Últtyng tarihy úlaghatynyng bir parasy – ótken ómir, keshken ghúmyrdyng tәlimi men tәrbiyesin keleshek kemel kýnder jadyna sinirip, kerekke jaratuda bolsa kerek. Búl әr dәuirde ghúmyr keshse de, bar dәuirge ortaq qúndylyqtar múratynan jazbay, tughan el, ósken ortasyna paydaly is tyndyrghan túlghalardyng enbegi men esimin reti kelgen jerde eske alyp, olardyng ruhyn janghyrtyp otyrugha da qatysty úghym.  Osy rette, daryndy túlghalargha bay qazaq mәdeniyetinde, qazaq sóz ónerinde, qazaq jurnalistikasynda Erbol Shәimerdenúly esimdi erekshe bir eljandy túlghanyn, jogharyda aitylghan múrattargha boyyndaghy bar qajyr – qayraty men talantyn arnaghan azamattyng da bolghanyn aita jýrgenimiz abzal bolar edi dep oilaymyz. Ol – bir qaraghanda birtogha sabyrly, óte ústamdy da mәdeniyetti, óz janyn tolghandyrghan ózekti oilaryn jalaulata jar salyp, abyr – sabyr bolyp jýretin adamgha mýldem úqsamaytyn. Al, tyndyrghan isteri - últtyng ruhany baylyghyna qosylghan qomaqty ýles, úrpaq sanasyn saralaugha arnalghan aituly tәlim, múraty – biyik, nysanasy – dәl, dәrmeni de dәiegi de bekem ister bolatyn. Aqyn, jazushy, zertteushi, audarmashy, jurnalist, qayratker Erbol Shәimerdenúlynyng azamattyq túlghasy – tughan elimizding túghyrly biyiginen Tәuelsizdik tany atqan tolayym jyldarda jana bir biyikke kóterilip, jana bir kenistikke qanat qaqty.

Janym Otan, syryng – san, ólshemning – myn,

Sen – bir gharysh, men – sening jer serigin.

Sen dep soqqan jýregi, jany – sende,

Perzentinmin – bir týiir bólsheginmin!- dep jyrlaghan Erbol aqyn, ómirining sonyna deyin osynau bir adamy aibarly antyna adal qalypynan adaspay, ómirden erteleu, tym erteleu attanyp ketti...

Ol Tәuelsizdigimizding ay tanbaly aishyqtary - Tuymyz, Eltanbamyz, Ánúranymyz sekildi bagha jetpes qúndylyqtarymyz jayly tanymdyq, tәrbiyelik mәni asa joghary tuyndy - tolghaular jazdy. Jas úrpaq boyyndaghy izgilik qaynarlaryna dem beretin derekter men dәiekterge toly osynau enbekterding qay-qaysysy bolsyn, bir-bir oqulyqtyng mindetin atqaryp túrghandyghy talassyz shyndyq. , Osy rette, Erbol Shaymerdenúlynyng qazaqtan shyqqan túnghysh rәmiztanushy - geralidist ekendigin, al, jana zaman әkelgen tolayym bolmysty – «Ótkeni joq ertenge de qúlyqsyz, Ruhsyz el  túra almaydy qúryqsyz» - dep elendep, Tәuelsizdikting ay tanbalaryn tynymsyz jar sala nasihattaghan túlgha ekendigin de aita ketkenimiz abzal.

Jana dәuirdin, jarqyn dәuirding naghyz janashyrlarynyng biri, anajúrt, atamekennining әrbir sәtti qadamyna quana qol soghyp otyratyn azamattyng bar ghúmyry - otansýigishtiktin, últ múratynyng úlaghattaryna sheksiz berilgen qayratkerliktin, qala berdi aghartushylyqtyng jarqyn beynesi edi. «Alash arystary armandaghan asyl múrat dәuiri bizding kezenge túspa-tús keluine qaraghanda, biz de tegin úrpaq emespiz-au, osy» - dep qoyatyn jymiyp.

Úzaq jyldar qalammen qayratkerlikting qos tizginin qatar ústap, ózi jýrgen ortasynda, ózi qyzmet paryzyn atqarghan salasynda Tәuelsizdik tәlimderin, onyng bayandy bolashaghyn «jyrlap» otyratyn. Pikirge bay piradar zamannyn, Sheraghang aitpaqshy – «bir kem dýniyenin» kirbindi sәtteri әngime bola qalsa – «Ey jigitter, qyiyndyq qoldyng kiri emes pe, termen jusang ketedi de qalady» - dep әzildep te qoyatyn.

Al, aqyn Erbol:

Tang núrymen araylaghan tónirek,

Jatyr mazdap oshaghynda ómir-ot

Tәuelsizdik tәi-tәy basqan nәrestem,

Súq kózderden saqtaghaysyn, qúdyret! –

dep tolghanatyn.

Kók tuym iyilmesin, jyghylmasyn,

Kózge - jas, keudege - óksik tyghylmasyn.

Túrghanda kók bayraghyng kókti tirep,

Tughan el, sen qashan da, túghyrdasyn! –

dep tilek tilep otyratyn.

Sóz ben isting jarasymynda – qay zamanda bolmasyn azamattyq túlgha túrghan, jaqsynyng sharapatymen aishyqtalar asyl qasiyetterding qara ormany alystan men-múndalap kóz tartyp túrghan...

Erbol Shәimerdenúly jany nәzik, sezimi sergek, sózi oily aqyn da bolatyn. Kemerinen asqan jyr nópirinde onyng oily oramdary oqyghannyng oiynda, týisingenning týisiginde oqshau oryn alatynday dәrejede túrghan dýniyeler dep baghalaugha túrarlyq tuyndylar. Az jazda da, saz jazghan  Erbol aqynnyng poeziyasy ózinshe bir әlem, adamy asyl qasiyetterding san qyrly iyirimderinen syr tartqan jyrlardan túratyn poeziya bolatyn. Eli men jerine arnalghan, adamzattyng asyl múrattarynyng bir biyigi - janúya jarasymy men perzent aldyndaghy paryz taqyrybyna arnalghan aishyqty jyrlary jangha jylu, sezimge shuaq syilaytyn shumaqtardan túratyndyghyn kez-kelgen oily oqyrman birden-aq bayqar edi. Sondyqtan da bolar, onyng jazghan oily oramdargha toly jyr joldarynyng kóbi әnge ainalyp, kópshilikting kókeyinen oryn tauyp ta ýlgergeni.

Aqyn, jazushy, publisist, jurnalist, audarmashy Erbol Shәimerdenúlynyng qoghamdyq – sayasi, әleumettik salalarda jýrip ótken joly bir ghúmyrgha azdyq etpeytin jol edi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap tipten qarbalas qyzmetter atqardy. Biylik tútqasynda jýrip elge, júrtqa, óskeleng jas úrpaqqa ruhany nәr beretin, nәrli de әrli 20-gha juyq kitaptar jazyp, jaryqqa shyghardy.

Osy enbekterding ishindegi erekshe bir kózge týsetinderi, jogharyda aityp ótkenimizdey, tәuelsiz memleketting últtyq rәsimderi turaly, eltanu turaly jazghan tanymdyq enbekteri men qatar, әlemdik aqyl-oy alyptarynyng asyl sózderin, tughan últymyzdyn, arghysy týbi bir týrki әlemi úlaghatty túlghalarynyng aqyl-oy inju-marjandaryn erinbey-jalyqpay jinap, ózge tildegilerin ózegi nәrli, úghymgha jenil sóz marjandarymen әdiptep, kóz mayyn tauysa ana tilimizge audaryp, el iygiligine jaratuy der edim.

Tau alystaghan sayyn asqaqtap kórinetini tәrizdi, Erekenning artynda qalghan osy múralarynyng qay – qaysysy bolmasyn, últtyng ruhany qazynasyndaghy, zamanalardyng kýn tәrtibinen  týspeytin úrpaq tәrbiyesi salasyndaghy orny da, óresi de biyik múralar eken. Jalpy «Qazaq aforizmderi» atty ortaq ataumen birneshe ret jaryq kórgen búl enbekter, әr qazaqtyng tórinde túrugha, әr jetkinshekting sómkesinde jýruge, el qamymen eleng kýnder keship jýrgen әr qyzmetkerding kitap sóresinen tabylugha layyq kitaptar ekeni dausyz. Sondyqtan da bolar, Erbol Shәimerdenúly kitaptarynyng dýken sórelerinde úzaq jatpaytyndyghy.... Ózining kezindegi zamandas, syrlas, múndas dostary býginde aityp jýrgenindey: «men múndaymyn!» - dep keude qaqpay-aq, «aqyryn jýrip, anyq basqan» Erekennin, arghy tegi Mark Avreliy men Qorqyt әuliyeden bastau alatyn tektiler tebirenisinen tughan qanatty sózderden túratyn toptamalary, erlikke para-par enbek desek te artyq aitqandyq emes. Dostar demekshi, ayauly azamat turaly sol dostary jazyp jariyalaghan estelikterding bir shoghyry «Jýregimen ot tasyghan» dep atalghan qomaqty kitap bolyp jaryq kórse, endigi bir shoghyry – әr avtordyng atynan jeke-jeke - «ónege», «sýispenshilik», «jan-jaqtylyq», «izgilik», «sezimtaldyq», «adaldyq» taqyryptarymen jaryq kórdi. Asyl azamattyng bar bolmysyn beyneleytin osynau asyl sózderding astarynda, adamdyqqa adal, dostyqqa bekem, enbegi el esinde eleuli Erbol Shәimerdenúlynyng ótken ómir, keshken ghúmyrynyng izgi de iygi izi jatqandyghy dausyz shyndyq!

Ózi de әr sózining qúnaryna mәn berip, әr pikirining óresine ýnilip otyratyn, jaryqtyq. Amal ne daryn men daralyqtyng ólshemimen alghanda aramyzdan tym erte ketken azamattyn, osyndayda aitylar – bergenine bereri mol edi. Ózining boyyndaghy asyl qasiyetterimen azamattyq asyl beynesimen, iynemen qúdyq qazghanday eleuli enbegimen qazaqtyq ruhany qazynasyna ólsheusiz ýles qosqan Erbol Shәimerdenúly osy kýnderi aramyzda jýrse aghanyng jasy 60-qa tolar edi.

Múzafar Álimbaev aghasynyng – «Eger mening tústarym men tetelesterim, Erbol Shәimerdenúlynyng myna antalogiyasyndaghyday, delebendi qozdyryp, tipti, derekti uәj, órlik jәne asqaqtyqqa bókken ýlgi-ónege núsqalardy bala kezden oqyp, bilip ósse, býgingi biyigimizden әldeqayda joghary bolar edik-au?!» - degen  maghynasy mәndi abyz - baghasyn óz qúlaghymen esitip, bir masayrap qalar edi...

Degenmen, әdebiyetimizding dualy auyz aqsaqaly Múzaghannyng búl tolghanysy, Erekendey asyl azamattyng óz janynday sýiip, jalghyzynday óbektegen tughan júrtynyng jadynda, onyng ózine ghana tәn ekinshi ghúmyrynyng - mәngilik ghúmyrynyng bastalghanynyng bir belgisi bolsa kerek!

Tәken Moldaqynúly

Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz