«Qoljetimdi túrghyn-ýy -2020» memlekettik baghdarlamasy nege layyqty nәtiyjege qol jetkize almauda? 2012 jyly kezekke túrghandar sany 147 myng bolsa, býgingi kýni ol 268 myngha jetip otyr. Yaghny bir jarym jyldaghy ósim 80 payyzgha jetken. Búl ne degen masqara? Kezekting azangdyng ornyna kóbeyip otyrghan sebebi nede? Mine, osy súraqtar Mәjilis deputaty Talghat Erghaliyevti mazalap, ol palata otyrysynyng songhy plenarlyq otyrysynda premier-ministr Kәrim Mәsimovtyng atyna saual joldady.

Ózining saualynda deputat qoljetimdi túrghyn ýiding qol jetkizbey ketken sebepterin de ashyp kórsetipti. Sonyng ishinde «qoljetimdi túrghyn-ýi» baghdarlamasy boyynsha 62 mln. sharshy metr (juyq shamamen 1 mln. pәter) salu kózdelgen bolsa, memleket sonyng 17 payyzyn ghana ózi saludy josparlaghanyn aita kelip: mine, kezekke túrghandardyng bәri túrghyn ýilerdi osy qatardan alugha iyekteri qyshidy deydi.  

Is jýzinde ne bolyp jatyr?

Is jýzinde memleket ózdiginen týk te salmaydy, al túrghyn-ýilerdi «Túrghyn-ýiqúrylysjinaqbanki» jәne Qazaqstandyq ipotekalyq kompaniya (QIYK) siyaqty memlekettik úiymdar arqyly jekemenshik kompaniyalardan satyp alady nemese olargha tapsyrys beredi. Sosyn satyp alynghan túrghyn-ýilerdegi pәterlerdi kezektegilerge beredi. Alayda, osy eki úiymdy da memleketting «ondyryp» jatqany shamaly. Mәselen, songhylaryna 2013 jyly 25 mlrd. tenge bermek edi, is jýzinde 15 mlrd. tenge ghana berilgen. Biylgha belgilengen 26 mlrd. tengening ornyna 14 mlrd. tenge ghana bólingen. Memleketting túrghyn-ýimen qamtudaghy osynday salghyrttyghy halyqty ipoteka alugha iytermeleydi. Al ipoteka degening óte bay adamdardyng paydalanuyna ghana bolatyn amal. Europanyng ózinde tek óte joghary tabysy bar adamdar ghana oghan bara alady deydi deputat. Bizding elde soghan baramyn dep qanshama adam dýniye-mýlikterinen airylyp, әleumettik kýizeliske úshyrady. Barynsha damyghan degen Europa elderinde halyqtyng 60 payyzy memleket saldyrghan ýilerdi jaldap túrady. Biz de ýidi jekemenshikke alugha qúmar bolmay memleket salghan ýilerdi jaldap túra berudi jolgha qoiymyz kerek. Biraq ýkimetimiz túrghyn-ýy salugha shorqaq bolyp otyr. Osy mәseleni sheshu ýshin, yaghny memlekettik túrghyn-ýy qúrylysyn jýrgizu ýshin qúrylghan «Túrghyn-ýy qúrylysy korporasiyasy» ózining negizgi mindetinen auytqyp, qazir jogharyda atalghan úiymdardyng qyzmetimen ainalysyp, jekemenshik kompaniyalardan túrghyn-ýy satyp alu isimen ainalysyp ketti. Sóitip, túrghyn-ýy qúrylysynyng naryqtyq baghasyn bәsekelestik arqyly týsiruge tiyisti memlekettik qúrylys kompaniyasy da alyp-satu qyzmetimen shektelip otyr. Mine, osy korporasiyany ózining negizgi mindetine búratyn uaqyt jetti. Onyng saudamen ainalysuyn toqtatyp, negizgi mindeti – qúrylysqa kóshuin qamtamasyz etu kerek. Sonda ghana biz túrghyn-ýy qúrylysynda bәsekelestik orta qalyptastyryp, baghanyng týsuin qamtamasyz ete alamyz jәne halyqtyng túrghyn-ýige zәrulik problemasyn sheshe alamyz deydi Talghat Erghaliyev.

Osynday mәselelerdi kótere otyryp deputat ózining ókilettigin paydalanyp premier-ministrden tómendegilerding oryndaluyn talap etti:

1. Jyl sayyn paydalanugha beriletin túrghyn-ýy qúramynda memlekettik menshikting kólemin arttyru;
2. Túrghyn-ýy qúrylysy korporasiyasynyng ózining negizgi qyzmeti – qúrylyspen ainalysuyn qamtamasyz etu;
3. Túrghyn-ýy qúrylysy salasyndaghy memleketting qatysy bar kompaniyalardyng mindetterin qalay oryndap jatqanyn bilu ýshin olardyng qarjylyq-sharuashylyq isterine tekseris jýrgizu;
4.  «Qoljetimdi túrghyn-ýi-2020» baghdarlamasyna sәikes memlekettik qúrylysty qarjylandyrudy arttyru;

Áriyne, osy talaptar oryndalyp, deputattyng kórsetken

problemalary sheshilse ghana Elbasynyng «Qazaqstan -2050» Strategiyasynda aitylghan: «әrbir qazaqstandyq ýshin túrghyn ýige qol jetkizu normagha ainalsyn» degen talaby oryndalary sózsiz. Áytpese,  qúr sóz bolyp qalady.

Jasyn ShÝREK, jurnalist

  Abai.kz