Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2701 0 pikir 12 Sәuir, 2010 saghat 13:46

«Júldyzdar» nege jurnalistikany mensinbeydi?

Telarnanyng maqsaty -  aqparat taratu, mәdeni-aghartu mәselesimen ainalysu, oiyn-sauyqtyq dýniyelerdi úsyna bilu desek, bizding býgingi otandyq arnalar, ókinishke qaray, búl ýdeden tiyisti dengeyde kórinip otyrghan joq.  «Otandyq» degen tituldy enshilegen on telearna efirdi tek jenil-jelpi shou baghdarlamalarmen, audarma serialdarmen ghana  tolyqtyryp  jýr. Sol sebepti de búl túrghyda qazir estrada әnshileri, teatr әrtisteri әr týrli shou-baghdarlamalarda telejýrgizushi qyzmetin qatar atqaruda. Telejýrgizushilik pen jurnalistik qyzmet ekeui eki bólek kәsip. Jurnalistika - jalpy úghym bolsa, jýrgizushilik - sonyng ishindegi bir sala ghana. Telejýrgizushi, radiojýrgizushi ataulynyng barlyghy birdey jurnalist atana almaydy. Shou-baghdarlamalardy jýrgizushi әrtis, әnshilerding tarapynan keyde jurnalistikany mensinbeu minezderin bayqap qalyp jatatynymyz da osy úghymdardy jete týsine almaghandyqtan bolar. Alayda, әnshi-jýrgizushilerding keybirinin: «jurnalissiz ghoy dese, jynym keledi» nemese «jurnalisting ayaghy qisyq, tisi qisyq, súramaytyny joq» degen sózderinen, kópshilik olardyng ishki mәdeniyetining qanday dәrejede ekenin baghamdaydy. Sol adamnyng osy tanymaldyqqa jetkenine ýles qosqan tikeley  jurnalister ekenin eskersek,  «ótkelden atym ótkenshenin» kebindegi әnshi, әrtisterding búl saladaghy salmaghyn tarazylaysyz.

Sholpan Qúrmanbay

Telarnanyng maqsaty -  aqparat taratu, mәdeni-aghartu mәselesimen ainalysu, oiyn-sauyqtyq dýniyelerdi úsyna bilu desek, bizding býgingi otandyq arnalar, ókinishke qaray, búl ýdeden tiyisti dengeyde kórinip otyrghan joq.  «Otandyq» degen tituldy enshilegen on telearna efirdi tek jenil-jelpi shou baghdarlamalarmen, audarma serialdarmen ghana  tolyqtyryp  jýr. Sol sebepti de búl túrghyda qazir estrada әnshileri, teatr әrtisteri әr týrli shou-baghdarlamalarda telejýrgizushi qyzmetin qatar atqaruda. Telejýrgizushilik pen jurnalistik qyzmet ekeui eki bólek kәsip. Jurnalistika - jalpy úghym bolsa, jýrgizushilik - sonyng ishindegi bir sala ghana. Telejýrgizushi, radiojýrgizushi ataulynyng barlyghy birdey jurnalist atana almaydy. Shou-baghdarlamalardy jýrgizushi әrtis, әnshilerding tarapynan keyde jurnalistikany mensinbeu minezderin bayqap qalyp jatatynymyz da osy úghymdardy jete týsine almaghandyqtan bolar. Alayda, әnshi-jýrgizushilerding keybirinin: «jurnalissiz ghoy dese, jynym keledi» nemese «jurnalisting ayaghy qisyq, tisi qisyq, súramaytyny joq» degen sózderinen, kópshilik olardyng ishki mәdeniyetining qanday dәrejede ekenin baghamdaydy. Sol adamnyng osy tanymaldyqqa jetkenine ýles qosqan tikeley  jurnalister ekenin eskersek,  «ótkelden atym ótkenshenin» kebindegi әnshi, әrtisterding búl saladaghy salmaghyn tarazylaysyz.

Sholpan Qúrmanbay

Sәule ÁBEDINOVA,  jurnalist:

- Áriyne, әr nәrse óz ornymen bolghany jaqsy ghoy. Ánshilik - әnshilerdin, jurnalistik - tek jurnalisterding menshigi emes. Tek úyatyng bilsin. Aryna jýkte. «Kótere almaytyn shoqpardy beline baylasan» shoyyrylyp qalasyng ghoy, sol siyaqty, úyatqa qalyp, bir jerde shoyyrylyp jatpasang bolghany...

Telejurnalist bolyp jýrgen әnshi-әrtisterding kәsiby jurnalisterden artyqshylyghy - olardy el tanidy. Kemshiligi - jurnalistikadan beyhabar. Izdenbeydi. IYә, qazir әrtisterding jurnalistikamen ainalysuy sәnge ainaldy. Aytary bolsa, bereri bolsa, ainalysa bersin ghoy, biraq... Olar televiziyany jeke basynyng jarnama qúralyna ainaldyrghan. «Teledidardan kórine bereyin - ol da jarnama ghoy» dep oilaytyn boluy kerek. Biraq, mәsele qalay, qanday baghdarlamada kórinude emes pe? Telebastyqtar kóbinese әnshilerding atymen auditoriya jinaymyz dep oilaydy. Alayda, әnshilerding auditoriyasy әdemi әnimen ghana keneyetini siyaqty, televiziya salasy óz mindetin - jurnalistikalyq boryshyn dúrys atqarsa ghana auditoriya jinay alady. Meninshe, olardy әnge, әnshige súranyp túrghan baghdarlamalardan anda-sanda, kezekpen, halyqqa saghyndyryp baryp, kórsetip túrghan dúrys. Anda da, mynda da tyqpalap, «sayqymazaqqa» ainaldyrudy kúptamaymyn. Alanghasar bireuleri bolmasa, óz baghasyn biletin әnshiler de ondaygha kóp bara bermeydi.

Aygýl IMANBAEVA, әnshi:

- Ras, qazirgi tanda telearnalarda jurnalistik, jýrgizushilik qyzmetti atqaryp jýrgen әnshiler, әrtister kóp. Biraq, jurnalisterding bireuining «tisi qisyq, bireuining búty qisyq» bolghanyna әnshiler kinәli emes shyghar. Kóp rette, telebaghdarlamalardy jýrgizuge әrtisterdi, әnshilerdi tandap jatatyny osy sebepten de dep oilaymyn. Meninshe, búnyng bәrine eng әueli jurnalistik bilim bergen oqu orny kinәli. Óitkeni, olar (baspasózge qatyssyz) studentterdi iriktegende qalay bolsa, solay iriktey salady. Radioda jaraydy, jurnalisting týr syqpyty kórinbeydi delik, biraq telejurnalistika kafedrasyna myqty konkurs ótkizui kerek qoy. Joq, olar búl kafedragha әrkimdi bir qabylday beredi. Bizdi Óner Akademiyasynda qatty irikteuden ótkizdi. «Ayaghyng qisyq emes pe, kózing qyly emes pe, tising ketik emes pe?» dep. Múnday talap jurnalisterdi dayarlaytyn oryndarda da boluy kerek dep oilaymyn. Ózime qatysty aitatyn bolsam, mening ekinshi mamandyghym - jurnalist. Sondyqtan mening teleekranda jýrgenimde túrghan ersi eshtene joq. Búl bir mәsele. Ayta bersek, jurnalistikada sheshimi tabylmay jatqan problemalar shash-etekten. Mәselen, qazir meninshe, jurnalist deuge túratyn saliqaly, salmaqty, óz isine berilgen jurnalist qalmady. Bәrining aitatyny, súraytyny etektin, tósekting ainalasynan aspay qaldy. Sensasiya izdeydi. Olar ýshin «anaumen anau jýredi eken», «bәlenshening bәlenshesi bar eken?», «Anau men anau bәlen eken, týgilen eken» degen mәsele ghana manyzdy bolyp qaldy. Meninshe, óz isine adal jurnalist ósek termeuge tiyis. Kóp rette osynday ósek teretin jurnalister ózining bireuding taghdyrymen oinap túrghanyn sezbeydi. Sezse de, әdeyi solay isteydi.  Mәdeniyetting mayyn iship, sonyng ystyq-suyghyn bar bolmysymen sezinetin jurnalisterding bәri qazir eseyip ketti. Yaghni, jurnalistikagha degen adaldyq agha buynmen ketip qalghanday. Ras, qazirgi telebaghdarlamalardy jýrgizip jýrgen әnshilerde bilim jetispey jatady. Ony moyyndaymyn. Tipti bir kitaptyng betin ashpaghandyqtan olardyng arasynan efirde, júrt aldynda úyatqa qalyp jatatyndary da bar. Men onday sauatsyzdyqqa qarsymyn. Ánshi bolsyn, jurnalist bolsyn, ózin ýnemi jetildirip, bilimin tolyqtyryp otyrugha tiyis.

Seyitqazy MATAEV, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng tóraghasy:

- Men ekrangha jurnalistikany bitirgen adam ghana barsyn dep aita almaymyn. Biraq, shyny kerek qazirgi tanda teleefirde әnshiler, әrtister, tipti sheneunikter qaptap ketti. Búghan men qarsymyn. Olar, meninshe, óz júmystarymen ketui kerek. Al, olardyng úmtylatyny - oryssha aitqanda «piar», qazaqshalaghanda «tanymaldylyq». Halyqtyng aldyna shyghatyn adamda qatty dayyndyq boluy tiyis. Jәne ol adamnyng úyaty boluy kerek. IYә, iyә, jýrgizushi kishkene bolsa da óz әreketin úyatynyng tarazysyna salsa dúrys bolar edi. Qay qaydaghylar efirge shyghyp alady da, eldi shulatady. Týkke túrmaytyn, adam tyndamaytyn baghdarlamalar ekrangha shyghyp jatyr. Mysalgha aitsam, myna «Eki júldyz» baghdarlamasy. Oghan mýldem ishki dayyndyqsyz adamdar shyghyp jatyr.  Biz «ana jýrgizushi anany zorlapty, ana jýrgizushi bireudi aldap ketipti» dep estip jatamyz. Halyq aldyna shyghatyn adam ýshin búl óte las nәrse. Mening talabym da ishki jany, ruhany dýniyesi taza adamdar ghana ekrangha shyghuy kerek.  Elding sózin aitatyn adamdar ekrangha shyghuy kerek. Telearnalardyng men biletin ústanymymen qarasaq, televiziyanyng ýsh maqsaty boluy shart. Birinshi, aqparat beru. Ekinshi, aghartu mәselesi. Ýshinshi ghana, oiyn-sauyqtyq sipatta boluy qajet. Bizding qazirgi televiziyanyng barlyghy ýshinshi ústanymdy birinshi oryngha shygharyp jiberdi. Qazir bәri jekemenshik bolyp ketkennen keyin qalaghanyn kórsetip jatyr. Búryn kórkemdik kenes degen bolatyn. Ol kórkemdik kenes osylardyng barlyghyn tarazygha salyp, ekshep otyratyn. Ár habar ssenariy negizinde qatang baqylaumen dayarlanatyn bolsa, múnday kelensizdikter oryn almas edi. Sodan keyin jurnalisterding ishinen de myqty shou-baghdarlama jýrgizetin qyz-jigitterdi tabugha bolady. Ártisterdi, әnshilerdi halyq onsyz da kez kelgen jerden kóredi, toydan da, konsertten de, alannan da. Olardy endi ekrannan qoymay-qoymay kórsetsek, halyqtyng kózine sýiel shyqpay ma? Onsyz da qazir men biletin halyqtyng bәri tek Reseyding telearnalaryn kóredi. Óitkeni, bizde kóretin týk joq. Shou kerek bolsa, Reseyding shouy da jetip artylady...

 

 

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №12 (303), 8-sәuir, 2010

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434