SARYAGhAShQA BÓLINGEN QARJYNY KIM JEP QOYDY?
Sәuirding 13-inde «Azat» Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng kensesinde Ontýstik Qazaqstan oblysy Saryaghash audany Aqtóbe auyldyq okrugining túrghyndary baspasóz ókilderimen kezdesti. Eki jyl búryn, yaghny 2008 jyly 20-21 aqpandaghy su tasqynynan zardap shekken saryaghashtyqtardyng tauqymeti kýni býgingi kýnge deyin tausylmapty.
Túrghyndardyng jurnalistermen kezdesuin úiymdastyrugha bas-kóz bolghan «Azat» partiyasy tóralqasynyng mýshesi Marjan Aspandiyarovanyng aituynsha, ontýstikten kelgenderding barar jer, basar tauy qalmaghan son, jәrdem súrap demokratiyalyq partiya kensesine kelgen. Sebebi, su basqan Saryaghashtaghy jaghday «Azattyn» nazarynan tys qalmaghan. Osy mәslihatqa kýni keshe ghana keletinderin aityp, habarlasqan Qyzylaghash pen Eginsu eldi mekenderining túrghyndaryn orta joldan әkim-qaralar ústap alyp, jibermey qoyghan. «Oppozisiyalyq partiyagha baryp shaghymdanbaysyndar, barlyq materialdyq mәselelerindi sheshemiz», - dep, uәde bergen kórinedi.
Sәuirding 13-inde «Azat» Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng kensesinde Ontýstik Qazaqstan oblysy Saryaghash audany Aqtóbe auyldyq okrugining túrghyndary baspasóz ókilderimen kezdesti. Eki jyl búryn, yaghny 2008 jyly 20-21 aqpandaghy su tasqynynan zardap shekken saryaghashtyqtardyng tauqymeti kýni býgingi kýnge deyin tausylmapty.
Túrghyndardyng jurnalistermen kezdesuin úiymdastyrugha bas-kóz bolghan «Azat» partiyasy tóralqasynyng mýshesi Marjan Aspandiyarovanyng aituynsha, ontýstikten kelgenderding barar jer, basar tauy qalmaghan son, jәrdem súrap demokratiyalyq partiya kensesine kelgen. Sebebi, su basqan Saryaghashtaghy jaghday «Azattyn» nazarynan tys qalmaghan. Osy mәslihatqa kýni keshe ghana keletinderin aityp, habarlasqan Qyzylaghash pen Eginsu eldi mekenderining túrghyndaryn orta joldan әkim-qaralar ústap alyp, jibermey qoyghan. «Oppozisiyalyq partiyagha baryp shaghymdanbaysyndar, barlyq materialdyq mәselelerindi sheshemiz», - dep, uәde bergen kórinedi.
Eki jyl búrynghy topan sudyng ótinde qalghan ontýstik ónirdegi «Aqtóbe», «Birlesu», «Jýzimdik», Ghany Múratbaev atyndaghy jәne «Qoshqarata» auyldyq okrugterinde bes jýzden asa túrghyn ýileri zaqymdanghandar tiyisti oryndargha shaghymdanyp, Astanagha eki ret barghan, su tasqyny saldarynan keyingi jergilikti komissiyanyng shygharghan әdiletsiz sheshimin qayta qaraudy talap etip, oblystyq prokuraturagha aryz jazghan. Prokuratura 2009 jyly 13 qarasha kýni 7/324-shi nómirmen bergen jauabynda oblystyq әkimdik qaytadan komissiya taghayyndap, su tasqynynan túrghyn ýilerge kelgen zalaldy anyqtaugha qosymsha sharalar qoldanugha úsynys bergenin aitqan.
Su tasqynynyng saldaryn jong jóninde ýkimet 2008 jyly 21 nauryzda arnayy qauly qabyldap, әleumettik maqsattaghy nysandardy jәne túrghyn ýilerdi qalpyna keltiru is-sharalaryn bekitken. Sol qauly boyynsha zardap shekken túrghyndardyng otbasyna 295 myng tenge bólinui de qarastyrghan. Alayda jergilikti tekseru komissiyasy әr ýidi aralap, zalaldardy kózben mólsherlep belgilegen. Sudyng ortasynda qalghan otbasylar belgilengen somanyng 25 payyzy mólsherinde ghana aqsha alsa, әkimdikte tanys-tamyrlary barlar jýz payyzgha deyingi qarjyny iyelengen. Búl ónirde túrghyn ýiler kóbinese saman kirpishten salynghandyqtan, topan sugha tótep bere almaghan.
Zardap shegushi Gýlnәr Júmabaevanyng aituynsha, su tasqynyna әkimdik kónil bólmegen. «Barmaghan jerimiz, baspaghan tauymyz joq, - deydi Gýlnәr. - Qúzyrly mekemelerge, «Núr Otan» partiyasynyng oblystyq bólimshesine de aryzdandyq. Ótken jylghy 2009 jyldyng nauryz aiynan bastap, «Azat» partiyasynyng oblystyq filialyna baryp aryzdanyp, kómek súradyq. Sol uaqyttan beri «Azat» partiyasynyng zangeri kelip, kenes berip, talay bylyqtyng basyn ashyp kórsetti. Osy partiyadan basqa eshkim bizding jaghdayymyzgha kónil bólmeydi. Saryaghashtyqtardyng tartyp otyrghan tauqymetin osy partiya arqyly respublikalyq dengeyge kóterip, joghary biylikte otyrghandargha eskertu jasau ýshin keldik».
Al taghy bir zardap shegushi Oralay Ájihanova: «Biz okrugtegi 500 otbasynyng atynan kelip otyrmyz. Eger qúzyrly mekemeler bizding talabymyzgha qúlaq aspasa, audandyq jәne oblystyq әkimdikting aldynda qarsylyq sharasyn ótkizip, el-júrtty kóteremiz», - deydi.
Onyng sózin Núrlan Shahabaev qostady: «Su tasqynynan keyingi bizding kórgen azabymyz Qyzylaghashta da qaytalanbauy ýshin arnayy kelip otyrmyz. Jergilikti jerde qúrylghan komissiya eshqanday mәseleni sheshe almaydy, búl jaghday ýkimet tarapynan baqylanugha tiyis».
Saryaghashtan kelgenderding sózining jany bar, jergilikti jerde qúrylghan komissiyanyng qúramynda arnayy qúrylys mamandary joqtyng qasy, su tasqynynyng zardabyn saraptap-esepteu ýshin de kәsiby biliktilik qajet. Sol sebepti de su tasqynynan keyin qalqiyp, su sorghan saman ýiding qabyrghasynyng sylaghy týsip, irgetasy otyryp, jóndeuge kelmeydi. Komissiya jәrdem aqshany ýiding uaqytsha qalqighan keypin syrttay qarap baghalap, shygharypsalma sheshim shyghara salghan. Osynday sauatsyz, biligi joq komissiyanyng tújyrymy boyynsha jasalghan әreketting kesirinen 500-den asa túrghynnyng baspanasy qauipti jaghdayda túrghan kórinedi.
Memlekettik әleumettik shiyelenisterdi qarastyru jәne sheshu jónindegi qoghamdyq kenesting tóraghasy Núrlan Nyghmatullinge jazghan ótinishterinde búdan búryn da «Núr Otan» partiyasyna aryzdanghandaryn, biraq esh nәtiyje bolmaghanyn atap ótken. Osy ónirdegi 500-dey otbasynyng jaghdayyn sheshudi, әri okrugte kóshpeli otyrys ótkizudi talap etken. Osy ótinishten keyin nәtiyje bolmasa, jaghday ushyghyp ketpeui ýshin aldaryna songhy ret kelip otyrghandaryn eskertken.
EGINSULYQTAR ENIREP JÝR
Osy baspasóz mәslihatynda «Azattyn» tóralqa mýshesi Marjan Aspandiyarova Eginsu auylynyng 400-den astam túrghyny qol qoyghan ótinish-hatty Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetovke de, baspasóz ókilderine de tapsyrdy. Ótinishti oqyrman nazaryna yqshamdap úsynyp otyrmyz: «Qyzylaghash su qoymasynan zardap shekken Eginsu auyly turaly nege memlekettik dengeyde aitylmaydy? Býkil búqaralyq aqparat qúraldarynda nauryzdyng 13-inen bastap kórsetilip, basylyp jatqan suretter: shatyryna deyin su batyp túrghan ýiler, suda qalghan kólikter, Tótenshe jaghday ministrligining tikúshaqpen halyqty kóshirip jatqan telearnalardaghy kórsetilip jatqan beynekórinister - Eginsuda bolghan jaghday. Titrde: «Qyzylaghashqa kómek berinizder», - dep jazady. Múnday kózboyaushylyq kimge qajet? Qyzylaghashty topan su bir týnning ishinde shayyp ótip, tanghy saghat 9-da Eginsudy sugha batyrdy. Bizge kómek qashan keledi? Áriyne, Qyzylaghashtaghy qyrghynmen Eginsudy salystyrugha kelmeydi, onda adamdar ólimi oryn aldy. Olardyng arasynda biz siyaqty aman qalghandar bar ghoy, bizdi bólip-jarmay, bәrimizge birdey kómek kórsetiluge tiyis. Osy su qoymasynyng kesirin biz de tartyp otyrmyz. Sózimizdi eshkim estimeydi, oblystyq «Jetisu» arnasynyng jurnalisteri: «Bizge naqty tapsyrma berilgen, tek qana Qyzylaghashty týsiremiz. Týsirgende de, oblys әkimi S.Ýmbetovke alghys aitylugha tiyis, «negatiyv» kerek emes», - deydi.
Al 20-25 kýn suda qalghan ýide qalay túramyz? Ortasynan qaq bólingen saray, monsha turaly aitpay-aq qoyalyq. Ghylymiy-zertteu institutynan kelgen mamandar: «Eginsudaghy ýilerdi qaytadan salu kerek», - degen qorytyndy jasady. Al audan, oblystan neshe ret kelgen komissiya sheshimderin birneshe ret ózgertti. Túrghyn ýilerding jartysyn «Qazaqstan temirjoly» salyp beretin boldy dese, al olardyng esebine kirmegen 72 ýy boyynsha shygharylghan sheshim kýnde ózgerip jatyr. Basynda 25 ýiding búzylyp, qayta salynatyny aitylyp edi, endi ol ýiler sany 16-gha kemidi. Jergilikti biylik Aqsu audanyndaghy bankting esepshotyna týsken qarjy tek Qyzylaghashqa júmsalatynyn aitady. Eginsulyqtargha kim qol úshyn beredi? Mine, býgin osynday azapqa shydamay, bir adam asylyp óldi, bәrimizding ólgenimizdi kýtip otyrsyzdar ma? Bos uәde, qúr sózden sharshadyq».
(Eginsu auylynyng 400 túrghyny qol qoyghan).
Baqytgýl MÁKIMBAY,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 15 (52) ot 14 aprelya 2010 g.
