Almatynyng aumaghyn Kishi Almaty, Esentay, Ýlken Almaty sekildi tau ózenderi basyp ótedi. Alatausilemderindegi biylghy qardyng dengeyi jyldaghydan anaghúrlym kóp. Ayaqastynan kýn jylynyp, betkeydegi qarerise kóktemgi janbyrmen aralasyp, ózenderding arnasynan asuy mýmkin. Eldimekenderdi tasqyn shang qaupi bar. Múnday jaghdayda qalanyng tómengi bóligi kóp zardap shegedi.

(«Qazgidromet» ortalyghynyng mәlimeti)

Songhy jyldary dýniyejýzindegi klimattyng týrlishe qúbyluy jan bitkendi týrshiktirip otyr. Bizding elimizde de aua rayy kýrt ózgerude. Ásirese, ontýstik pen soltýstik ónirlerde jaghday óte qiyn. Atalghan aimaqtarda ýsh jyldyng kólemindegi jauyn-shashyn bir-aq aida týsip, ýilerdi qar men su basyp qaldy. Eger ayaqastynan kýn jylynyp ketse, búl ónirlerde de su tasqyny boluy әbden mýmkin.  Múnday qauip Almaty oblysynda qazirding ózinde de biline bastady. Alatau búryn-sondy bolmaghan qar jamylyp jatyr. Kýn kýrt jylynsa aitpay keletin apatty auyzdyqtau qiyngha týsetin tәrizdi.

Almatynyng aumaghyn Kishi Almaty, Esentay, Ýlken Almaty sekildi tau ózenderi basyp ótedi. Alatausilemderindegi biylghy qardyng dengeyi jyldaghydan anaghúrlym kóp. Ayaqastynan kýn jylynyp, betkeydegi qarerise kóktemgi janbyrmen aralasyp, ózenderding arnasynan asuy mýmkin. Eldimekenderdi tasqyn shang qaupi bar. Múnday jaghdayda qalanyng tómengi bóligi kóp zardap shegedi.

(«Qazgidromet» ortalyghynyng mәlimeti)

Songhy jyldary dýniyejýzindegi klimattyng týrlishe qúbyluy jan bitkendi týrshiktirip otyr. Bizding elimizde de aua rayy kýrt ózgerude. Ásirese, ontýstik pen soltýstik ónirlerde jaghday óte qiyn. Atalghan aimaqtarda ýsh jyldyng kólemindegi jauyn-shashyn bir-aq aida týsip, ýilerdi qar men su basyp qaldy. Eger ayaqastynan kýn jylynyp ketse, búl ónirlerde de su tasqyny boluy әbden mýmkin.  Múnday qauip Almaty oblysynda qazirding ózinde de biline bastady. Alatau búryn-sondy bolmaghan qar jamylyp jatyr. Kýn kýrt jylynsa aitpay keletin apatty auyzdyqtau qiyngha týsetin tәrizdi.

Biyl Almatyda aua rayy qyryq qúbylyp ózgerip, qystyng ortasynda jauyn tolassyz jaudy. Mine, kóktem bastalmay jatyp taghy da janbyr sebelep, júrtty әbigerge saldy. Osydan 1-2 jyl búryn Almaty aimaghynda cu tasqyny bolyp, shet aimaqtardy sel shayyp ketken bolatyn. Jyldaghymen salystyrghanda mol jaughan janbyr men tau bókterindegi qalyng qar almatylyqtardy abyrjytyp otyr. Osyghan baylanysty, biz Almaty qalalyq tótenshe jaghdaylar departamenti, «Qazaqseldenqorghau» qoghamy, Almaty qalasy әkimshiligining tabighy apattardyng aldyn alu jәne saldaryn jong jónindegi departamentine habarlastyq. Ókinishke oray, búl mekemeler Almatyny topan su bassa da bylq etpeytin synayly. «Aldyn alu sharalary jýrgizilip jatyr ma?» degen saualymyzgha jauap bermey, birine-biri siltep ózimizdi әbigerge saldy. Tipti, búl jaghdaygha olardyng eshbir qatysy joq sekildi. Ásirese, Almaty qalalyq tótenshe jaghdaylar departamenti men «Qazaqseldenqorghau» qoghamynan mәlimet alu mýmkin emes. Telefon tútqasyn alghan arghy shettegi adam memlekettik tildi mensinbey be, auzymyzdy ashpay jatyp basqa nómerdi berip shygharyp salady. Al, olar siltegen adam issaparda jýredi. Qúddy, osy mekemelerdegi týgel qyzmetker bir mezette issapargha ketken sekildi. Álde olar bәri jabylyp Almatynyng manyndaghy su shayyp jatqan auyldardy tasqynnan arashalap jýr me? Olay deytinimiz, Almaty oblysyndaghy bes birdey audanda 80-ge juyq túrghyn ýy erigen qar suynyng astynda qaldy. Almaty oblysyna qarasty Kóksu audanynyn  Mәmbet, Músabek, Alghabas, Ile audanynyn  Aqshi, Eskeldi audanynyn  Baqtybay, Qarabúlaq, Úighyr audanynyn  Úzyntam, Panfilov audanynyng ortalyghy  Jarkent qalasynyng manyndaghy Kóktal, Ýsharal, Kishi Shyghan auyldaryn qazyly su basyp qalghan. Almaty oblysyndaghy su tasqynynyng tolastaytyn týri joq, tipti  múz ben qardyng erui men jauyn-shashyn saldarynan su astynda qalghan ýilerding sany 130-dan asyp otyr. Aytyp kelmegen apatpen mynnan astam adam arpalysyp,  jýzge tarta tehnika júmys istep jatyr. Sonyng ózinde apatqa qarsy túrugha tótenshe jaghday mamandarynyng kýshi jetpey, olargha key audandarda jergilikti әskery bólimdegi jauyngerler men qarapayym túrghyndar da kómektesude. Al, tayauda Almaty-Bishkek tas jolynyng boyyndaghy Targhap auylyna tasqynnan tóngen qauipting aldyn alu ýshin әskeriyler kelip jetken. Týn ishinde túrghyndar ýdere kóshirildi. «Ketpeymiz» degender qolhat beripti. Áskeriyler tasqynnyng aldyn alu ýshin júmys istep jatqan kórinedi. Tek bir qyzyghy, osynday aqparattyng bәrin Tótenshe jaghdaylar jónindegi mekemeler tysqa shygharmay jasyryp otyr. Olay isteu kimge, ne ýshin kerek? Tabighattyng tosyn minezi osymen toqtap qalmas. Qazir kýn әli salqyn, qar tolyq erigen joq. Alataudyng say-salasynda talay tekshemetr su múz bolyp jatyr. Kýn jylynsa osynyng bәri tómenge, yldigha qaray aqpay ma? Sonda eki kýn janbyr jaughanda su astynda qalghan etektegi ataqty «Shanyraq» manyndaghy halyq qayter eken?!

Osynday sәtte qauipting aldyn alugha mindetti mekemeler qayda qarap otyr? Tótenshe jaghdaylar ministrligining qútqarushylary, «Qazaqseldenqorghau» qoghamy qúral-saymandaryn saylap, júrtty sel bolu qaupi jayly qúlaghdar etip, apattyng aldyn alugha kirisui kerek edi ghoy. Biraq, kez kelgen apatqa saqaday-say túrady dep senim bildirgen mekemelerden tym bolmasa jauap ala almaghan song «sengen qoyym sen bolsan…» degennen basqa aitarymyz qalmady. Aua rayynyng jahandyq ózgerui osy qalyppen ýdep otyrsa, aldaghy tәulikterde Almaty oblysynyng tauly audandarynda su tasqyny boluy әbden yqtimal. Kónekózder men kópti kórgender «saqtyqty qazirden bastap qolgha alu kerek» desedi. Al, atalghan mekemeler qalyng úiqydan oyana almay jatyr. Erteng qamsyz halyq apattyng aranynda ketse kim jauap beredi?

www.zan.zanmedia.kz

Curetter http://www.azattyq.org  saytynan alyndy.