Qazir ata-anagha student úl-qyzy bylay túrsyn, mektepte oqityn-darynyng qaltasyna da kýndelikti tiyn-teben salyp túruyna tura keledi. Azyn-aulaq bolsa da sol tengening ózi balany aqshany dúrys júmsay biluge ýiretedi. Óitkeni, búl - balanyng alghashqy «budjeti» emes pe?.. Aytayyn degenimiz, ata-ananyng balasyna kýndelikti qajeti ýshin qansha aqsha bergeni dúrys degen әngime tónireginde.

Qazir ata-anagha student úl-qyzy bylay túrsyn, mektepte oqityn-darynyng qaltasyna da kýndelikti tiyn-teben salyp túruyna tura keledi. Azyn-aulaq bolsa da sol tengening ózi balany aqshany dúrys júmsay biluge ýiretedi. Óitkeni, búl - balanyng alghashqy «budjeti» emes pe?.. Aytayyn degenimiz, ata-ananyng balasyna kýndelikti qajeti ýshin qansha aqsha bergeni dúrys degen әngime tónireginde.
Europanyng birqatar elderinde (mәselen, Germaniyada) balanyng kýndelikti shyghyndary ýshin qajetti aqsha arnayy zanmen bekitilgen. Aqshanyng kólemi balanyng jasyna qaray ózgerip otyrady. 6 jasar bala 50 eurosent alsa, 15 jasqa deyin onyng «karmannyi» shyghyny 30 eurogha deyin ósedi. Al bizde múnday aldyn ala shegelenip jazylyp qoyghan ereje joq. Balanyzgha qansha aqsha beremin deseniz de erkinizde. Ony mýmkindiginiz ben jomarttyghynyz bilsin… Shóngening perzentining tabanyna kirgenshe ózining mandayyna qadalghanyn tileytin әke-sheshe balasynan baryn ayamaytyny ras. Tek keyde «jomarttyng qolyn joq baylap», jaghdayy tómen otbasy balasyna kýndelikti qajetti tiyn-tebendi de tauyp bere almay qalyp jatady. Arnayy jýrgizilgen zertteu júmystary balasyna jomarttyq tanytatyndar túrmysy orta dengeydegi ata-analar ekenin anyqtaghan. Bir qyzyghy, óte baquatty túratyn ata-analar balalaryna aqshany óte az beredi. Keybiri tipti bermeydi de. Olardyng kópshiligi aqsha beru balany jalqau әri masyl etedi dep esepteydi. Al ózining alghashqy kompiuterlik baghdarlamasyn 13 jasynda jasaghan әigili milliarder Bill Geyts balalaryna býkil dәuletining 1 payyzday ghana bóligin qaldyrypty. «Milliarder bolyp esei syndarly emes»dep esepteytin Geyts balalarynyng ózderin-ózderi qamtamasyz etudi ýirengenin qalaydy. Sondyqtan da anyzgha ainalghan baylyghynyng basym bóligin balalaryna emes, qayyrymdylyqqa bergen.
Balanyng aqshany tiyimdi jaratugha dayyn ekendigin qalay bayqaugha bolady? Úl-qyzynyz qaltasyna salyp bergeninizdi bolmashygha jaratyp qoyyp, qayta-qayta qylqyldap aqsha súray berse, ata-ananyng әreketi qanday bolmaq? Aqshasyn jónsiz jaratqany ýshin «jaqsylap» túryp jazalap, kelesi joly qarjylandyrudy qysqartu kerek pe? Álde, tapqanym balamdyki dep barynyzdy soghan berip sholjandatasyz ba? Osy mәsele tónireginde mamannyng pikirin bilsek.
Lәzzat ALShYNOVA, «Demeu» jastar ortalyghynyng diyrektory:
- Mәsele - aqshanyng kóleminde emes, balanyng tәrbiyesinde. Úl-qyzdy jas-tayynan aqshanyng qadirin týsinetindey etip tәrbiyeleseniz, keyinnen oghan qansha aqsha bergenim dúrys dep bas qatyrmaysyz. Bala aqshany dúrys jaratudy әke-shesheden ýirenedi. Bastysy - otbasynda týsinistik pen ýilesim, mahabbat pen senim boluy kerek. Sonda ózin qatarynan kem qylmau ýshin ata-anasynyng azannan qara keshke deyin ýy betin kórmey júmys istep, aqsha tauyp jýrgenin kórgen bala ysyrapshyldyqqa barmaydy. Ol ózine shynynda da qajet bop túrghan aqshany ghana súraydy. Balanyzgha der kezinde dúrys tәrbie bere almasanyz, ol temeki shegip, ishimdikke boy aldyryp nemese týngi klubtardy adaqtap ketui mýmkin. Sosyn onyng shyghyny da kóbeyedi. Aqsha bermey qoy arqyly búl jaman qasiyetterden tyya almaysyz. Óitkeni, ol qajet aqshany qanday jolmen bolsyn bәribir tauyp alady. Aqshany orynsyz jarattyng dep agressiya jasaudyng da qajeti joq. Aldymen ata-ana balanyng tәrbiyesine der uaqytynda kýsh salyp, óz isterimen ýlgi boluy kerek. Sebebi, balalarymyz bizderding «kóshirmelerimiz» ghoy. Qalay desek te, qazirgi balalar aqsha sanay biledi. Óitkeni, olar kapitalistik qoghamda ómir sýrip jatyr ghoy.

Erke ERQONYR
«Núr Astana» gazeti 21 mamyr 2009 jyl