Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3642 0 pikir 18 Nauryz, 2010 saghat 07:07

Qaldybek QÚRMANÁLI. Kompozitor:Biyliktegining BÁRI «QÚIYRShYQ» EMES...

«Án-agha» jәne «Kirmeshi jii týsime» degen siyaqty ataqty әnderimen qazaq әnderining antologiyasyna engen belgili kompozitor Qaldybek Qúrmanәli myrza - boyynda qarama-qayshylyghy kóp azamat. Tipti ol óz otbasynda da «shataq» shygharyp jýrmese, ishken asy boyyna sinbeydi. Mәselen, onyng ýsh úlynyng attaryna nazar audarynyz: ýlkenining aty - Shәmshi-Qaldayaq, ortanshysy - Múhtar-Shahan, kishisi - Bekzat-Sattarhan. Qysqasy, әpendiligi de, әperbaqandyghy da, әdilettiligi de, әnsýierligi de, әzilqoylyghy da itjyghys týsip jatatyn jigitpen súhbatqa den qoyynyz.

Men bireuding shoqpary emespin

- Qaldybek myrza, siz tabighatynyzdan ashyq sóileytin adamsyz ghoy, biraq sol ýshin biylikten «tayaq jeymin» dep qoryqpaysyz ba?

- «Shegirtkeden qoryqqan egin ekpeydi», - degen sóz bar. Ashyq sóilesem, bireuding qyz­metine nemese taghyna talasyp jýrgen joqpyn. Aytsam, naqty bir mәselege, yaghny últtyq, memlekettik mәselelerge kelgende, óz pikirimdi ashyq bil­dirip jýrmin. Al «tayaq jeu» degenge kelsek, әzirshe ondaydan amanmyn. Degenmen keyde jurnal shygharyp, konsertter úiymdastyryp jýrgen son, ministrlerdin, әkim-qaralar men basshylardyng kabiynet­terine kiruge tura keledi. Olardyng meni qabyldamaytynyn jaqsy bilemin...

- Ondayda ne isteysiz?

«Án-agha» jәne «Kirmeshi jii týsime» degen siyaqty ataqty әnderimen qazaq әnderining antologiyasyna engen belgili kompozitor Qaldybek Qúrmanәli myrza - boyynda qarama-qayshylyghy kóp azamat. Tipti ol óz otbasynda da «shataq» shygharyp jýrmese, ishken asy boyyna sinbeydi. Mәselen, onyng ýsh úlynyng attaryna nazar audarynyz: ýlkenining aty - Shәmshi-Qaldayaq, ortanshysy - Múhtar-Shahan, kishisi - Bekzat-Sattarhan. Qysqasy, әpendiligi de, әperbaqandyghy da, әdilettiligi de, әnsýierligi de, әzilqoylyghy da itjyghys týsip jatatyn jigitpen súhbatqa den qoyynyz.

Men bireuding shoqpary emespin

- Qaldybek myrza, siz tabighatynyzdan ashyq sóileytin adamsyz ghoy, biraq sol ýshin biylikten «tayaq jeymin» dep qoryqpaysyz ba?

- «Shegirtkeden qoryqqan egin ekpeydi», - degen sóz bar. Ashyq sóilesem, bireuding qyz­metine nemese taghyna talasyp jýrgen joqpyn. Aytsam, naqty bir mәselege, yaghny últtyq, memlekettik mәselelerge kelgende, óz pikirimdi ashyq bil­dirip jýrmin. Al «tayaq jeu» degenge kelsek, әzirshe ondaydan amanmyn. Degenmen keyde jurnal shygharyp, konsertter úiymdastyryp jýrgen son, ministrlerdin, әkim-qaralar men basshylardyng kabiynet­terine kiruge tura keledi. Olardyng meni qabyldamaytynyn jaqsy bilemin...

- Ondayda ne isteysiz?

- Adamnan aila artylghan ba, ondayda basqasha jolyn qarastyramyn. Yaghny ózimning sózim ótetin sol ministrliktegi nemese әkimdiktegi azamattar arqyly sharua bitiremin.

Bir joly Aqordagha «Shәmshi әnderinin» sharuasymen bardym. Barudan búryn biyliktegilerding bәri meni dúrys kórmeytin shyghar dep oilaghanmyn. Biraq olay bolmady. Olardyng da ishinde últyn sýietin, jón-josyqty biletin azamattar bar eken. Maghan pikirlerin bildirip: «Qaldybek, sening baspasózde aityp, kóterip jýrgen mәselelerindi biz de bilemiz. Mýmkin, on ese ar­tyq biletin shygharmyz. Biraq biz sony aita almaymyz. Sebebi, biy­likke, qyzmetke baylanghan ja­yymyz bar. Al sen biz siyaqty emessin. Erkinsin, azatsyn!» - dedi. Búl biyliktegilerding bәri «qúiyrshyq» degen pikirdi rastamaydy.

- Endeshe, bizding búltartpasy joq tóte súraqtarymyz­gha tura jauap bere alasyz ba? «DAT»-qa shyghyp, «daqty» bolamyn dep oilamaysyz ba?

- Óz pikirimdi aitugha kelgende, býginge deyin bireuler siyaqty tayqyp, búltarghan jan emespin. Sizderding «DAT» jobasyndaghy basylymdarynyz ja­ryq kórgen 12 jyldan beri kez kelgen mәselege baylanysty pikir aityp, súhbat berip kele jatyrmyn. Osy arada taghy bir mәselening basyn ashyp aita keteyin. Bireulerding súhbat beru, maqala jazu degen siyaqty sharualardy ýkimetting nemese oppozisiyalyq úiymdardyng tap­syrmasymen isteytin kezderi bolady. Yaghny solardyng jaldamaly itarshy qyzmetin atqarady. Al men eshqashan bireuding shoqparyn kótergen emespin. Aytatynym - halyqtyng múny, elding sózi, óz pikirim.

 

Kinә әnshide emes - qoghamda

- Sizding ónerding bir púshpaghyn sýirelep jýrgen azamat ekeninizdi júrtshylyq biledi. Degenmen osy qazaq ónerining ózi toqyraugha tap bolghan siyaqty. Sizde onday oy joq pa?

- Aldymen qazaq estradasy tónireginde bir pikir aita ke­teyin. Estradany ýkimet tarapynan qoldaudyng qajeti joq. Ol - óner ólkesining esigin japsang - terezesinen, terezesin japsang - taghy bir tesik tauyp kire alatyn «eti tiri» ónerding biri. Sebebi, estrada halyq jýregine jaqyn jәne qoldaushysy kóp. Al negizgi qoldaugha zәru óner týrleri: últtyq teatrlarymyz ben dәstýrli әnde­rimiz, últtyq orkestrlerimiz jәne kýilerimiz.

Qazaq estradasynyng býgingi kýiin aitar bolsaq, shygharmashylyq jaghynan toqyrap túrghany qúpiya emes. Yaghny qazaq әn­derining 80 payyzy toy әnderi bolyp ketti. Oghan әn­shi­ni kinә­laudyng qajeti joq. Olar­dyng nә­paqasy osy toydan týsip jatyr. Sonan song tapsyryspen jazylatyn әnder de kóp. Ol da - kýnkóristing qamy. Biraq múnday әnderding ghúmyry úzaq bolmaydy. Qysqasy, qa­zaq ónerinde osy kýni toy-biznes pen shou-biznes qatar ómir sýrip jatyr.

- Ózinizge әn jazdyru jóninde úsynys týsken joq pa?

- Bir úsynys boldy. Qazaqstangha tanymal bir әnshi qyz kelip: «Mynaday kisige arnap әn jazynyzshy, qomaqty aqsha tóleydi», - dedi. Kelispedim. Áriyne, aqsha kimge bolsyn kerek. Biraq ónerdi búlay qorlaugha, baghasyn tómendetuge bolmaydy ghoy. Ánshilerding toy әnin aityp jýrgeni kýn kóruleri ýshin kerek. Olar sizder siyaqty jurnalist bolyp nemese bazarda arba sýirep aqsha taba almaydy. Olar toy әnin aitqandary ýshin kinәli emes. Kinә ýkimette túr. Eger ýkimet óner adamdarynyng jaghdayyn jasaghanda, onda óner adamdary da, óner de dәl osy kýngidey úsaqtalmas edi.

- Ónerding qoghamnan tys ómir sýre almaytyny anyq. Al ol qogha­-mynyzdyng ózin toqyrau toqtatyp túr. Endeshe, qazaq óneri de sayasattyng batpaghyna batyp qalghan joq pa?

- Tәuelsizdik alyp, alghash ret Qazaqstannyng damu tújyrymdamasy jasalghan kezde, el­ding ishki-syrtqy sayasaty, qoghamdyq-әleumettik jaghdayy siyaqty barlyq taqyryp tolyq qamtyldy. Biraq mәdeniyet taqyryby qalyp qoyypty. Sonyng zardabyn әli tartyp kelemiz. Bizden basqa memleketterding bәrining memlekettik tújyrymdamasynda mәdeniyet taqyryby qamtylghan. Biz osyny byltyr ghana qolgha aldyq. Áriyne, kesh.

Bizding ýkimet óz tújyrymdamasynda aldymen ekonomikany, bolmasa syrtqy sayasatty, shekarany nyghaytyp aludy kózdedi. Mәdeniyetke mýlde kó­nil bólgen joq. Negizinde, tújyrymdama - adamnyng tútas dene mý­shesi siyaqty. Denedegi bir mýshening kemistigi adam boyynan kórinip túrady. Sonday-aq zardaby da auyr bolady.

Biz baqytty el emespiz

- Solay bola túrsa da, qoghamdaghy qay salagha bolsyn, sayasattyng salqyny qatty tiyip túrghan shaqta, bizding әdebiyet pen ónerde jýrgen ýlkenderi­miz nege ýndemeydi? Bizdegi barlyq bylyqqa solaqay saya­sat kinәli ekenin nege aitpaydy?

- IYә, jazushylar arasynda últ mýddesi jayly qomaqty shygharma jazyp jýrgen qalamgerler bar. Biraq iske, últtyq mýd­dege qatysty júmys jasaugha kelgende, tyrs etpeydi. Múnday adamdardyng tom-tom kitap jazyp, Memlekettik syilyq alghanynan ne payda? Salystyrmaly týrde aitsaq, últ ýshin óz elimiz­degi ataq-danqy aspanday, jazghany kóp qalamgerlerden Qytaydyng qúrsauynda jatqan qart jazushy Qajyghúmar Shabdanúly qymbat. Sebebi, ol qazaq ýshin úly shygharma jazdy jәne kórneki qyzmet etti. Bir sózben aitqanda, shygharma jazudan basqa qolynan týk kelmeytin qalamgerlerge qazaq ta, memleket mýddesi de qajet emes. Olargha tek jeke mýdde, bala-shagha, qyzmet qamy ghana kerek.

- Qoghamdaghy kinәratty ashyq aitamyn degen Zamanbek marqúmnyng jaqsy kórgen inile­rining birisiz ghoy, Qaleke, qay­ratkerding qazasyna qatysty jaghdaylar ashylady dep oilaysyz ba?

- Joq. Ashylu emes, qozghalyp ta jat­qan joq. Biraq týpting týbinde Zamanbek Núrqadilov­ting de, Altynbek Sәrsenbay­úlynyng da qazasy ashylady. Oghan kim tapsyrys berdi, kim qol júmsady - bәri ashylady. De­genmen ol kýnge deyin biraz uaqyt bar. Ózimning payymdauymsha, ol kýn biyliktegi jeke top­tardyng ishki esep aiyruysynda, ne bolmasa biylik tútastay auysqan kýni ashyqqa shyghady. Qazirshe tilekshi toptarmen bir­ge kýtkennen basqa amalymyz joq.

- Bizding qazaqqa ne qattyraq qaterli deysiz: jahandanu dauyly ma, әlde eldegi totalitarlyq basqaru jýiesi me? Mәselen, jahandanu últtyq qúndylyqtardy jútyp qoya­dy degen qater bolsa, totalitarlyq qogham qanday da bir damudyn, ilgerileuding órisin túsaydy...

- Áriyne, bizde búl ekeuining de qazaqqa qaterli ekeni - aidan anyq. Búl arada basy ashyq bir nәrseni aita keteyin. Bizding qazirgi biylikte otyrghan azamattar biyliktegi oryndaryn mәn­gilik «qútty qonys» dep oilaytyn boluy kerek. Biraq dýniye­ning qay tarihynda mәngilik biylik, mәngilik taq bolushy edi? Joq qoy!

Dýniyedegi barlyq memleket­terding tarihyndaghy preziydentter ózderi taqqa mingennen key­in, kemshilikterining ornyn toltyrugha tyrysady. Sóitip, ekin­shi, ýshinshi ret saylanularyna jol ashady nemese arttaryna jaqsy at qaldyrghylary keledi. Qasqyrdyng qúlaghyn keskenmen, qúlqy ózgermey, tegi sol kýiinde qalatyny siyaqty әngime ghoy.

Qazaqstannyng biyliginde otyrghan azamattardyng deni - keshegi kenestik kezde el biyliginde bolghan azamattar. Jas buynnyng sany az. Mening bir bayqaghanym - ýkimet qyzmetinde jýrgen jas jәne orta jastaghylar arasynda preziydent bolugha layyqty bilimdi, bilikti azamattar kóp. Tek sәtin kýtip jýr. Jaqsylyqtyng jaqyndap qalghany anyq. Biyliktegi kýpi kiygen tirshilik te ózgerip, janaryp shygha keletin kýn alys emes.

Ál-Farabiyden bireu: «Eng baqytty el kim?» - dep súrapty. Sonda ghúlama: «Qa­yyrshysy joq el», - dep jauap bergen eken. Qazir bizde qayyrshy kóp. Demek, biz baqytty el emespiz.

«Jandy dauysqa» yqylas kÓp

- Degenmen ónerge oralayyq. «Fono­gramma bolmasa, qazaq estradasy qúridy» degen daudyng siz qay jaghyndasyz?

- Súraqqa jauap bererden búryn, oigha oralghan bir әngimeni aita keteyin. Ótken jyly Shәm­shi әnderining bayqauy boldy. Bayqaugha eki el - Qazaqstan, Qyrghyzstan preziydent­terining әielderi qonaq bolyp keldi. Bayqau tamasha ótti. Arada az uaqyttan keyin Ghany Qasymov parlamentte deputattyq saual kóterdi. Fonogrammany toqtatu jóninde pikir aityp, parlamentti dýrkiretken Qasymov, әdette, ózdiginen qozghala qoy­maytyn jan edi ghoy. Mýmkin, oghan Sara Alpysqyzy úsynys jasaghan bolar. Deputattyng úsynysy uaqytsha oryn­dal­maghanymen, óner óristegen bir kýnderi «jandy dauys» óz kýshine enedi.

«Jandy dauys» ýsh týrli aitylady: birinshisi - orkestrding nemese muzykalyq aspaptardyng sýiemeldeuinde. Ekin­shisining muzykasy aldyn ala jazylghan, biraq dauysy «tiridey» bolady. Ýshin­shisi boyynsha muzyka da, dauys ta «tiri­dey» aitylady. Shetelde «jandy dauyspen» aitylatyn kon­sert­terding biyleti qymbat bolady eken. Eger bizde fonogrammagha shekteu qoyylsa, «jandy dauystyn» qúny artyp, әnshiler de әline qaray shabatyn edi.

Ótken jyly Astanada «Shәm­­shi әnderining keshi» ótip jatty. Sol keshte elimizge bel­gili әnshi qyz Jenis Ysqaqova әnning sózinen janylyp qal­dy. Ol sol arada orkestrdi toqtatyp alyp, halyqtan keshirim súrap, әndi qaytadan aitty. Al ony Qazaqstan Últtyq arnasy Ysqaqovanyng keshirim súraghan jerin kesip tastap, mәtinnen mýdirgen túsyn «ólip-óship» qaytalap kórsetti. Búl neni anghartady? Búl Mәdeniyet ministr­li­ginde fonogrammany toqtatugha mýd­deli emes toptardyng bar eke­nin kórsetedi. Degenmen ha­lyq Je­nis Ysqaqovany sahnadan qol shapalaqtan shygharyp saldy. Onysy - «jandy dauys­qa» de­gen halyqtyng ystyq yqy­lasy.

- Estradanyng reseylik ýlgisi men qazaqstandyq jaghdayyn teledidardan beriletin habarlar arqyly salystyrsaq, biz ótken 20 ghasyrdyng ortasynda jýrgen siyaqtymyz. Mәselen, reseylik sheberler­ding konsertin qarasanyz, sahnanyng bezendiri­lu­ine ghana kóniliniz tolady. Al sizder úiym­dastyryp jýrgen konsertter sol bayaghy shymyldy­ghy salaqtaghan sovettik sahnadan aspaydy. Búnyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Múnyng sebebi qarjygha baylanysty ekenin kesip aita alamyn. Reseyde ónerge kónil bólude shek joq. Ár kon­sertine bóli­netin aqsha bizdegiden әldeqayda kóp. Shәmshi Qaldayaqovtyng kon­ser­tine byltyrgha deyin bir tiyn bólinbey kelgen edi. Ótken jy­ly ghana 30 million aqsha bólin­di. Oghan da Qúdaygha shýkir aitamyz! Qazaq valisining koroli atanghan Qaldayaqovtyng әnderine bólin­gen qarjy Qúday aldynda da, Shәmshining aruaghy aldynda da óteledi. Óitkeni ol - qaytalanbas daryn, asqan talant iyesi. Eger maghan jetkilikti aqsha berip, Qaldayaqovtyng konsertin gýlmen kómker dese, raushan gýlinen baqsha salyp, sahnada aqqu jýzdiretin edim.

Bizding elde bir konsert ótkizuge 55-60 myng dollar shamasynda aqsha ketedi. Al konsertten týsetin aqsha sol shamada bolady. Kóp bolsa, 5 myng dollar payda qaluy mýmkin. Ol konsertti úiym­dastyr­ghan qyz-jigitterge enbekaqy ese­binde bó­linip beriledi. Tipti tәuir bir­de­me qalyp jatsa, Shәmshining kita­byn shygharu siyaqty sazger­ding artyndaghy basqa múralaryna júmsalady. «Shәmshi» jurnaly da sol tabystarmen shyghyp jatyr.

- «Shәmshi» jurnaly qazaq ruhaniyaty ýshin ne berip jatyr dep oilaysyzdar?

- «Shәmshi» jurnalyn shygharudan búryn, biz qazaq baspasózindegi jurnaldargha zertteu jýrgizdik. Yaghny jeke túlghalargha arnalghan «Abay», «Jambyl»,  «Mú­qaghaliy», «Magh­jan» degen jurnaldardy týgel qarap shyqtyq. Shamamyzdyng je­tisinshe, qalyptasqan dәstýrden aulaq bolghymyz keldi. Sóitip, jana túrpattaghy «Shәmshi» jurnalyn shyghardyq. Yaghny jurnal tek Qaldayaqovtyng ómirine arnal­ghan emes. Múnda aldymen últtyq mýdde manyzgha iye. Sonday-aq qoghamdyq-әleu­mettik, sayasy jәne t.b taqyryptar qamtyldy. Jurnaldyng jospary 2030 jylgha deyin, yaghny Shәm­shining 100 jyldyq mereytoyyna deyin qúrylyp otyr. Jurnal ashylghan bir jyldan beri kompozitordyng artynda qalghan 80-ge juyq zattary tabyldy. Qúday qalasa, bolashaqta «Shәmshi» múrajayy ashylyp jatsa, qolymyzda bar múralardyng bәrin sonda tapsyramyz. Búl da - ýlken enbek.

Shәmshining 100 jyldyghy YuNESKO dengeyinde...

- Qaldybek myrza, bireuler, bәlkim, ózinizge de aitqan shyghar, biz de tótesinen súrayyq: sizdi bireuler kompozitor emes, «әuesqoy ainalysushy» deydi. Teledidardan da búl tónirekte biraz «kókpar» tartqandarynyz kórermen júrtshylyqtyng esinde...

- Qazaqtyng tilinde «tuma talant» degen sóz bar. Yaghny ol - adam boyyna qanmen kelip, sýtpen bitetin erekshe qasiyet. Meni kom­pozitor emes dep, «Kókpardyn» dodasyna týsip jýrgen­derding bәri kompozitorlyq bi­lim alghan, diplomy bar adamdar. Al mende, ókinishke qaray, kompozitorlyq diplom joq. Jalpy, osy muzykada, óner men әdebiyette óshpes enbek qaldyrghan marqasqalardyng qaysysynda kompozitorlyq diplom bar eken? Mysaly, qazaq muzykasynda esimderi eleuli Shәmshi Qal­dayaqov, Núrghisa Tilen­diyev, Ábilahat Espaev, Áset Beyseuov, Eskendir Hasanghaliyevtardyng qaysysynda arnayy diplom bar? Bireuinde de joq qoy. Ózderinizding mamandyqtarynyzda da arnayy diplomy joq, biraq qazaq baspasózinde esim­deri tauday jurnalister kóp. Demek, talant diplomgha qaramaydy.

Ózderin diplomy bar kompozitorlar, al bizdi «әuesqoy» dep jýrgenderding qaysysyn halyq tanidy? Bireuining bir әni joq. Bar bolsa da, eshkim esti­megen. Búl arada pendelik, ish­tar­lyq sezim jatyr. Basqa týk sebep joq.

- Júrt arasynda osyghan úqsas taghy bir sóz bar: songhy kezderi sizdi «Shәm­shi әnderin biyz­nesting kózine ainaldyryp jiberdi» degen pikir bar. Búghan ne aitasyz?

- Átten, men osy «Shәmshi» әnderin bizneske ainaldyra almay jýrmin ghoy! Eger, júrt aitqanday, bizneske ainaldyryp jatsam, onda Shәmshining kon­ser­tine aqsha súrap dókeylerding esigin qaqpas edim. Degenmen 2030 jylgha deyin әli biraz uaqyt bar. Eger, muzyka salasynda YuNESKO dengeyinde toylanatyn mereke bolsa, ol Shәmshi Qaldayaqovtyng 100 jyldyq mereytoyy bolatyny aidan anyq. Qúday amandyghyn berip, sol kýnge jetsek, mening «Shәmshi­men» bayyp, shalqayyp ketke­nim­di kórersizder! Sol kezde júrt aityp jýrgen pysh-pyshqa sene bersenizder bolady.

- Ángimenizge raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT»11 (48) ot 17 marta 2010 g.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1471
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5420