Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3715 0 pikir 25 Aqpan, 2010 saghat 10:12

Bәtenkemdi laqtyrayyn ba?

Bәtenke laqtyrudan bәs qyzyp túr. Kýni keshe Ispaniyada jýrgen Týrkiyanyng premier-ministri Tayyp Erdoghangha demonstrasiyagha qatysyp jýrgen últy kýrd azamat bәtenke laqtyrdy. Bas uәzir múnda mәdeniyetaralyq baylanystardy nyghaytqandargha beriletin halyqaralyq «NODO» syilyghyn tabystaugha kelgen edi. Al qarsylyq sheruin úiymdastyrushylar Erdoghandy saltanatty shara ótetin ghimarattyng janynda kýtip túrghan. Dәl osy kýni Týrkiyada tónkeris jasamaq boldy degen aiyppen 50 adam qamaugha alynghan edi. Al, bәtenke arandatu ýshin laqtyrylghan boldy.

Tayauda Sudan preziydenti Omar Hasan Ahmed әl-Bashirge de bәtenke tie jazdaghany turaly әn¬gime gulep basyldy. Ashqúrsaq elding ashqaraq basshysy qauqarsyz halqynyng ózine kórsetken bolym¬syz qarsylyghyn syrt kózden jasyrugha tyrysty. Hartumda bolghan osy oqighanyng kuәgerleri bәtenke laqtyrghysh sabaz endigi ólip te qalghan bolar deydi. Búl bәtenke amalsyzdan atylghan boldy.

Al, Gruziya preziydenti Mihayl Saakashviliyge qaray qústay úshqan bәtenke eshqanday missiyasyz, eliktegishterding nysana atqan ermegi sekildi boldy. Biraq basqanyng basynan asyp ótetin bәtenke Mishanyng qaq mandayynan tiygen kórinedi. Búl oqighany preziydent әkimshiligi juyp-shayyp, tipti jasyryp qalmaqqa әreket etti.

Bәtenke laqtyrudan bәs qyzyp túr. Kýni keshe Ispaniyada jýrgen Týrkiyanyng premier-ministri Tayyp Erdoghangha demonstrasiyagha qatysyp jýrgen últy kýrd azamat bәtenke laqtyrdy. Bas uәzir múnda mәdeniyetaralyq baylanystardy nyghaytqandargha beriletin halyqaralyq «NODO» syilyghyn tabystaugha kelgen edi. Al qarsylyq sheruin úiymdastyrushylar Erdoghandy saltanatty shara ótetin ghimarattyng janynda kýtip túrghan. Dәl osy kýni Týrkiyada tónkeris jasamaq boldy degen aiyppen 50 adam qamaugha alynghan edi. Al, bәtenke arandatu ýshin laqtyrylghan boldy.

Tayauda Sudan preziydenti Omar Hasan Ahmed әl-Bashirge de bәtenke tie jazdaghany turaly әn¬gime gulep basyldy. Ashqúrsaq elding ashqaraq basshysy qauqarsyz halqynyng ózine kórsetken bolym¬syz qarsylyghyn syrt kózden jasyrugha tyrysty. Hartumda bolghan osy oqighanyng kuәgerleri bәtenke laqtyrghysh sabaz endigi ólip te qalghan bolar deydi. Búl bәtenke amalsyzdan atylghan boldy.

Al, Gruziya preziydenti Mihayl Saakashviliyge qaray qústay úshqan bәtenke eshqanday missiyasyz, eliktegishterding nysana atqan ermegi sekildi boldy. Biraq basqanyng basynan asyp ótetin bәtenke Mishanyng qaq mandayynan tiygen kórinedi. Búl oqighany preziydent әkimshiligi juyp-shayyp, tipti jasyryp qalmaqqa әreket etti.

Qarsylyghyn qarymdy sózben, bolmasa qaharly qarumen emes, bәtenke laqtyryp bildiru dәstýri kishi Bushtyng Irakqa barghan saparynda bastalghany belgili. Irak jurnalisterining biri oghan «Qosh bol, itting balasy!» dep aighay salyp, arnayy satyp alyp, qorapshagha salyp әkelgen bәtenkeni birinen song birin jiberdi. Abyroy bolghanda Bush búghyp ýlgerip masqaradan aman qaldy.

Sodan beri bәtenke laqtyrudan bәs jýrip jatqanday. Álemning әr týkpirinen «ananyng basyn bәtenke jarypty, mynanyng betin bәtenke kógertipti» degen әngime emis-emis estilip jatatyn boldy. Anau Irak jurnaliysi satyp alghan bәtenkeni óndirgen Týrik firmasy ónimdi eki ese arttyryp, paydagha qaryq bolsa, Irakta sol bәtenkege arnalyp alyp eskertkish te túrghyzyldy.

Qarap otyrsanyz, bәtenke laqtyru qarsylyqtyn, jekkórushiliktin, kónil tolmaushylyqtyng simvolyna ainalyp bara jatqanday. San ghasyrlar boyy birin-biri asyp, atyp, jaryp, qalany dala qylyp, dalany byqsyghan shala qylyp jýrgen adazmat balasy bar qarudan jalyqqanday bәtenke laqtyrugha bet búrdy. Asyp-tasqandy, alshang basqandy ornyna qoyatyn jalghyz amal qaq shekesinen bәtenkemen qaqyrata soghu bolyp túr.

Bir esepten búl da dúrys shyghar. Ásirese, bizdegi syngha synbaytyn, minim bar dep múnaymaytyn, tughan tilin týsinbeytin, saudyng tamaghyn iship, aurudyng sózin sóileytin, tamyr-tanystyqpen lauazymgha jetken, istegen isi keri ketken kóp sheneunikti kórgende solay demeske lajyng joq. Solardyng efirde otyryp alyp aqsaqty tynday, ótirikti shynday qylyp kóbik sózdi kópirshitip otyrghanyn kórgende bәtenkemdi jiberip-aq qalghym keledi. Átten, adal enbekpen satyp alghan teledidarymdy ayaymyn.

Bek DATÚLY

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271