...Toqsanynshy jyldary Halyqaralyq

qatynastargha «Naghyz haos» qaghidalary

әser etti, dәlel de, dәiek te mol...

Samueli P.Hantington

Býgingi Qazaq әlemi kýrdeli jolgha qaray oiysa týsude. Qúrlyqtaghy derjavalardyng geostrategiyalyq anysy da ózgesheleu. Qalayda Qazaqstannyng (Qazaq elinin) býgingi qadamy, halyqaralyq qatynastaghy  orny oqshaulanatyn  osy tús – alashapqyn, qyzyqty. Jalpylama dәuir tynysy ózgeshelendi degen sóz. Búrynghy 100 mln adamnyng basyn jútqan 70 jyldyq tarihy bar «Úly qazan tónkerisi» - Kenestik, ejelgi Resey patshalyghynan qalghan «songhy bekinisi» men geosayasy  auany bizdi shyt jana sýrleudi tandaudyng qarsy kensirigine keltirdi. Aziya kenistigindegi Kenestik eski kespir - yaky Jahandanu atty jana bet-beynening aiyrymynda bizding taghdyr da kórinetin boldy. Búrynghydan kóp aiyrmashylyghy joq «Neoevrazinizm» súlbasy qazirgi Qyrymnyng jaghdayatynan keyin tipten anyq beleng beretindey. Orta Aziya kenistigindegi endigi «bos oryn»-da (vakum) endigi kezekte Qazaq Ókimetine asa manyzdy, qyraghy is, әreket jýrgizudi núsqaytyn sekildi. Endeshe eskishe «ýkimetbasshysy» janasha  premier - ministr lauazymyna qanday túlgha kelse de osynau úly mehanattarymen jantalasa kýresetini aitpasa da týsinikti.  

Bir tústary tek Reseyding ghana «izmshil» kóz qyrynyng núsqau, yqpalymen oryndalatyn budjettik qarjy sekildi asa manyzdy  nauqandy sharuany býgingi jaghdaymen býtindey salghastyrugha kelmeytindigin de eskertemiz be, qaytemiz?..

Áueli 1993-1996 jyldar arasyndaghy memlekettik budjetting kólemi dollargha shaqqanda qansha edi?! - Qazir she? Jer men Kóktey...

«Qúrsaqtaghy qúlaq pen midyn...» jeleui hәm  kesiri qaymana halyqtyng ashu-yzasymen kórinis tabatyn da soghan negizdelgen «spektakli» qoyylatyn. Keshegini ansaushylyq, ótkenning dәmi keppegen keriezuli erinderden «qymbatshylyq» atty renish, aiqay-shu saulay jóneletin. Ótpeli sәtting lany...

Ekinshi jaghynda Qazaq jerindegi tabighy resurstardyng orasan moldyghy, әlemdik naryqtaghy shiykizattyng óniminen keletin rizyq, kiris mólsheri «búl ne degen batpan qúiryq, aidalada jatqan qúiryqtyn» ash kózdi kebin keltiretin edi.

Túlghagha ýnemi kinaratty kýmәnmen tek shýbә keltiru ghadetimen ómir sýrdik. Sol iydeologiya indetinen aryla almaudyng saldarynan biz ýnemi oqshau túrghandargha «piyaz turap túryp ashyghan kózben» qaraudy ghana ózimizge maqúl kórdik. Imanghaly Núrghaliyúlynyng túsynda  kommunistik ishirtkige әbden ulanghan ishki esepti dýbәrә top «ishki jalpy ónimning ósimi kýmәn tudyrady...» dep aiqaygha basty... Tinsiz aghayynnyng nilsiz «piary» әm «jeng ishindegi júdyryqtyn» bas kótergen siqy.

Qazaq bolsa – ghasyrdyng birtuar túlghasy bola almaydy?! Adam Smitting qolyndaghy «әlemdi qozghaushy kýshting ilimy mehanizmining kiltin» silekeyimizdi shúbyrta tamsana audaryp, tónkerip otyryp, tek utopizmdi sypyrmayym bayandaytyn professordyng tozyghy jetken konspektisindegi silikpesi ghana qalghan qisyngha sýrinip jyghylyp jattyq. Olardyng әsireqaghidasy boyynsha Ýkimet sharuashylyq isine «bylyghumen» birge, kóp túrpatty jekemenshik sektorlargha sypyrmayym «shabuyl» jasau kerek eken?!

Imanghalidyng 1993 jyly Elbasy әkimshiligining kómekshisine barghan túsy – osynday kýrdeli sayasy teketirestikting órshigen kezine dóp keldi. Sonau bir «neoliyberalizm» dauagerlerine úqsaytyn dimkәs biylikke kelgen túnghysh jedel jәrdem dәrigeri sekildi...

IYә, bir dimkәsty dәuirdegi ekonomikany qúlantaza sauyqtyrugha Ronalid Reygannyng «temirqazyghy әm sәuegeyi» Milton Fridman (1912 j.t)-ning qúdiretti qisyndary arasynan tabylghanynday. Sol sekildi eng kýrdeli tústa memleketting «kompostyq qúrylghysyn»  alaqanda ústap jýru «kosmostyq  qarqynda» zymyrap bara jatqan eski, jana qúrylymgha tizginshi bolu IYmekenning  mandayyna  osylay jazylghan.

Qazaqstan Respublikasynyng Elbasynyng birinshi kómekshisi, Atyrau oblysynyng әkimi, Qazaqstan  Premier ministri, Memlekettik hatshy, Preziydent әkimshiligining jetekshisi t.s.s. lauazymdar ony ongha bir, solgha eki laqtyratyn.

Sosializmning tayghaq soqpaghymen mimyrttap kele jatqan ýkimetting tozyghy jetken mәshiynesin bir baghyttan taydyrmay, «qayta sekiruge ontayly jana sýrleu» tandaudy, sol bir eski «kazarmanyn» terezelerinen taza lep engizudi birinshi ret qolgha alghan sol IYmeken, hәm nómiri besinshi Ýkimetbasy.  

«Jel baghyty ózgeredi...» - degen  Milton Roz Fridman qisyny Qazaq dәuirine de  óz kebimen jetti, kelise ketti, әlde basqa ma kim bilsin, әiteuir «keruen kóshti...»!?

 Áriyne bir túlghanyng kýlli dәuir tynysyna sinirgen týrli pәtuәlerin bir kósemsózshining iygere almasy hahi. Alayda sosializmnen daryghan kereghar sandyraqtarmen «tamaqtanyp», bәrin bireu ýshin jasaytynday «aurudyng sózin sóilep, saudyng asyn jeytin» keritartpalar men kýlli dýniyeni kókke kótererdey sybanyp jýretin kózboyaushy sholaq belsendiler býtin bir el, qalyng júrttyng aibaryn jasqap, jigerin qúm etetin kez de sonda,  solay bolghanyn sezetin-di... El kókiregi aqiqatynda kiyeli tәuelsizdik quanyshyna  kómuli edi!

Tez arada elding etek-jenin jighyzu sharasy qoldanyldy. Sol arqyly  innovasiya, tete qúrylym, jol, qúrylys, sauda  dayashylyq oryndarynyng úlghaya týsuining nәtiyjesinde sheneunikterding qatty «konservlengen» my qatparlaryna eptep taza aua ene bastaghan-dy.

Tek qana Almatygha, sonynan Astana sekildi alyp megapolis qalagha baqanyng dolbaryn kerektenu, kerektenbeu, damys ýshingi týrli maghynaly  úghymnyng mәn-maghynasyn úqtyru «múrnynyng suyn sýrtuge» de múrshasy kelmeytin әr basshygha auyr salmaq-ty. Sol zil jýkti kóterip ótuding óte kýrdeli júmbaghyn IYmekeng sheshti, kóterdi. Basqanyng menejmenttik qisaptaryn esepteu, mejeleu, erkin didarlasu men tipten keyde naqty sóilesuding kónbis ýlgilerin nemese basshylyqtyng menejmenttik ólshemderin iygere almay etpettegen, jútandanghan auyl, kentterge aparu qiyametin keshti ol.

Ásire, saliqaly órkeniyettengen  qalalardaghy bay, manap (oligarhiya) ýstem, tóbel toptyng bipazdyghynday emes-au, mýldemgi kommunizmshil kórsoqyrdyng shiykiligi men kinәratty әrekettilerden attap ótuding ózi qiyngha soqqany ayan.

El rizyghyn meylinshe óz baspaydasyna jaratudyng «ozyq ýlgileri» beleng alatyny da bayqalghan. Memleket qazynasyn,qogham mýlki tyshqanshylap talan-tarajygha salugha qúnyqqandardy qúryqtau, retteu ya bolmasa olarmen «uaqytsha istes bolu» qauipi de tuyndaghan-dy. Shynynda da eski sýrleu - jol bolmas, eski dәstýrdi dәriptep, madaqtaudyng ózi damysqa óltire kedergi jasady. Búghan búrynghy postkommunistik elderding  sayasy dýrdarazdyghy men keri yqpaly tiymedi deuge bolmaydy. Aytalyq  Baltyq jaghalauy elderi men Qyrghyzstandaghy qyrghiqabaq әsireradikaldyq әreketter Ózbekstan, Tәjikstandaghy eskini jaqtaushy «janartushylardyng salqyny» Qazaq elin ainalyp ótpedi. Ásirese 1992 jyldan etek alghan Tәjikstandaghy qantógis sekulyaristler men ruaralyq jýgensizdik, Aughanstannyng qarulanghan toptarynyng  Dushanbedegi qimyly birtýrli «júqpaly» -tyn. Búdan keyingi yaghny 1994 jylghy jeltoqsanda kóterilgen Sheshenstandaghy daghdarys taghy da  óz úshqynyn tastaugha jaqyn edi. Sebebi, qazaq qashannan jel ótinde boldy...

Basqa bir elderde jeke kәsipkerler men jeke menshik tauar óndirushilerdi «etpetinen týsiretin» tipten tórtkýl әlemdegi kýlli qogham  kýirep jatqan tústa Qazaq elining eski jana eki iri shaharyndaghy jaghday tipten salystyrmaly qalypta qonyrqaltalau bolsa da  túraqty edi. Jazushylar әueli óz basynan keyin «nandy» jazatyn! Sol sәttegi iri shahardyng tizgini Mahambette tuyp-ósip, Pushkinde oqyghan, Pol Samuelsonnyng «Ekonomika: Mәre hәm zert» (1947), Jeyms Tobinning «Bir dorbagha barlyq júmyrtqany salugha bolmaydy» degen kýrdeli qisyndaryn ejiktey bilgen Tasmaghambetting balasynyng tastay uysyndaghy naryq  ózindik, kәsiby naryqtyq zandylyqtary  boyynsha jýrgizile berdi. Kenestik ýlgidegi meyirban keyiptegi ókimetting jyly kórpesine әbden búiyqqan, ertegige ghana sengish qaymana júrt jeke kәsip jýrgizu erkindiginen góri iydeologiyalyq jasandy mýsirketudi eresen jaqtyra beretin kezende ol, eshkimnen yqpaytyndyghyn kórsetti jәne býgingi naryq zany keshegi «sosializmshil» qisyngerlerding týsiniginen mýldemge bólekshe silemning bar ekenin týsindi, týsindire bildi. Kommunizmning ghylymy teoriyasy oqyghangha «dәmdi» bolghanymen is jýzinde jýzege aspaytyndyghyn menzeui de osydan bastaldy.  

Ótpeli qogham óz jýgin kótere almay bir tizerlep myqshyndaghan tústa tenning eki jaghyna birdey «demeu» kórsetu Imanghaligha jenil tiymegen synayly. Alayda Tasmaghambetovtyng ýkimeti eksport ónimderining kózi bolghan tabighy baylyq, ken oryndaryna barynsha  janashyrlyqpen nazar audarudy qarastyrdy, bolashaqty boljady, útymdy sayasat jýrgize aldy...  

 Alyp biylikting aqauly generatory nemese Reseyding ghana jagharmayyn ansaytyn, qúrlyqtan song qúrlyq jalghasatynyna kózi jetpeytin  kemtar qúrylymnyng kemshinderi men mehanizmining auyrtpalyghy әriyne birinshining  jon arqasyna eng aldymen batatyny hahi. Resey jalghan kemsendese jalp etip kónili bosay salatyn búrynghy aq kónil «qazaqy minez» osydan keyin birtindep baryp әptigin әreng basty. Biraq syrtqy jaghdayat asa kýrdeli edi. Qaugha may qúiyp, órt qoiday onay bolghan!?

IYmekenning eng salmaqty kezeni – jahandy qamtyghan «Qyrghy qabaq soghystyn» songhy mәresi 1991-1993 j.j. Bosniya daghdarysy, Balqan týbegindegi soyqandar, Makedoniyanyng aumaly-tókpeli dýrbelenimen teteles kelgen. Sheginu men ilgerileuding óliarasyndaghy jas Qazaqqa aldynghy mezetti boljau, oghan sәikes sayasy әreket jýrgizuding sәti týskende ol sonshama jas, әri asa quatty edi.

Qazaqtyng baylyghy sheksiz degen atýsti kekesin  madaq, nesibening ysyrabyna da qanaghat etu qadireti dәl osy kezende ótti. Sonymen jana ómirge Tәuelsiz Qazaq elining jana últtyq valutasy keldi de Tasmaghambetov ókimetining dýniyejýzilik mәndegi keynsianstvalyq izdenisi tartymdy sәtke bet búrdy.

Meninshe týrli tәsilderding izine týsu Aziya elderining ozyq ýlgilerine ýnilu, zerdeleu mýmkindigi de osy bir ontayly sәtter endi ghana tudy.

Aziya elderining syrtqy sypatynan oryn alatyn әsire issizdik, aqsha deresining tizginsiz shalyqtauy, qoghamnyng degbirining ketui, óndiristerding qúldyrauy tejeluge jaqyndady. IYә...

Áytpegende búrynghy Kenestik ýzindi-júlyndy elderdi qamty jónelgen daghdarys, dinaralyq arazdyq, tәuelsizdikting qúnyn sezinbeytin keybir asqazany alapaday kelimsek basshylardyng týrli is-qimyldary daghdarystyng apanyna qaray iytermeleytin de edi. Qazaq elining geosayasy tabandylyghy osy sәtte aiqyn kórindi. Sayasy demokratiyalyq jelpinister, adam qúqyna qatysty ondy sharualar, naryqtyng erkin qatynasyndaghy ózgeshelikterdi de tәptishteu ersi, tilge tiyek etu de lәzim.

Demokratiyany ersi búrmalau, eski-qúsqyny byqsytu, auylaralyq populistik sher men zar... Tipten keybir oqighalargha búrynghy kommunistik yndynmen qarau sekildi mәselelerding bәrinen aman ótken Qazaq eli osynday!!! Tәniri jar bolyp, «Integrasiya» atty jalaudyng týbinde tyghylyp jatqan «dezintegrasiya»-dan aman qaldy qayran Qazaq!

Ótpeli kezendegi Ókimetke ótkel tabu onaygha týspeytin is. Ýkimetbasshysy bolghan jyldarda erkin naryqty esikting qaqpasyn dúrys ashugha ong niyet bildirgen IYmekeng Memleket qaltasyna týsken somanyng belgili bir bóligin jol, infraqúrylymdy damytugha, densaulyq salasy men bilim beruge júmsauy býgingi jetistikke jetuding alghysatysy bolghanday. Kedergimen betpe-bet kelu rettelmeli naryqtyng naqty kemshilikterin elektep, eksheu, shetten keletin investisiyany saralau, olardyng qyzyghushylyghyn ýdete týsuding nebir qisyndy sәtteri osy tústarda jasaldy deuge bolady. Últtyq tabysty nyghaytu, shetten keletin qarjygha senimdi «qalta» tigu, ol ýshin «bәzbir jolbiykelerdin» pighyldary men júlyntútasyndaghy selkeuli әreketine asa qyraghylyq kórsetu de kerek bolghan da.

Makroekonomikadaghy mәiektenu, mәn-maghynaly auqattanu, әleumettik ónimderdi ózgesheleu, tútynym men úsynym joldaryndaghy aqaulargha taldau jasau ýshin últshyl ústanymdy azamat qajet edi. IYә, Nobeli syilyghynyng iyegeri Robert Lukastyng (1995) makroekonomikalyq jýieleuding ontayly payymdaryna óte úqsas sayasattar jas Qazaq ýkimeti búdan keyin de jalghasa berui quantady. Ekonomikalyq azattyqty jәne memleketting «qojalyq» әkirendeuin azaytudy, kәsipkerlikti qoldaudy eng bastysy shetten engiziletin arzanqol tauarlar men azyq-týlik qauipsizdiginen Qazaq naryq әlemin qorghay biluding naqty qúlshynystary jýrgizile bastaghanyn kesh te bolsa býgin sezinuge bolady. Eng tiyimdi óndiris kózin tabu, ony úlghaytu, mýlik egelerin zoraytu, eng útymdy, nәzik «sezinis iygerildi». Solaysha «Imperializm kapitalizmning songhy satysy» - degen Lenindik qaghidanyng ýreyli qúrsauynan qútyla bastaudyng ózi keremet-ti. Qazaq Ýkimetbasshysy bәrin joghaltyp almaugha tyrmysty. Eger kele jatqan sayasi, ekonomikalyq tәuelsizdikti joghaltsa tútam «shynjyrdy» emes tútas últty joghaltu dep úqty. Qazaq ekonomikasy ózin-ózi retteytin, ótpeli kezennen eptep ótip kele jatty. Ura! Toqsanynshy jyldyng qoghamyn bastapqy qútqaruy mineky osylay bastaldy.

Rasynda Qazaq elining taghdyry Japoniyamen óte úqsas bolghan. Soghystan keyingi mezette Japoniyanyng jaghdayy qanday kýide edi? Halqynyng 2 milliony qyrghyndalghan, kýlli qalalarynyng 40 payyzy kýiregen, kәsiporyndar men óndeu salalary joqqa tәn, qúrysh qúiyp nәpaqa tabatyn óndiristing silti tynyp, silikpesi ghana qalghan desedi. Inflyasiyany tejeu, budjet shyghynyn azaytu, basty óndiristerdi jýieleu, eksport-importty qoldaushy damu qarjy-banklerin qúru, qarjy engizu, nesie jýiesin pәrmendendiruding nәtiyjesinde eng tiyimdi ýnem, eng útymdy investisiya, eng úrymtal ghylymy tehnikalyq tehnologiyany óndiriske engizu, eng bastysy jana ekonomikalyq mýmkindikterdi «mekendendiru» men biylikting túraqtylyghyn qamtamasyz etti. Japoniya búl nauqangha 30-40 jylghy uaqytyn arnady. Mineky búl el 60 jyldary últtyq kiristi eki ese ósiruge qúlshyndy. Eksport ýzdiksiz ósti, tehnikalyq janghyrtular keldi ómirge. 1970 j.j. osy elding ekonomikalyq qarqyny eng jogharghy shegine yaghny 10 payyzdan órledi. 1946 jylghymen salystyrghanda әr jan sanyna shaqqandaghy naqty kiris 844 dollargha, 1960 jyly 1000 dollargha jetti. 1962 jyly Japoniya Ýkimetbasshysy Hayato Ikeda (1899-1965) «Trilaterizm» (Trilaterism) qisynyn jariyalady, sonynan «Nihonjinron» (Nihonjinron) /1980/ ómirge keldi. Últ kóshbasshylary qalayda sol últtyng jarshysy bolatynyn osydan kóruge bolady. Últshyldyq, últjandylyqtyng osy kórinisi Qazaqstanda da boldy. Shyntuaytynda últjandylyq túraqtylyqtyng da bir eresen túghyry bolghangha úqsaydy.  Meninshe bizding IYmekeng de odan kem týspepti. Ol 1990 jyly «Dýniyetanu aspektilerining ekologiyalyq mәseleleri» taqyryby boyynsha kandidattyq, 1997 jyly «Tranzittik sayasy jýielerindegi әleumettik sayasat» ghylymy zertteu júmysy boyynsha sayasattanu ghylymdarynyng doktory ataghyna ie boldy. Sol kezden  әlemdik derjavalar qaghidasyna (Weltmahce) ýnilip, Shvedtik Yuhan Rudolif Chellenning (Johan Rudolf Kjellen 1864-1922) Tórt neologizmi, yaghny ekopolitika nemese memleket pen ekonomika, sosiopolitika nemese memleket tarihyn qoghammen baylanystyryp zerdeleui jәne Germaniyalyq Fridrih Ratselding (Friedrich Ratzel 1844-1904) «Antropogeografdaghy» (1882) demopolitikasy hәm halyq pen jan sanynyng ósimi jaghyrafiyalyq baylanysy jónindegi payymdaryna analiz jasaghandyghy naqty kórinedi. Onyng tikeley basqaruymen Mongholiya, Batys Qazaqstan, Reseyge halyqaralyq mәdeniyettanushylyq ekspedisiyalaryn úiymdastyruy asa qyzyqty edi. Ásirese «Kaspiy: Múnay jәne mәdeniyet» taqyrybyndaghy jasaghan sharuasy bolashaqta ýlken geosayasy isterding temirqazyghy bola alatynyna senuge bolady.

Ýkimetbasshysynyng lauazymyna kelgen sәtte әsire shyraqty geosayasat jýrgizuimen daralanghan túlghalar әlem tarihynda kóp emes. Sonau bir  Italiyandyq Benito Mussoliny (1883-1945)-ding qabileti men iskerligin әlem sayasatkerleri moyyndaydy. Biraq temirdey qatang tәrtip, әleumettik kýshti reformalary ony halyqtyng qoldauyna jetkizse de, onyng sayasy esersoqtyghy men әsire alghyrttyghy jaza bastyrghany bar. Demek Qazaq elining memlekettik dәstýri birden «nólden» bastaluy asa kýrdeli jaghdayattardy әkeldi. Tura Amerikadaghyday eldikting dәstýr sabaqtastyghy bolmaghandyqtan bastabynda jaghday onala qoymaghan. Mysaly, Bill Klinton ózinen búrynghy Franklin Delano Ruzvelit /1882-1945/ (Franklin Roosevelt)-ting «últtyq ekonomikany qayta  janghyrtudyng erejesin» qatang úlastyra ústanuynday nemese Jeyms Karter (James Karter)-ding «adam qúqyghyn qorghau jónindegi diplomatiyalyq» ústanymy, Ronalid Reygan, Jorj Bushtardyng «Quatty Amerikasy» sekildi dәstýrli sabaqtastyqtyng bolmauy  Qazaqstannyng sayasy ekonomikalyq ómirin asa qinay týskenin bayqaymyz. Shetten ýirenbeytin, qaryz nesie almaytyn júmaqty el dәl qazir júmyr jer betinde biren-saran ghana...

Dәlirek aitsaq eluinshi jyldardyng basyndaghy Germaniyanyng basynan keshken ahualyna úqsas әreketterdi Qazaq ýkimeti de qoldana bastady. Áueli eksport importtyng salmaghyn jenildetuge jekelikterdi tartu, júmyldyrugha qúlshynys jasaldy. Ókimetting tikeley baqylauyndaghy shiykizattardy sәl bosatudy qoldanumen qatar eksportqa qatang baqylau qonggha әreket etildi - bir, bagha jәne jalaqyny bosatudyng útymdy tәsilderi jikteldi - eki. Búl is-shara arqyly bagha túraqtylyghyna, júmys kýshin júmyspen qanymdaugha, syrtqy  ekonomikalyq tepe-tendikti saqtaugha, ekonomikany ýzdiksiz ósire týsuge jaghday jasaydy dep kórildi. Ókinishtisi parlamenttegi mәjiliskerler hәm halyq qalaulylary Germaniyanyng Bundestagi men Bundestratynday naqty nәtiyjelerge jete almauy jasyryn emes. Orta eseppen әr jylda 12.5 mln tonna biday egip 5 million tonnasyn eksportqa shygharatyn Qazaq eli ýshin eksportty baqylau sharasyn kerisinshe jaqsy jýrgizdi. Osynday auqymdy naryqty su jana memleketti kýlli batysty enserip otyrghan alpauyt elder әste úmyt qaldyrmasy belgili-tin. AQSh qazaqqa әueli kýmәnmen, sonynan senimmen qaraytyn boldy. Minekiy...

SNG nemese TMD janadan ayaghynan túra bastaghan tústa AQSh-nyng qarjysy birshama «shashyldy». Sol bir 1992-93 jyldary mysaly, Amerikanyng «alaqany ashyq» edi. 1992 jyly 225 mln, 1993 jyldary 417 mln dollardy TMD-gha júmsady. Resey, Armeniya, Gruziya, Moldaviya, Belorussiya, Qyrghyzstan, Týrkmenstangha tek azyq-týlik kómegi retinde 412 mln dollary berildi. Ásirese TMD)nyng aqsha deresin qalypty etuge halyqaralyq valuta qory 6 mlrd dollardyng kómegin úsyndy. Jana elderding ómirin óksitpeyin degen joq. Búl kómek jomarttyqpen beriletin kәde emes edi. Damugha arnalghan jol jora da jana tәuelsiz elderge bergen erulik taghy da emes... Endeshe ol keleshekte birqansha bóligi óteletin jaghdaymen úsynylghan boluy da mýmkin. Ásirese Qazaqstan ýkimetining ekonomikalyq reformalary AQSh-nyng nazaryn erekshe tarta týsti. Óndiristendiru marketingisi, qarjy, jekeshelendiru, jana kәsipti ilgerileuding eng útymdy túsy da osy kezde jasalyp jatty.

AQSh әskery strategiyalyq, ekonomikalyq mýmkindikterding bolashaghyn, tabighy baylyqty iygeruding jana naryqtyq qadamdaryna tóte esep jasady. Áriyne, alghashynda Baltyq jaghalauyndaghy eldermen qosa Qyrghyzstan men Armeniyanyng ahualyna batyspen qosa  kóp nazar salghany bar. Ásirese Armyandardyng sayasy túraqtylyghy, ekonomikadaghy radikalshyl ózgerister óz túsynda AQSh qatarly elderding nazaryn tartqany ras. Qyrghyzstannyng «tәjiriybe alanyna» ainaluy men Tәjikstannyng ishki túraqsyzdyghy, iritkili tolqularynyng úshqyny Qazaqstangha da kelip jetui әbden mýmkin edi. Osy tústaghy Qazaqstan men Qytaydyng qarym-qatynasyndaghy  týitkildi mәselelerdi Qazaq Ýkimeti diplomatiyalyq óte nәzik, sheber tәsilmen sheshe bildi.

Toqsanynshy jyldar toghysynda jas Qazaqstannyng qarqyndy ekonomikalyq reformasy әli de Imanghalilardyng lokamatiyvimen jalghasyp keledi. Álemde súranysqa ie volifram qory jaghymen әzirge búl elding aldyna týsetin eshbir el joq deuge bolady. Ýstirti malgha say, astyrty kenge bay. Shyghys Qayraqty, Búghytydaghy keng jatqan baylyqtar men Kóktinkól, Qaraoba ainalasyndaghy qorlargha týgeldey ekonomikalyq zertteuler men týiindemeli saraptar jasala qoymaghan da boluy mýmkin. Qazaq altyn qory jaghynan әlemde 14-shi, óndiru boyynsha 15-shi orynda «qaqyryghy qúima altyn, týkirigi týime altyn». Jylyna  36-40 tn altyn alady. Qazirgi statistikalyq mәlimetterding keybir ghalamtorlyq jýielerine sener bolsaq Qazaq elining jer qoynauyndaghy altyn qory da az emes. Altynnyng naqtylanghan qory boyynsha әlem elderining birinshi ondyghyna, al óndirisi boyynsha ýshinshi ondyqqa enedi. Jolymbet, Bestóbe, Aqsu, Aqbeyit, Baqyrshyq, Aqbaqay t.s.s 196 altyn keni ónim beredi. Últtyq qordyng aktivteri 72,8 milliard dollargha deyin ósude. Janadan barlau jasalghan hәm jasalmaghan 1800-den astam altyn kenderi naqty bir ýmit dýniyesining betashary retinde kórinis beredi!

Lәiim, qúdayym Qazaqqa osynshama baylyqty bergen bolsa «damu» degen auyldyng asa alysta emes ekendigine senuge bolady. Jaqyn arada Qazaqtyng altyn valutalyq qory 100 mlrd  dollargha jetedi. «Altyntau», «Qazaq altyn», «Qazmyrysh», «Qazaqmys», «Altyn almas» kompaniyalary osy kәsipti mengeredi.

Sonymen qatar әlemdik ekonomikanyng keyipin tanytatyn ónim – mys. «Mys» degende ótken shaq eske týspegey...

Bergisi qúrylystargha, santehnikalyq, elektr jipterin jasaugha qat dýniye. Mashina óndirisinde jәne elektrli qúrylghylargha mystyng qajettiligi erekshe.

Álemde bir tonna mys baghamy 6800 amerika dollaryna ten. Mystyng 32 payyzyna ege Chiliyding ortalyq bankisining mәlimeti boyynsha bir tonna mys 6784 AQSh dollaryna satylady. Al ýstimizdegi jyly mys tonnasynyng qúny 7050 dollargha jetedi. Dýniyejýzinde óndiriletin mys ónimderining 21 payyzyn Qytay kerektenedi. Qalghany AQSh, Japoniya, Ontýstik Koreya, Germaniya, Reseyge tiyesili. Halyqaralyq Valuta qorynyng esebi boyynsha 2016 jylgha deyin 1 tn mys 7336.2 dollargha sharyqtap baghalanbaq. Kórshiles Qytayda 2015-2020 jylgha deyin ónerkәsip óndirisining qarqyndy damu kezeni bastalady. Aldyn-ala alynghan saraptamalyq aqpar  boyynsha Qytaydyng jyldyq qajettiligi 7,2 mln tonnagha jetedi. Úlybritaniyanyng «CHR Economics» saraptau ortalyghy taratqan mәlimetke sýiensek әlemdik mys óndirisining jalpy mólsheri 20.3 mln tonnagha ayaq basty. Búnyng 80-ge juyq payyzyn Qytay, Chili, Japoniya, Resey, AQSh, Germaniya, Zambiya, Ýndistan, Ontýstik Koreya, Polisha qatarly elder toltyrady. Endeshe әlemdik Codelco, Phehps Dodge, Rio Tinto, BHP Billiton qatarly 10 iri kompaniyalar mystyng 50 payyzyn iygerip óndiredi.

Mys ken orny Qazaq dalasynda 10 mynnan asyp jyghylady. Molibden qory jaghynan Aziyada birinshi orynda bolsa әlemde alghy 4-5 oryndy bólisedi. Áueli Jezqazghan nemese Jamanaybattaghy mys qory 10 mln tonnadan әldeqayda artyq deydi. Ghalymdardyng dәleldeuinshe Qazaq elinde dýniyejýzinde eng súranysy mol porfirli, mys aralas qúm tas, kolchedandy siyrek mysty seoliyt, tipten mysty niykeliding qansha auqymdy hәm týsimdi ekenin tayau bolashaqta jete aiqyndala jatar.

Al poliymetal jaghynan qorghasyn men qalayy, kýmis, synap, kobalit (cobalt), kadmiy (cadmium) t.s.s baylyqtardyng keleshektegi bereshegi men strategiyalyq ekonomikalyq esep-qisaby sanaly týrde pysyqtalyp keledi. Múghaljardaghy  Kempirsay  kýlgin (ultra) baritti pluton qory shamamen 430 mln tonna. Tipten Atasu men Jezdining óndelgen marganesi, sonday-aq Qazaqtyng eng sapaly  hromitting eksportyna bәsekelese alatyn elder sany on sausaqtyng ishine ghana siysady desek ne deysiz? Batys jәne Soltýstik Qazaqstan ólkelerinde jer betine óte jaqyn titan qorlary bar. Óskemendegi titan (titanium) óndirisi eshqashan shiykizattan kende bolmaytynynyng aighaghy osy.

Energetika, quat kózi mәselesi sol bir toqsanshy jyldardan beri ýnemi qolgha alynyp kele jatqan iygilikti is edi. Mineky endigi kezekte «Ehro-2017» arqyly balamaly energetika mәselesi keshendi týrde qolgha alyna bastady. Dúrys, әriyne jylyna tek qana 50-100, tipten keybir maghlúmattarda 120-240 mln tonnagha deyin múnay kondensat óndire alatyn mýmkindik bar. Múny aityp otyruymyzdyng sebebi - IYmekenning túsynda týzik jolgha qoyylghan múnay jobasynyng iygiligin keleshekte tipten anyq tútynatyn bolamyz.

Qazaqstan ýshin elektr energetikalyq tәuelsizdik qajet. Juyq jyldary elektr energetikalyq importtan tolyq bas tartuy qajet. Múnaydyng jalpy qory emes-au, tek Manghystau men  Embige deyingi kenistikke qarayyq!?  Alayda múnaydy óndeu men gazdy tasymaldau, oghan degen súranysty  kýsheytu sayasatyna Qazaq ýkimeti barynsha nazar audarudyng nәtiyjesi endi-endi shygha bastady. Endi osy zamanauy infraqúrylymdy jedel qolgha alu  kerek sekildi.

Qazaqstandaghy kómir qory shamamen 185 mlrd tonnamen  esepteledi. Al múndaghy Qaratau, Bayqonyr, Kindiktas ónirlerindegi kómir-kremniyli (shaqpaqty) banadiy kenin osy zamanauy nәzik tehnologiya arqyly nәzik shiykizat retinde paydalanugha qyzyghushy, zәru elder sany da az emes.

Qazaqstandaghy kómir qory 250 jylgha jetedi degen aqparat bar. Eki týrli kómir shygharugha bolady. Mysaly, tas kómir jәne qúba kómir. Orta eseppen 400-den astam ken oryndarynda balanstyq qor 34.5 mlrd tonna. Biz tilge tiyek etken TMD-nyng aldynda túrghan Qazaq, әlemde Qytay, AQSh, Ýndistan, Avstraliya, Resey, Indoneziya, Afrika, Germaniya, Polishadan keyingi 10-oryngha iye. Álemdegi onnan astam elge kómir eksportyn jasaydy. Qazirding ózinde 100-den astam naqtylanghan  kenishterdegi 476,7 mlrd tonna kómirge súqtana qaraytyndar jetedi. Kómir óndirumen ainalysatyn 33 iri kompaniyalar júmys isteydi. Olardyng kórsetkishterin tәptishteuge qayran uaqytty ysyraptamayyq.

Tayau kezenderde Qytay kómirmen ózin-ózi qanymday alatyn mýmkindikke ie bolady-mys. Búl Qazaqstangha da, Reseyge de tiyimsiz. Kómir satyp alugha  eng alpauyt naryq qazirde Qytayda ghana.   

Kórshining aty kórshi.  Olargha «alystan arbalaghansha, jaqynnan dorbalau» tiyimdi. Búl elde qazir  qalalandyru qimyly eresen. Songhy 20 jylda 120 qala janadan ornady. Orta dәuletke ie bolu ýshingi Qytay qimyly da keremet. Tayau jylda nemese 2020 jylda ortasha  dәulettiler sany 700 mln-gha jetedi! Eng bergisi jalaqysy 1500-2000 amerikan dollaryna teng keletin ortasha baylar keledi ómirge. Qytayda qazir ghana bәri «arzan». Olar týtin men ystan qútyludyng jolyn da ýzdiksiz  izdestirude. Keleshekte búlay bolmaydy. Qazirding ózinde osy elding kómir ónerkәsibi birshama shyghyngha úshyrap otyr. Qytay mәlimetterine qaraghanda 2013 jyly 40.554 mlrd yuani nemese 5 mlrd evronyng shyghynyna shaldyqqan alpauyt elding keleshektegi sayasatyna saraptama jasau dúrys siyaqty.

Demek, Reseyde jan sany bayau ósimde bolghandyqtan tútynu jaghy bayau damuy mýmkin. Qytaydaghy elektr quatyn óndiru isi tau ken salasymen tyghyz baylanysta. Balamaly elektr kózderi yaky atom elektr stansiyalarynyng qajettiligi bar әriyne. Biraq kómirding qajettiligi odan da asa týsedi. Álemdik dengeydegi kómirding qajettiligi 2035 jylgha deyin 35 payyz ósedi degen aqparat bar. Elektr quatyna qajet kómir mólsheri Qytayda jylyna ýsh payyzben qosyla beredi. Endeshe Qazaqstandaghy kómir eksportyn odan sayyn qarqyndata týsu kerek!?

Avtokólik óndiru ýshin asa kóp mólsherdegi qarjy kerek. Qalayy, mys qoryna tikeley qatysty «Balqash mys» (1998) ónimderi negizinen Qytaygha eksporttalady. Jalpy «Qazaqmys»-tyng jyl sayynghy ónimi 350-400 myng tonna. Tayau jyldary Qytayda óndiriletin mashinalar ýderisine say Qazaqstan osy salanyng tútynushysy bolyp qaluy әbden mýmkin. Songhy mәlimet boyynsha janadan 30 mashina óndirisi iske jegilgen  Qytaydaghy metall súranysy kýsheye týseri belgili. Ýlken alpauyt naryq irgede túr. Germaniya, Italiya, Angliya qatarly batys Europa týgeldey artta qalatyn týri bar. Tipten әlemdegi iri-iri avtokólik óndirushilerding ózi Qytaygha qaray óndiristerin nyghaytyp  salugha qarjy audaruy mýmkin.

Qazaqstannyng týsti metalyna súranys molayady әli. Ásirese myrysh pen qúryshqa. Temirtaudaghy bolat balqytu isine de tehnologiyalyq reformalar qajet bolady. Bir mashina óndiru ýshin eng bergisi 700-800 keli qúrysh qajet. Resey  Qyrym daghdarysynan keyn ekonomikalyq strategiyasyn Sibirge qaray toptap  Qiyr Shyghysqa qaray baghyttay bastady. Qiyr Shyghys Reseyding «sauyn siyry» bolady dep esepteydi. Barlyq kenning 70 payyzy osy aimaqty alyp jatyr. Reseydegi gaz mólsheri  44,4 trillion tekshe metr alangha teng bolsa, temir keni 100 mlrd tonna, qalayy 8 mln tonna, altyn 700 myn, kómir 190 mlrd tonna, mys 85 mln tonna. Endeshe Resey tayau jyldarda tabighy baylyghy jaghynan әlemde 2-3 oryndy bere qoymaydy. Kórshining týsimi osylay bolsa da, ony Qytaydyng sinirui mýmkin bolsa da qorytuy jaghynan ne bolar eken?!

Bizding nazar audarghan túsymyz jas Qazaq memleketining 90-jyldardan keyingi úrymtal tústary boldy. Osy kezenderde el basqarghan barlyq ýkimetbasshylaryna riza bolugha tiyis sekildimiz. Alayda, sol  el serkelerining eng arqalylarynyng biri Imanghaly Núrghaliyúlynyng jana memleket jasau qarsanyndaghy birshama oqshau sayasatynan sóz qozghaugha qúlshynyp kórdik. Álemdik geosayasy ahual eshkimning arqansyz óz degenin jasay alatyn negizgi elderding (gore states) ghadetti is-sharuasy bolsa kerek. Osy bir ótpeli tústa eng deyekti sayasattyng jýrilui Qazaqtyng bolashaghyn asha týsetindey. Býginderi Qytay, Ýndistan, Japoniya, Ontýstik Aziya elderi Qazaqstanmen teng dәrejede qatysa bastauy quantady! Bir kezderi Tayvani Aziya qúrlyghynda alghy shepke shyghu ýshin birshama kedergilerden ótken. Mysaly, 1986 jylgha deyin jalpy eksport 8 payyzda ghana túratyn búl el 1-2 jyldyng ishinde 35 payyzgha deyin eksporttyq mýmkindikterdi qisapsyz ósirdi. Samueli P.Hantingtonnyng (Samuel P.Huntington) «Órkeniyetaralyq qaqtyghys, janartyla bastaghan ghalamdyq tәrtip» atty enbekte Murrey Uaydenbaum (Murrey L.Waidenbaum): «Búl aimaqta /Tayvani/ Japoniyanyng ýstemdigi túghyrda túrsa da, Qytaygha negizdelgen Aziyanyng jana ekonomikasy, kәsiptik óndirisi, sauda qarjylyq ortalyqtary asa qarqyndy damudyng jolyna týsti» dep qorytyndy jasaghan. Qazaq memleketin de osynday bolashaq kýtip túr. IYә, Úly Qytaydyng «sayasy sәuletshisi» Den Syaopinning 1984 jyly kótergen bir mәselesinde tórt týrli erekshelikti tilge tiyek etkendigi bar. Onda:

«...Qytay iri jәne mayda memleket. Qytay kishkentay el bolsa da halyqaralyq dengeydegi iyelenetin orny bәkene de shәkene de emes, Qytay damushy el bola túra onysy sosializmning alghashqy satysyna qatysty, Qytaydyng irili-úsaqty memleket sypaty ózara sinisude. Nәtiyjesinde osy el qarqyndy damyp, eng keleli tehnologiyaly mәdeniyetti, alpauyt el boludyng jolynda túr...» degen edi. Osy bir úly qisyndy qayta-qayta oqy berginiz keledi. Lәiim qayta-qayta...

Súraghan Rahmetúly, aqyn

Mongholiya, Bayan-Ólgiy qalasy

2014 jyl, mamyrdyng 1 janasy.

Abai.kz