtamaytyny jasotandyqtardyng jetesine әli jetpegen synayly.
Jasotandyqtar odan da osy uaqytqa deyin әlgindey eshkimge, qazaqqa da orysqa da qajeti shamaly arzan bayqaulardy ótkizuge, kurstar ashyp, qazaq tilin oqytudy úiymdastyrugha memleketting qansha qarjysy ketkenin, kurstarda oqyp shyqqandardyng qansha payyzy bir-eki auyz qazaqsha ýirene alghanyn, qújat jýzinde әldeqashan qazaqshagha kóship alghan mekemelerde is qaghazdarynyng qansha payyzy memlekettik tilde jýretinin, barlyq qújatty qos tilde toltyrugha qansha tonna qaghaz ketkenin, ataulary 100 payyz qazaqsha balabaqshalardyng qansha payyzynyng qazaqsha tәrbie berip jatqanyn nege eseptep kórmeydi eken degen oy keledi. Sharuany qay jerden bastau kerek ekenin, bәlkim, sonda týsiner...
P.S. Janaghy jiynnan shyqqannan keyin, balamdy ala keteyin dep balabaqshagha búrylghanmyn. Oiynnyng týbin týsirip jatqan úlym kórgen bette qúldyranday jýgirip edi... Tәrbiyeshining «Podojdi, ty zabyl chto to skazati..», - degen qatqyl ýni esikke jetkizbey kilt toqtatty. Artyna búrylghan úlym: «Mojno... domoy?» - dedi sosyn. Tәrbiyeshining týsi jylyp: «Mojno», - dedi. «Daspidaniye» degendi asyghys aitqan úlym qaytadan maghan qaray tompandady.
Oryssha bir auyz sóz bilmeytin tentekting kýni boyy múnda oiyndaghysyn jetkize almay jautandaytyny esime týskende... «basqa topqa auystyrmasam ba» dep kijindim, biraq qazaqtildi top joq ekeni oiyma týsip, tilimdi tistey qoyamyn. «Basqa balabaqshagha beremin» dep bir kýsheygenim bar-tyn týneu kýni kelinshegimning aldynda. Ol myrs etken. «Onda da osy ghoy!» degeni edi onysy.
Qaraghandy.
(Jas Alash №10 (15468) 4 aqpan, beysenbi 2010)