Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3924 0 pikir 2 Sәuir, 2010 saghat 04:00

Ákejan Qajygeldiyn: Jer – mәngilik, qazaq halqy – mәngilik

Oppozisiyanyng qughyndaghy jetekshisi Ákejan Qajygeldin «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda Qazaqstan biyligi eldi janartugha qabiletsiz ekendigin, qoghamnyng ózi bastama kóterui kerektigin aitady (súhbat yqshamdalyp jariyalanyp otyr. - Red.).

 

HALYQ ASSAMBLEYaSYNYNG TASASYNDA

-    Ákejan myrza, qazaq oppozisiyasynyng aqsaqaly Serikbolsyn Ábdildinning pikirinshe, osydan 15 jyl búryn, 1995 jyldyng nauryz aiynda, Qazaqstannyng preziydenti Núr­súltan Nazarbaev 13-shaqyrylymdaghy Qazaqstannyng Jogharghy Kenesin taratyp jiberip, zang shygharu biyligining ókilettikterin «uaqytsha ózine alyp», konstitusiyalyq tónkeris jasaghan eken. Dәl osy kezde preziydentting janynan Qazaqstan Halqy assambleyasy dep atalatyn konsulitativtik-kenesu organy ayaq astynan qúryla qaldy. Qúrylghanyna ay tolmay jatyp, 24 nauryzda Assambleya preziy­dent­ting ókilettigin 2000 jyldyng 1 jeltoqsanyna deyin sozu jóninde referendum ótkizuge úsynys jasady. Osy oqighalardyng kezinde siz elding premier-ministri boldynyz. Jogharghy Kenesting taratyluyna baylanysty qyzmetten ketip, sodan song osy qyzmetke qaytadan taghayyndaldynyz. Osydan 15 jyl búryn bolghan sol oqighalargha qazir qanday bagha berer ediniz?

Oppozisiyanyng qughyndaghy jetekshisi Ákejan Qajygeldin «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda Qazaqstan biyligi eldi janartugha qabiletsiz ekendigin, qoghamnyng ózi bastama kóterui kerektigin aitady (súhbat yqshamdalyp jariyalanyp otyr. - Red.).

 

HALYQ ASSAMBLEYaSYNYNG TASASYNDA

-    Ákejan myrza, qazaq oppozisiyasynyng aqsaqaly Serikbolsyn Ábdildinning pikirinshe, osydan 15 jyl búryn, 1995 jyldyng nauryz aiynda, Qazaqstannyng preziydenti Núr­súltan Nazarbaev 13-shaqyrylymdaghy Qazaqstannyng Jogharghy Kenesin taratyp jiberip, zang shygharu biyligining ókilettikterin «uaqytsha ózine alyp», konstitusiyalyq tónkeris jasaghan eken. Dәl osy kezde preziydentting janynan Qazaqstan Halqy assambleyasy dep atalatyn konsulitativtik-kenesu organy ayaq astynan qúryla qaldy. Qúrylghanyna ay tolmay jatyp, 24 nauryzda Assambleya preziy­dent­ting ókilettigin 2000 jyldyng 1 jeltoqsanyna deyin sozu jóninde referendum ótkizuge úsynys jasady. Osy oqighalardyng kezinde siz elding premier-ministri boldynyz. Jogharghy Kenesting taratyluyna baylanysty qyzmetten ketip, sodan song osy qyzmetke qaytadan taghayyndaldynyz. Osydan 15 jyl búryn bolghan sol oqighalargha qazir qanday bagha berer ediniz?

- Parlamentting ókilettigin shekteu arqyly Qazaqstandaghy parlamentarizm men jogharghy biylik tepe-tendigin joghaltu búl oqighadan bastalghan joq. Ol, ókinishke qaray, Qazaqstannyng 12-shaqyrylghan Jogharghy Kenesining ózin-ózi tarqatuynan song bastaldy.

Ókinishke qaray, sol ózin-ózi tarqatudy men de qoldap dauys bergenimdi moyyndaugha mәjbýrmin. Keyin sol ýshin talay mәrte barmaq tistedim. Býginde aitarym - bolashaqta biz sonday qatelikterden saqtanuymyz kerek. Parlamentarizmdi joghaltu sol kezde bastaldy. Biz qoghamdaghy biylikti basyp alugha qarsy túra alatyn shynayy biylik organyn joghalta bastadyq.

1995 jyldyng nauryz aiynda biz aityp otyrghan oqighalar boldy. Biraq ol kezde Qazaqstanda Konstitusiyalyq kenes emes, sonday sot bar bolatyn. Konstitusiyalyq sot sol kezdegi deputat - azamatsha Kvyatkov­skaya­nyng jaghyna shyqty da, saylau búrmalandy, sol sebepti biylikting zandy tarmaghy bolugha qúqy joq dep tanyldy. Kvyatkovskaya janadan saylau ótkizu qajettigin aitqan bolatyn.

Biz, ýkimet, Konstitusiyalyq sottyng sheshimin qolday otyryp, parlamentting parlament bolyp qalu qúqy bar ma degen saualdy anyqtau ýshin otstavkagha kettik. Bizding ýkimetke kelisim berdi me, әlde biz jana parlament aluymyz kerek pe? Jalpy alghanda, Qazaqstannyng parlamenti tarapynan ókilettikting joghala bastaghandyghy turaly bagha óte dúrys. Bizding barlyghymyz ýshin búl tarihy útylys boldy.

- Qazaqstan Halqy assambleyasynyng ótken 15 jyldyng ishindegi Qazaqstannyng qoghamdyq-sayasy ómirindegi, atap aitqanda, eldegi últaralyq jәne dinaralyq kelisimdi saqtaudaghy róli men manyzyn qalay baghalar ediniz?

- Jalpy, búnyng bәri Qazaqstan Halqy assambleyasynyng enbegi emes. Osydan 15 jyl búryn Almatyda alghash jinalghan Assambleyanyng qúramy qazir joq. Jalpy alghanda, Assambleyadaghy saylaulardy, auys-týiisterdi retteu mehanizmi joq. Búl - eshkimge týsiniksiz organ. Oghan ókil­derdi oblys jәne qala әkimderi jibe­redi. Sondyqtan da búl organ eshqashan esh nәrse jasaghan emes jәne jasaugha mým­kindigi de joq degim keledi. Onyng ýstine, búl organ Konstitusiyada qarastyrylmaghan. Búl - oidan shygharylghan organ...

- Siz 13-shaqyrylymdaghy Joghar­ghy Kenesting keybir deputattarynyng 1995 jyly Qazaqstan Hal­qy assambleyasy parlamentti janyshtap tastady degen pikirimen kelisesiz be?

- Joq, әriyne. Jogharghy Kenesting ózin-ózi taratqan kezindegi siyaqty, ol jolghy taratylghan kezde parlamentting ókilettigin preziydent ózine uaqytsha aldy. Onyng ýstine, men qazir búghan ýzildi-kesildi qarsy bolyp sóilegenim dúrys bolmas edi. Eng ókinishtisi, sol kezde men bizge asa qajet bolyp túrghan ekonomikalyq reformalardy tiyimdi jýrgizu ýshin, kýshti atqarushy biylik qajet degen senimde bolatynmyn. Biz ol kezde sovettik ekonomikanyng bólinip qalghan ýlken bir bólshegi edik jәne óz ornymyzdy әli taba qoymaghan bolatynbyz. Biz ózimizding tәuelsiz ekonomikamyz, elimiz bar ekenin, ózimizding qarjy jýiemiz, últtyq bankimiz, últtyq valutamyz jәne t.b. boluy kerektigin ózgelerding eng sonynda týisingen elmiz. Dәl sol kezde kýshti atqarushy biylik qajet bolatyn. Men búghan sol kezde de sengenmin jәne qazir de senemin. Biraq kez kelgen kýshti atqarushy biylik әrqashan biylikti basyp alugha tyrysady.

Tarihtyng kórsetip otyrghanynday, adamzat biyliktegi tengerim jәne qarama-qarsy salmaq mehanizmin dayarlap, oilap shygharghan. Ókinishke qaray, bizding jaghdayymyzda biz búny jasay almadyq. Qashandaghyday, ol kezde óte myqty kadrlar atqarushy biylikte bolsa kerek. Ol kezderi búrynghy Sovet Odaghy Kommunistik partiyasynyng múrageri - Qazaqstan Kommunistik partiyasynan ózge eleuli sayasy partiya bolghan joq. Búl bizding tarihy útylysymyz edi. Men ol kezderi qajetti ekonomikalyq reformalardy barynsha tiyimdi jýrgizu ýshin, atqarushy biylikti nyghaytu kerektigine sengen adamdardyng ortasynda boldym.

NAZARBAEVTYNG «KULBIYTI»

- Qalay oilaysyz, parlamentting ózin-ózi taratuy nәtiyjesinde Nazarbaevtyng bar biylikti iyelenip aluyn konstitusiyalyq tónkeris dep esepteuge bola ma?

- Men búnday sózdi aitudan saqtanar edim, óitkeni Konstitusiyalyq sot parlamentti zansyz dep tanydy. Eger әldebir kinә taghar oiynyz bolsa, onda ony eng aldymen Konstitusiyalyq sotqa baghyttau kerek. Aqyr sonynda, ol jerde Qazaqstannyng azamattary boluy kerek edi. Sol kezderi búl óte kýshti organ bolatyn. Ondaghylardyng barlyghy birdey parlamentting taratyluyn jaqtaghan joq, sol kezdegi parlamentti barlyghy birdey zansyz dep eseptegen joq. Soghan qaramastan, osynday sheshim qabyldandy.

Biylikting auytquy nemese ony tútas iyemdenip alu túrghysynan kelgende, búnday baghamen tolyqtay kelisemin. Atqarushy biylikke barlyq ókilettikterdi birtindep beru kezeni bastaldy. Eng qorqynyshtysy sonda - atqarushy biylikting basshysy zandar shygharmaugha tiyis jәne onday bastama jasamauy kerek. Osydan 10 jyl búryn sheshu kerek bolghan búl mәsele býginde negizgi problemalardyng birine ainalyp otyr. Qalay bolghanda da, zang shygharushy organ bólinui kerek. Bizde әli kýnge deyin osynday problema qalyp otyr. Bizde, Qazaqstanda, aghymdaghy zannamalardyng kóp jaghdayda 1995 jylghy Konstitusiyagha qarama-qayshy kelui kezdeysoqtyqtan emes. Tipti Núrsúltan Ábishúlynyng ózi auystyrghysy kelmey otyrghan dәl sol Konstitusiyagha qayshy. Biraq, shyny kerek, qajet bolghan kezde ol Negizi, zang ózgeredi, oghan týzetuler engiziledi. Solay bola túra, men Qazaqstannyng Konstitusiyasyna kereghar keletin naqty zandardyng birqatar baptaryn keltire alamyn.

Qoldanystaghy zandar Qazaqstannyng halyqaralyq mindettemelerine jii kereghar keledi. Olar ortalyq atqarushy organdardyng paydasyna ózgertilip, qayta jazylyp otyrdy. Ókinishke qaray, parlament osy kedergiden attap óte almady. Búl tipti parlamentke Jarmahan Túyaqbay tóraghalyq jasap otyrghan kezde de boldy. Búl jayynda ekeumiz jii әngi­melesetinbiz, ol múny moyyndaydy. Osynyng ózi bizdi birpartiyaly parlament­ting payda boluyna alyp keldi.

Qazirgi preziydentke jazghan bir hatymda men múnday «kulibitti» (sporttaghy, sirktegi basynan ainala sekiru tәsili - Azattyq) bizding bәrimizden jәne odan da eshkim kýtpegenin aitqan bolatynmyn. Kommunistik bir partiyaly jýieden ketip, «Núrotandyq» bir partiyaly jýiege kelgende, qanday da bir progreske jettik dep aitugha bolmaydy. Búnday jol bizdi keri aparady.

- Biylikti eshkim qolynan bermeydi, onyng ýstine demokratiyalyq emes rejim ornaghan elde mýldem aiyrylghysy kelmeydi. Ya bolmasa ony basyp alady, al demokratiyalyq qoghamda enbek sinirip, jenip alady. Jalpyúlttyq sosial-demo­kratiyalyq «Azat» partiyasynyng teng tóraghasy Bolat Ábilev «Nazarbaevsyz Qazaqstan» degen úrannan bas tartudy úsynady. Búnyng ornyna ol Núrsúltan Nazarbaevtyng qazirgi rejiymimen til tabysudy jәne halyqtyng belsendi, biraq beybit aralasuy arqyly demokratiyalyq ózgeristerge qol jetkizudi úsynady. Nazarbaev, ózining sózimen aitqanda, «shәuildek» oppozisiyamen ymyragha bara qoyady dep oilaysyz ba? Onyng ýstine, siz: «Qazaqstannyng biyliginde qazaqtar emes, qontayshy bastaghan jongharlar otyrghanday әser qalady», - degen ediniz.

- Sizding sózinizdi sәl týzete keteyin: men «qontayshy bastaghan jongharlar» degen joqpyn, «jonghar qontayshysy» dedim. Óitkeni onda birtútas biylik joq. Qazirgi biylik bir qolgha shoghyrlanghan siyaqty bolyp kórinedi. Al, shyndap kelgende, búl biylik talanyp ketken. Ony týrli dengeydegi tolyp jatqan adamdar paydalanuda. Búl eldi preziydent basqaryp otyrghan siyaqty bolyp tek syrttay kórinedi. Al is jýzinde әr kezde, әr jaghdaygha baylanysty eldi әrtýrli adamdardyng toptary basqaruda. Mine, eng negizgi problema da sonda.

Osy uaqytqa deyin qanshama tapsyrmalar berildi. Preziydent halyqqa qaray qadam jasaytyny jayynda qanshama ret uәde berdi. Biraq olar iske asqan joq. Óitkeni biylik osylay qúrylghan. Búl әsirese biylghy qysta, kóktemde qatty bayqalyp otyr. Atqarushy biylik óte tiyimsiz. Óitkeni ol ne aitady dep Aqordanyng auzyna, ne beredi dep qolyna qaraydy. Býkil problemanyng barlyghy bir adam­gha tirelip qalghan. Óitkeni ol múnday jaghdaygha ózi alyp keldi. Ol ózining ókilettikterimen bóliskisi kelmeydi. Bir qaraghangha ókilettikter bólingen siyaqty bolyp kórinedi: preziydent el ýshin jauap beredi, al әkimder óz oblysy ýshin jauap beretin siyaqty. Al, shyntuaytyna kelgende, búl - jay sóz ghana. Ol tiyisti mehanizm­dermen bekitilmegen jәne qoldarynda tiyisti ókilettikter joq.

Eshqanday jauapkershilik joq. Qarapayym ghana mysal. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng bir týkpirinen bir adam Leninogorsk qalasynyng әkimi bolyp taghayyndalady. Ol qay jerge kelgenin týsinip ýlgergenshe, ony auystyryp jiberedi. Kadrlyq auys-týiisterding týgeli barlyq jerde osylay jasalyp jatady. Osydan keyin baryp, búl jayly kresloda uaqytsha otyrghan adamnyng basynda ýnemi «Aqorda maghan qalay qaraydy eken» degen oy ghana bolady. Ózderi basqaryp otyrghan elding azamattary olar turaly ne dep oilaytyndyghyna pysqyrmaydy da. Múnday jýie úzaqqa barmaydy.

Núrsúltan Nazarbaev, ózining aituynsha, shәnkildek oppozisiyamen kelispeui de, onymen birge esh nәrse jasamauy da mýmkin. Qazir onyng aldynda eki jol bar. Onyng biri - ol halqyna qaray bet búryp, halyq ýshin júmys isteydi. Bolmasa, ol halqynan teris ainalyp ketken adam retinde tariyhqa enedi. Onyng qalay bolyp ketetindigin uaqyt pen oqighalardyng barysy kórsetedi. Qazir men әldene dep aldyn ala boljau jasaghym kelmeydi.

Bolat Ábilev - tirkelgen saya­sy partiyanyng teng tóraghasy. Ol Konstiusiyany moyyndaydy jәne qazirgi preziydent Nazarbaevty atqarushy biylikting basty basshysy dep biledi. Biylikpen keli­simge kelip, ony óz­gerister jasau­gha iytermeleu turaly Ábilevting aitqandary sayasy filosofiya túrghysynan alghanda dúrys. Biraq onyng sayasy tәjiriybe túrghysynan dúrys әlde búrys ekendigin uaqyt kórsetedi.

OPPOZISIYaNYNG JOSPARLARY

- Sheteldegi oppozisiya jetekshilerining jaqyn bolashaqta qazirgi Kәrim Mәsimovting kabiynetimen qosarlana júmys isteytin Qazaqstannyng qughyndaghy ýkimetin qúru turaly eldegi oppozisiyamen birlesken josparlary bar ma? Osylaysha Qazaqstandaghy qazirgi atqarushy biylikting tiyimsizdigining sebepteri men saldarlaryn is jýzinde anyqtaugha talpynys bar ma?

- Eki lageride de ne bolyp jatqandyghynan habardar bolghandyghynyz maghan únaydy. Tipti qúrmetpen qa­raymyn. Osy bir mýmkindikti payda­lanyp aita keteyin degenim - «Azattyq» radiosy manyzdy aqparat kózi bolyp qalyptasty. Onyng ýs­tine, ol qo­ghamdyq pikirge, qoghamdyq kó­nil-kýi­ge yqpal ete bastady. Búl qúryltayshylargha únay ma, joq pa - ol ja­ghyn bilmeymin. Biraq sizder Aqordanyng biylik dәlizderindegi tem­peraturany kóteretindikte­rinizge kә­mil senimdimin. Búl maghan óte únaydy.

Sizding súraghynyzgha oray aitarym - osyghan baylanysty eki apta búryn әngimeleskenmin. Biz búl ja­yynda sóileskenbiz jәne qazir shetelde túrugha mәjbýr bolyp otyr­ghandar ghana emes, sonymen birge elde túryp, júmys istep jatqan әriptesterimizben pikir alysqanbyz. Meninshe, biz azamat soghysy jaghda­yynda túrmaghan el siyaqtymyz. Baqytymyzgha qaray, bizding eldi basqynshylar jaulap alghan joq. Men qazir bizding halqymyzgha keregi әldebir kólenkedegi nemese qughyndaghy ýkimet dep oilamaymyn. Eki aptagha sozylghan aqparattyq aighay-shudan bólek búl esh nәrse bermeydi.

Sizding basqa bir nәrsege - mende jәne eldegi mening әriptes­terimde naqty jospardyng bar ekendigine seniminiz kәmil bolsyn degim keledi. Eger dәl qazir halyqqa әldebir baghdarlamany úsynyp, qoghamdy jetildiruge baghyttalghan is-sharalardy jýrgizu qajet bolsa, biz búny әldeqayda jaqsy jasaytyn edik. Men búghan eshqanday kýmәndanbaymyn. Sondyqtan mún­day jospar bar. Ony jariyalau kerek pe, joq pa - ol sayasy oppozisiyanyng ishki mәselesi. Óitkeni olar zandy týrde júmys istep jatyr jәne qanday da bir baghdarlamany úsynulary mýmkin.

Tәjiriybeden kórip jýrge­nimizdey, qazirgi ýkimet preziydentti jardyng jaghasyna jaqyndatqangha deyin ol ony auystyrmaydy. Biraq olar jardyng jaghasyna jaqyndap qaldy. Olar daghdarystan layyqty shyghu ýshin qoyylghan mindetti mýldem orynday almady.

Olar qansha jerden barlyghy jaqsy dep kórsetkisi kelgenimen, olay bolatyndyghyna eshqanday negiz joq. Men búny sizge naqty dәlelder arqyly kórsetip bere alamyn. Álemdik qarjy naryghy túraqsyzdau bolyp túr. Nesie resurstaryna osydan birneshe jyl búryn­ghyday onay qol jetkizu mýmkin bolmay qaldy.

Eng bolmaghanda, últtyq qauipsiz­dik túrghysynan alghanda, Qytay qosymsha aqsha beredi dep ýnemi ýmittene beruge bolmaydy. Ómirding ózi kórsetkendey, búl nesiyelerding barlyghy baylanysyp jatyr. Shetelden, eng aldymen bir ghana kórshiden qyruar nesie ala otyryp, atqarushy biylikting qanday mindet­teme alyp otyrghanyn halyq bilgisi keledi. Búghan qatysty ekinshi bir súraqtyng da qúlaghy qyltiyady: nege búl aqshalar tiyimsiz júmsaluda, nege biz onyng qanday da bir nәtiyjelerin kórmey­miz?

Biylghy suyq, auyr qys pen odan keyingi tasqyn su qaptaghan kóktem qarjynyng kóptep júmsaluyna alyp keledi. Qazaqstannyng oblystaryndaghy adamdar jútpen, tabighy apatpen betpe-bet qaldy. Biylik kómekke kelip ýlgere almauda. Keyde olardyng qolynda qarjy bolmaghandyqtan da olar sharasyz bolyp otyr. Osynyng barlyghy әleumettik narazylyqty kýsheytude, aqyrynda, ol saya­silana bastaydy.

Esinizde bolsa, biz sizben osydan biraz uaqyt búryn әngimeleske­nimizde ekonomikalyq daghdarys әleumettik daghdarysqa ainalghanda onyng birden sayasilana bastaytyndyghyn aitqan bolatynbyz. Men biylghy kóktemdi qazirgi ýkimet ýshin eleuli synaq merzimi dep oilaymyn. Búl ýkimet ketetin siyaqty. Alayda men Núrsúltan Ábish­úlynyng minezin bilemin. Demokratiyalyq oppozisiya ýkimetting qyzmetten ketuin talap ete bastaghannan-aq ol osy ýkimetti saqtap qalu ýshin baryn salady. Bylay qarasan, preziydentting óz ýkimetin qorghaghany dúrys siyaqty. Biraq mәsele mynada. Ol óz bedelin joghalta bastaydy. Sodan song onyng basyna: «Qogham aldyndaghy óz bedelimdi joghaltsam, búl ýkimetting maghan keregi ne?» - degen oy keledi. Búl ýkimet neghúrlym erterek ketse, elge de, Nazarbaev myrzagha da jaqsyraq bolady dep oilaymyn.

NAZARBAEVQA BELGI

- Jaqynda ghana Múhtar Ábilәzovpen birge        «K-plus» telearnasyna bergen súhbatynyzdy, әsirese siz ózinizding sayasy opponentiniz Núrsúltan Nazarbaevqa ótinish bil­dirgen jerinizdi Qazaqstandaghy júrt әrqalay qabyldady. «Azattyq» radiosy saytynyng oqyrmandarynyng bergen týsiniktemelerine qaraghanda, olardyng bir bóligi sizding sózinizdi «qazirgi preziydent biylikte otyr­ghan kezde qayta oralyp, jyly-júmsaqqa auyz saludy kózdeytin jasyryn esep» dep qabyldaghan synayly. Osydan baryp, sizding sózinizdi Nazar­baev­qa qaratyp: «Qoja­yyn, men sizding adamynyzbyn dep oghan tәjim etip, belgi bergeni bolyp kórinedi», - deytinder bar. Keybireuler sizding sózi­nizdi búrynghy qarsylasymen tatulasugha jasalghan әreket retinde qabyldady. Osyghan baylanysty ne aita alasyz?

- Mәsele mynada: men qalay degenmen sayasatkermin. Al sayasatker ya biylikte bolmasa oppozisiyada bolady. Onyng sayasatynyng maghynasy búdan ózgermeydi. Tek qana onyng әreket etetin jaghdayy ghana ózgeredi.

Men atqarushy biylikte júmys istegen, onyng barlyq synaqtarynan ótken sayasatkermin. Sayasatkerding mindeti - ózining sayasy josparlaryn sonyna deyin jetkizip, jýzege asyru.

Býginde atqarushy biylikti Nazarbaev basqaryp otyr. Biz júmsaq bolsyn, qatty bolsyn, týrli týsti bolsyn, әldebir tónkeristi bayqap otyrghan joqpyz. Eshqanday tónkeris joq. Nazarbaev qana bar jәne ol atqarushy biylikti basqaryp otyr.

Mening tarihy rólimning maghynasy mening oghan belgiler beruimde jatyr. Ony ol qabylday ma, joq pa - ózi biledi. Búghan tarihy bagha sәl keyinirek beriledi. Biraq men kez kelgen uaqytta: «Núrsúltan Ábishúly, men sizge aityp edim ghoy», - dey alamyn. Búl - sayasatkerding negizgi mәnisi. Biz ózimizding kózqarasymyzdy qoghamgha basqasha qalay jetkize alamyz? Men búl qoghamdy osylaysha kórip otyrmyn dep aityp otyrmyn.

Men tek «K-plustin» kórermen­deri ýshin ghana emes, sonymen birge «Azattyq» radiosynyng tyndarmandary men oqyrmandary ýshin de taghy da qaytalap aita alamyn. Men osy uaqytqa deyin ózim birge júmys istegen, kópshilik Qazaqstannyng preziydenttigine saylaghan adamgha úsynys jasap, esine sala beremin. Men onyng azamattyq ar-ojdanyna, últtyq sezimine, onyng jasyna qatys­ty týisik-sezimderine әser etuge tyrysamyn. Men oghan: «Uaqyt әli birjolata ótip kete qoyghan joq, siz óz eliniz ýshin әli de bolsa әldeneni jasay alasyz, osydan 20 jyl búryn bergen uәdenizdi orynday alasyz», - deymin.

Osydan kóp jyldar búryn biz ony qúrmettegenbiz, oghan kómektes­kimiz, onymen birge júmys istegimiz keldi. Ol mýldem basqa adam edi ghoy. Sondyqtan da men onyng sayasy týi­sigine әser etuge tyrysamyn. Nazarbaev: «Aqsha - byl­ghanysh nәrse», - dep talay aitqan. Ol maghan ýnemi: «Ákejan, qayyrymdy bolu kerek», - dep aitudan jalyqpaytyn. Endi kelip, ózi sol qasiyetterden aiyrylyp bara jatyr.

Men oghan: «Biz sizding ne bolyp bara jatqandyghynyzdy kórip otyrmyz, biraq әli mýmkindik bar, Núrsúltan Ábishúly. Siz halqynyzgha qaray betinizdi búrynyz», - degim keledi. Ár súhbat sayyn onyng kemshiligin aita beruge bolmaydy ghoy. Onyng problemasy jeterlik. Eldi basqaru óte tiyimsiz týrde jýr­gizilip otyr. Aynalasyndaghy adamdary úrlyqqa belshesinen batty. Múnday adamdarmen búlaysha esep aiyrysugha bolmaydy.

Qarsylastaryn nege birden qylmystyq baptarmen sottaydy? Óit­ke­ni ol jayyndaghy siz ben bizding bil­genimizge qaraghanda, biylik ózi ja­yynda kóbirek biledi. Osylaysha olar: «Biz bәrimiz de osyndaymyz, qa­nymyz bir, birdey tәrtipke baghynamyz», - degisi keledi. Tipti de olay emes.

Ángime jyly-júmsaq jayynda emes, әngime az ghana halqy bar ýlken elimizdi qalay saqtaymyz - soghan baylanysty. Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynyng alandatarlyghy sonshalyq, ol bizding bolashaghymyzgha tikeley qauip tóndirip otyr. Jinalyp jatqan qaryzdar, ekonomikany tiyimsiz basqaru. Biz shyn mәninde qansha aqshany qaryzgha alghanymyzdy jәne onyng qalay paydalanylyp jatqandyghyn bilmeymiz.

Esesine 3 million, tipti 30 million emes, milliardtap úrlanghan aqsha jayyndaghy materialdar payda bolady. Halyq bәribir úmytyp ketedi ghoy dep, búl súraqqa eshkimning jauap bergisi kelmeydi. Halyq búny eshqashan úmytpaydy. Jaghymsyz jaylardyng barlyghy jinaqtalyp jatyr.

Biz sayasatkerler retinde bir jaghynan úsynys jasap, ekinshi jaghynan ýnemi jaman jaghdaygha dayar boluymyz kerek. Sondyqtan da oqtyn-oqtyn jinalyp bir-birimizge: «Al eger oqigha olay emes bylay bolsa qaytemiz?» - degen saualdar qoyamyz. Árqily jaghday boluy mýmkin. Eshkim de mәngilik emes. Nazarbaev ta, men de mәngilik emespiz. Jer - mәngilik, qazaq halqy - mәn­gilik. Taghdyrdyng jazuymen qoly­myz­gha tiygen tәuelsizdikten qayt­sek aiyrylyp qalmaymyz? Ángime osy biy­likke ne isteu kerektigin aitu ja­yynda bolyp otyr. Olar ony iske asyrghysy kele me, joq pa, ony uaqyt kórsetedi. Eng bolmaghanda, siz ekeumiz búny anyq biletin bolamyz. Biz búl mәseleni kóterdik qoy.

Eldegi әriptesterimizben osy jagh­daydy talqylay kelip, biz oqighalardyng órbu ssenariyleri olay da, bylay da boluy mýmkin­digine dayarlanudyng qajettigin aittyq. Búl kezde biz qayda bolamyz? Biz búl synaqqa qarsy túrugha dayarmyz ba? Oghan jauap bere alamyz ba?

Eger men elde Jarmahan Aytbayúly men Bolat Múqyshúlynyng qasynda bolsam, sizder maghan basqasha súraqtar qoyghan bolar ediniz­der. Biraq men sheteldemin. Shetelde jýrip, qanday bolsyn úsynys jasaugha bolady. Biraq jasaghan úsynysyndy erteng biylik esh maghynasy joq dep aitpaytynday boluy kerek. Ol ony qabyldamauy da mýmkin.

JETEKShIGE JETIM ÝKIMET

- Osydan 15 jylday búryn, 1994 jyldyng qazan aiynda, mýmkin, Qazaqstannyng jana tarihyndaghy eng bir kýrdeli kezende siz el ýkimetine basshylyqqa keldiniz. Sizding kabiynetiniz tura ýsh jyl júmys istedi. Siz óziniz kettiniz be, әlde sizdi ketirdi me? Kәrim Mәsimov ýkimetining úzaq otyruynyng qúpiyasy men onyng tiyimsiz júmys isteuining sebebin qalay týsindirer ediniz?

- Mәsimov ýkimetining tiyimsizdigi sipatyna, tәjiriybesine jәne bilimine baylanysty. Olar kósh bastaytyn túlghalar emes, al onyng ózin onday deuge mýldem kelmeydi. Al olardyng biylikte osynshama otyruynyng әldebir qúpiyasy joq, mәsele daghdarysta. Mýmkin, Núrsúltan Nazarbaev ony auystyrugha osydan jarty jyl búryn dayar bolghan shyghar. Biraq kimge auystyrady? Qaytadan sapyrylystyra ma?

«Núrsúltan Ábishúly, biz búl mindetti moynymyzgha alyp, әreket etuding mynaday josparyn úsynamyz», - deytin adamdardyng toby bar ma? Onyng qol astynda múnday top joq. Elde onday adamdar bar, biraq onyng qol astynda joq.

Mәselening nede ekendigin týsinip otyrsyz ba? Halyqqa kәsiby atqarushy biylik, kәsiby ýkimet qajet. Preziydent Nazarbaevqa kәsibiylik­ten bólek jeke ózine adaldyghy, beril­gendigi qajet. Ózin-ózi qúrmetteytin kәsiby adamdardyng óte berilgen adal bolatyn jaghdayy siyrek kez­desedi. Olar adal, berilgen boluy mýmkin. Biraq ara-arasynda qalay basqaru kerek degen mәselege qatysty pikirtalastar bolyp jatady. Bary - osy. Onda ózge eshqanday qúpiya joq.

Qoghamnyng tózimi tausylyp, «tars jarylghansha» Nazarbaev shyday túrady. Jaghymsyz jaghdaylar shekten asyp ketkende, ol jiberuge mәjbýr bolady. Óziniz qaranyzshy ne bolghanyn: ol ýkimetten baghdarlamany oryndaymyz dep júrt aldynda sert alady.

Men qazirgi premierdi jaqsy bilemin. Onyng qolynan ne keletinin de bilemin. Núrsúltan Ábishúlynyng qolynda tandau mýmkindigi bolghan joq. Mәsimovti taghayyndau kezinde onyng әldebir basqasha sipattary oghan kabiynet basshysy ýshin qajet bolyp kóringen bolar.

Men otstavkagha ketkeli beri kabiynet kabiynet boludan qaldy. Shyntuaytyna kelgende, búl ýkimet emes, búl - preziydent әkimshiligining bólim­shesi ghana. Olar óz sayasattaryn jasamaydy, olar ony jýzege asyrmaydy, olardyng óz baghdarlamalary joq. Ol jaqta barlyghy әldebir kóz­qaras túrghysynan ózara kelisi­ledi. Eger bar bolsa, olar ony aitudan qorqady. Óitkeni әr nәrsening jazasy bar. Eki ay búryn olar mindetti oryndaymyz dep sert bergen, biraq oryndap jatqan joq. Taghy da ant beredi, biraq mәsele onda emes. Ýkimet­ting óte әlsiz ekenin kez kelgen baqylaushy bayqap otyrghan bolar. Ol tarih qoynauyna ketedi.

Mening jaghdayyma keler bolsaq, 1997 jyly meni ketirgen joq, men ózim kettim. Men qyzmetten ketu turaly kezekti ótinishimdi berdim, al ol qabyldandy.

«BIYLIK ÓZ HALQYNA QYZMET ETUGE TIYIS»

- Ózinizding jaqyn aradaghy josparynyz jayynda aityp bere alasyz ba? Qazaqstandaghy oppoziy­siya­nyng ne istemek oiy bar?

- Mening týsinuimshe, oppozisiyanyng jaqyn aradaghy jospary - eldegi kóktemgi nauqandy bastau. Ol jaqyn arada ótkiziletin mitingten bastalady. Osyghan baylanysty osy mýmkindikti paydalana otyryp, «Azat­tyq» radiosynyng tyndarmandary men oqyrmandaryna osynyng barlyghyna qatysynyzdar degim keledi. Sayasy mitingige mindetti týr­de qatysu sizge jәne sizding bolashaghynyz ýshin ghana emes, ol qazirgi biy­likke de qajet. Ol halyqtyng enjar emestigin, belsendiligin, ne bolyp jatqanyn bilgisi keletinin jәne óz­geristerdi qalaytyndyghyn bilui kerek.

Osydan bir jyl búryn men ózimizding sayasy jetekshilerimizge, ýkimettik emes úiymdargha, týrli úiymdargha qoghamdaghy talaptargha jauap beretin әldebir iykemdi úiym qúru jóninde ýndeu jasadym. Adamdar kóshege shyqty, eki aptaday túryp, óz degenderine qol jetkizdi. Eger biylik sizge nazar audarmasa, tek osylay ghana jasau kerek. Esterinizge sala keteyin, bizding ýkimetimiz júmys istep túrghan kezde, biz enbekshi­ler­men kezdesuge baratynbyz. Qaraghandygha, Aqsugha, Pavlodargha, Tekelige bardyq.

Biz Tekelige júmysshylar Almatygha jayau sapargha shyghayyn dep túrghan kezde bardyq. Biz adamdarmen sóilesip, birlesken is-qimyl josparyn úsynu kerektigin týsindik. Eger olar búl jospardy qabyl alsa, onda ol sizge әldeneni jýzege asyru ýshin mýmkindik beredi. Barlyghy birdey bolmasa da, búdan bir nәrse shyghatyn. Biylik ózining halqyna qyzmet etuge tiyis. Alayda onyng ornyna biz mynaday qyzyqty sayasy kórinis­terge kuә bolyp kelemiz. Mysaly, «premier-ministr júmys saparymen Almatyda boldy». Búnyng ne ekenin týsinesiz be? Premier-ministr ózining aumaghynda «júmys saparymen jýr». Búl ne degen sóz?

Elding týkpir-týkpirin aralau - onyng tikeley mindeti, ol Qazaqstannyng әr búryshynda boluy kerek. Búl - onyng basty mindeti, biraq ol «júmys sapary» bolmauy kerek. Al eger ol әldebir konferensiyagha kelgen bolsa, onda búny «resmy sapar» dep ataymyz ba? Bayqap otyrsyz ba, bizde әlgindey sayasy terminderdi jete mәn bermey, qalay bolsa solay qoldanyp, onyng aqyry osynday kýlkili jaghdaygha alyp keledi...

Búl sayasy jәne atqarushy biylikting is-qimylynyng dúrys emestigin bayqatady. Búnyng aqyry onday biylikting auysuyna alyp keledi. Mәsele basqada: Qazaqstan preziydenti qazirgi jaghdaydy el tәuelsizdigi bastau alghan kezge qaytadan alyp keluge paydalanyp, osydan 20 jyl búryn mәlimdegen jýieni qúrugha yqylas, niyet tanyta ma? Biz әli de tandau aldynda túrmyz. Biz qazir Koreya siyaqtymyz. Soltýstik nemese Ontýstik Koreya boluymyz mýmkin. Qazirgi bizding jaghdayymyz óte úqsas. Eki jol bar: jauap­kershilik pen biylikti bólisu joly nemese biylikti basyp alu joly. Aqyry, barlyq sayasy ókilettikterdi qolgha jinap alghan son, ózine jauap­kershilikti de qosa aluyng kerek.

Preziydentting múny týsinetin­digine tolyq senimdimin. Ol búl ja­yynda eshkimge aitpauy mýmkin. Oghan bireuding bir nәrseni eskertip aituy eshqashan únaghan emes. Osyghan qaramastan, býgingi jaghdaydy paydalana otyryp, taghy da aitqym keledi: ol búl ja­yynda oilanuy kerek. Oilanbay ma, onda ózgeshe bagha beremiz.

«ZANDY TÝRDE QAYTQYM KELEDI»

- Ákejan myrza, 2003 jyly 50 jasqa tolghan kezinizde siz elge qaytugha uәde bergen bolatynsyz. Odan beri de jeti jylday uaqyt ótti. Jaqyn uaqytta Qazaqstangha qaytyp oralu turaly oiynyz bar ma? Onyng ýstine, kelesi jyldyng qyrkýiek aiynda sizdi syrttay 10 jylgha sottaghan ýkimning merzimi de bitedi.

- Men әrqashanda óz elimde túryp enbek etkim kelgen. 2001 jyly mening búl farsqa qatysuym turaly kóptegen pikirtalastar boldy. Eshqanday әdil sottyn, ózindi sotta naqty dәlelder arqyly qorghaugha mýmkindik bolmaytynyn jaqsy týsindim. Men kishkentay bala emespin, sol kezde әngimening qayda bara jatqandyghyn jaqsy týsindim.

Mening osy jaghdaydy paydalana otyryp aitqym keletini: osydan eki aiday búryn «K-plus» arnasyna bergen súhbatymda sol kezderi maghan qarsy júmys istegen jedel-tergeu tobynyng jetekshilerin eske alyp kettim. Olar da, Austriyadaghy búryn­ghy elshi Rahat Áliyev te maghan qarsy taghylghan aiyptardyng barlyghy qoldan jasalghanyn moyyndady. Sizge aita keteyin degenim - men de, halyqaralyq baqylaushylar da, EQYÚ da búghan eshqashan kýmәn keltirgen emes. Europalyq parlament búghan jauap retinde maghan bostandyq pasportyn berdi.

Men búny eshqashan kedergi dep qabyldaghan emespin. Býginde mem­lekettik mashina, arnauly organdar mýldem tiyimsiz. Búny ómirding ózi kórsetti. Alayda olardyng barlyghy birigip, bir adamgha qarsy kýresken kezde óte kýshti. Olar Jәkishevti al­dap torgha týsirip, sodan song tútqynday alady. Ábilәzovti qamap, sottap, týrmege otyrghyzyp, odan song shyghara alady. Biraq olar eldi qorghay almaydy. Sondyqtan da men elimizdi jetildiru kerektigin, qoghamnyng soghan múqtajdyghyn ýnemi aityp kelemin. Olay jasaugha bizde әli de mýmkindik bar, biz әli eshkimge baghynyshty bola qoyghan joqpyz. Biraq eger búny jý­ze­ge asyrmasaq, onday qauip bar.

Al endi mening qaytyp kelu turaly ótinishime kelsek, men adamdardyng senimin joghaltqym kelmeydi. Biraq men elde boldym, zansyz týrde. Alayda biylik maghan qatysty ózining qateligin moyyndaghan son, men zandy týrde aqtalyp kelgim keledi. Áriyne, men óz elimde enbek etkim keledi. Alla jazsa, kezdesermiz.

-    Ákejan myrza, әngi­meniz ýshin raqmet.

Súltan Han AQQÚLÚLY,

Azattyq.org

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT»13 (50) ot 31 marta 2010 g.

Týpnúsqadaghy taqyryp - «Ákejan Qajygeldin NAZARBAEVTYNG ALDYNDAGhY EKI JOL jóninde ne dedi?»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020