Dóngelek ýstel: Qazaq medisinasy Qytayda arnayy ghylym retinde qalyptasty

Jaqynda ghana Almaty qalasyna, QazÚU-dyng arnayy shaqyrtuymen qytay jerinen bir top medisina ghalym-mamandary keldi. Ghylymy konferensiyagha qatysqan qandastarymyzdyng negizgi zertteu taqyryby últtyq medisina tónireginde. Qandastarymyz qolgha alghan qazaqsha em-dom salasy óz otanymyzda baqsy balgerlerding úshyqtauy men ýshkiruinen asa almay jýr. Sәti kelip túrghanda qonaqtarymyzdy shaqyryp, qazaq medisinasy tónireginde «Keleli kenes» ótkizgen edik. Keneske Shynjang medisina uniyversiytetining professory, m.gh.d.,   Shynjang Qazaq shipagerlik dәri zertteu ortalyghynyng jetekshisi Ásiya Beysenbayqyzy, Shynjang medisina uniyversiytetining janyndaghy birinshi emhanasynyng professory, m.gh.d.,   sýiek mamany Jasarat Jәlelúly, Shynjang Qazaq shipagerlik dәri zertteu ortalyghynyng qyzmetkeri, farmokolog maman Úlyqan Núrhabekqyzy, Shynjan Qazaq shipagerlik dәri zertteu ortalyghynyng qyzmetkeri, Pekin Yunion Uniyversiytetining PhD doktory Bolat Maqabylúly qatysty.

- Qytaydaghy qazaq medisinasy qalay damuda? Qazaqstanda damuy kenjelep qalghan qazaq shipagerligining býgingi tanda qanday mәseleleri bar?

Ásiya Beysenbayqyzy: - Qazaq eline kelip últtyq medisina tónireginde sóz qozghap otyrghanymyzgha óte quanyshtymyz. Qazaq medisinasynyn, qazaq shipagerligining tarihy óte terende jatyr. Biz shartty týrde qazaq medisinasynyng ghylymy bastauyn 1738 jyly jaryq kórgen Óteyboydaqtyng «Shipagerlik bayany» degen kitabymen baylanystyramyz. Al týptep kelgende, búdan búryn da qazaqta halyq emshileri bolghan. Olar shóp dәrigerlermen týrli aurulardy emdep, emdeu tәsilderin jasaghan. Alayda, aralyqta biraz jyl ýzilis bolyp, endi mine qazaq emshiligi qaytadan qolgha alynyp keledi. Qytay elinde biyldan bastap biz múny halyq emshiligi demey, qazaq medisinasy dep tanydyq. Óitkeni qazaq shipagerligi   jýielenip, medisina ghylymnyng bir salasy bolyp qalyptasty. Nege deseniz, bizde qazaq emhanalary bar. Qazaq óz tәsilderimen, ózindik dәrilik shópterimen emdeytin zamanuy emdeu jýiesi qalyptasty. Sonymen qatar, basqa da emhanalarda qazaq medisinasymen emdeytin bólimsheler qúryldy. Mysaly, Altayda, Ile, Qúljada Qazaq dәrigerligi zertteu ortalyqtary 2007-2008 jyldan bastap júmys isteude. Al, bizding Shynjan Qazaq shipagerlik dәri zertteu ortalyghy 2010 jyldyng qarasha aiynda ýkimet osynday zertteu ortalyghyn ashugha qoldau bildirip, beiktti. Sóitip, 2011 jyl resmy týrde ashyldy. Bizding Shynjan Qazaq shipagerlik dәri zertteu ortalyghynyng basqalardan aiyrmashylyghy naqty tәjiriybeler jýrgize alamyz, dәrilik shópterding qúramyn tekserip, qarapayym emshiler jasaytyn dәrilerdi memleket dengeyine kóteruge yqpal etemiz. Bizding maqsatymyz ortalyqtaghy zertteulerding memleket ólshemin jetkizip, qanday emhana bolmasyn qazaq dәrilerining paydagha asatyn, daua bola alatyn dәrejege kóteru. Qazaqstangha da bizding dәriler kelui de mýmkin.

Taghy bir maqsatymyz mamandardy oqytu. 2010 jyly eng alghash orta tehnikum ispetti bólimshege 100 bilimger qabyldanyp, qazaq shipagerligining orta tehnikumy qúryldy. Al, bir jyldan keyin Shynjang medisina uniyversiytetinde qazaq shipagerligi boyynsha tolyq kurs bilim beretin jana bólimi ashyldy. Sodan beri jylyna bir top qazaq medisinasy boyynsha jastar qabyldanyp keledi. Olar basqa medisina salalary sekildi 6 jyl oqyp, bitiru kuәligin alyp shyghady.

Búl dәrilik shópterdi zertteu, paydagha asyrudan basqa,   qazaq medisinasyndaghy biylghy tabysymyz qazaq medisinasy boyynsha bilim alghan mamandargha kuәlikti zandastyrdyq, Memleketting bilim beru jýiesi qazaq medisinasy bilim salasy retinde tanyp, kuәlik berudi bekitti. Biylghy týlekter kuәligi bar qazaq medisinasynyng mamany bolyp shyghady. Ayta keter jayt, bitirushi jastar arasynda qazaq medisinasy boyynsha synaq jýrgizilip, kuәlik beriledi. Olar keyin qazaq medisinasy boyynsha júmys istey alady. Qazaq medisinasy boyynsha bilim alatyndar tek qazaqtar ghana emes, sonymen qatar basqa últ ókilderi de bar. Biraq, synaq qazaq tilinde ótedi.

Qazir qazaq medisinasy damu jolynda dep aitugha bolady. Biz qazaq shiypegerligi , halyq emshiligi emes, ghylymy negizi bar qazaq medisinasy dep tanimyz. Bizding júmysymyz ónimdirek boluy ýshin 2012 jyly «Qazaq shipagerlik ghylymy qoghamyn» qúrdyq. Búl úiym birlese júmys jasau maqsatynda qúryldy. Qazir 600-n astam mýshesi bar. Búl qoghamymyz damyp keledi, jylyna bir ret auqymdy shara, yaghny ghylymy talqy jiynyn ótkizemiz. Múndaghy maqsatymyz ózara pikir almastyru, qazaq medisinasyn damytu.

Jasarat Jәlelúly: - Qazaq shipagerligin qazaqsha em, daualau dep aitatynyn jii estimiz. Biraq búl shartty ghana atauy. Bizding qazaq medisinasy degen óz ghylymymyz bar. Ony «Alty túghyr teoriyasy» dep ataymyz. Úly oishyl әl-Farabidyng kitabynda «Tórt túghyr» dep aitylady. Óteyboydaqtyng jazuymen «alty túghyr» bolyp damyp keledi. Múny qalay medisinada jýzege asyramyz? Mysaly, sýiek synsa orys nemese batys medisinasy ony ornyna keltirip, ýsh aigha deyin gipspen qatyrady. Búl mýlde qate. Ol topyraqqa qatyryp tastaumen ten, ýsh ay gipten keyin sýiek júmsaryp, әlsiz bolyp qalady. Buyn quysy joghalyp, shemirshek azayady. Nervterding qyzmeti zaqymdanady. Sebebi, gipsting ishine aua kirmeydi ghoy. Sondyqtan, ony qatyryp qoymay, kerisinshi qimylmen emdeu kerek. Sondyqtan, synyqty, sinir ýziluin qimyl arqyly emdeu deytin qazaq medisinasynyng janalyghyna Qytay ýkimetin den qoyyp otyr. Qazaq medisinasy ózi birneshege bólinip, salalanady. Diagnoz qoidyng ózindik erekshelikteri bar. Mәselen, adamnyng qimyl-qozghalysy, sóilegen sózine qarap nemese   auyrghan jerin ústap, tamyr basyp kóredi. Tamaq arqyly emdeuding de joly bar: qymyz -qymaran, shúbat, t.b. tagham týrleri arqyly emdeydi. Otashy, búlaumen de emdeydi. Tarihta saqtardyng búlauyna shóp dәriler qosylghan eken. Grekterding jazbalarynda, shóp dәri jasaudy saqtardan ýirengenderi turaly jazylady. Odan keyin qan shygharu. Onyng da óz mezgili bolady: qar erip, su tasyghan kezde shygharady. Sonymen qatar, u men udy qaytaru. Halyq emshiliginde múny neshe tәsilderi bar. Medisinanyng simvolynda nelikten eki jylan beynelenui tegin emes. Qazaq medisinasynda ruhany daualaudyng ózi ýlken bir sala. IYnemen emdeu, terini tesu – múnyng barlyghy teoriyanyng shenberinde jýzege asady.

- Osy tústa súraq tuyndap túr. Sizder qyzmet etetin Shynjang emhanasynda emdeuding zamanuy týrleri óte kóp shyghar. Degenmende, atalghan qazaq medisinasynyng emdeu tәsilderi tәjiriybe jýzinde qanshalyqty qoldanylady?

Jasarat Jәlelúly: -   Qytayda 56 últ bar. Ár últtyng óz medisinasy bar. Al, qazaq medisinasy osynyng ishinde 6-shy orynda túr. Qazaq medisinasynyng joly óte dúrys ekenin tәjiriybe dәleldep otyr.

Ásiya Beysenbayqyzy: - Jasarat Jәlelúly synyqshylyq tәsilin óte jaqsy qoldanuda. Búryn ony operasiya arqyly emdeytin bolsa, qazyr ota jasalmay-aq emdeuge bolady. Qazaq medisinasynyng batys medisinasynan ozyp túrghan osynday janalyqtary bar.

Úmúhan Núrhabekqyzy: - Qazaq medisinasy óte jýieli. Mening kәsiby mamandyghym otashy, onyng ishinde sýiek-buyn otashysy. Synyqtardy salu,buyndy qalpyna keltirudi qazaq shipagerligi boyynsha emdep jatyrmyz. Emdeluge kelgen nauqasqa eng aldymen, diagnoz qoyamyz. Synyqty salghannan keyin, әri qaray basqa últtyq medisinagha tәn em-dom jasaymyz. Mysaly, synyqty salghan song tauyqtyng júmyrtqasynyng aghyna týrli dәrilerdi qosyp, aralastyryp, synyqqa tanamyz. Jana Jasarat aghamyz aitqanday, batys medisinasyndaghy gipspen emes, júmyrtqanyng aghymenen emdeymiz. Eger synyq auyr bolsa, onda jan-jaghynan taqtaushalarmen tanyp tastaymyz. Tanghanda da, qan jýretindey erkin, dәkeni de, taqtayshalardy da aralyq saqtap otyryp, baylaymyz. Júmyrtqanyng aghy men oghan qosatyn dәriler sýiek jetildiredi. Múnday dәrilerdi biz «Jalghaghysh talqan» dep atadyq. Búl ghylymy dissertasiya retinde zerteldi. Jәne oghan patent aldyq. Búl qazaq shiypegerligining klinikada óte jaqsy qoldanatynyn anghartsa kerek.

Bizding emhanalar óte qarbalas júmys isteydi. Óitkeni, emdelushiler óte kóp. Árirese, sýiek bitistiru jaghynan qazaq medisinasyn moyyndaytyndar kóp. Óitkeni, Batys medisinasy gipspen qatyryp,shegelep tastaydy. Al, bizde basqasha. Kýl parshasy shyghyp, sýiek synyp ketse de, oghan operasiya jasamay-aq, jazugha bolady. Nege qazaq medisinasynyng dәl osy sýiek bitistiru salasy jaqsy damyghan desek, halqymyzdyng kóshpeli ómir saltynyng nәtiyjesinde qalyptasty. Sebebi, qazaqtyng ómiri attyng ýstinde ótken, jii kóshedi, týrli sporttarymyz bar. Sodan halyq arasynda otashy, synyqshylar kóp taralghan. Al, ony ghylymy jolmen zerttep, dәri qalay paydagha asty, qanday tәsilder qoldandy degen sekildi súraqtardyng jauabyn tabudamyz.

Búdan basqa, qazaq medisinasynyng ózindik emdeu әdisi – búlau. Ghasyrlar búryn búlaudyng emdik qasiyeti turaly Óteyboydaq babamyz aityp ketken. Búlaudyng ózi altygha: saqtandy búlau, baptaulyq búlauy, qaqtaulyq búlauy, naqtauly búlauy degen sekildi bólinedi eken. Halqymyzdyng at qongdaghy kóregendigin qaramaysyz ba? Qazaqtyng búlayyn biz ortalyghymyzda ashtyq. «Jelghúz» dep at qoyyp, ýkimetten kómek alyp jýzege asyrdyq. Búl óte tiyimdi, sebebi shyghyny az, emdelushilerge únaydy. Basqa ishki aghzalargha esh ziyany joq. Mәselen, dәri ishse adamnyng ish qúrylysy auyrady, al búlau syrttay emdeytin bolghandyqtan esh keri әseri az. Himiyalyq dәrige qaraghanda, ziyany joq dese de bolady.

Bolat Maqabylúly: - Assalaumaghaleykum! Osynda otyrghan mamandarmen qazaq medisinasy jóninde birlesip júmys jasap kelemiz. Qazaqstangha әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng 80 jyldyq mereytoyy qarsanynda arnayy shaqyrumen keldik. Ál-Faraby esimin bala kýnimizden bastap bilemiz. Ol qazaq medisinasynyng negizin qalap bergen.

Men qazir Pekin uniyversiytetinde, yaghny PhD doktor dәrejesinde bilim alyp jatyrmyn. Múnda dәrilik shópterding himiyalyq qúramyn zertteu boyynsha izdenis ýstindemiz. Mening mamandyghym qazaq medisinasymen tyghyz baylanysty. Nege deseniz, qazaq medisinasy osy tabighy ónimderge sýienedi. Qytay ghalymdarynyng qazaqtyng emdik shópterdi paydalanuy turaly súraghany bar edi. Endi, naqty kesip aita alamyz. Qazaq dәrilerin naryqqa shygharu ýshin bir mekemege toptasyp, júmys isteudemiz. Isimizding nәtiyjesi jaqsy dep aita alamyz.

Qazir birneshe baghyt boyynsha júmys istep jatyrmyz. Tabighy ósimdikterding týrlerin, sanyn anyqtauymyz kerek.Ekinshiden, ol ósimdikterding qanday paydasy bar nemese qanday maqsatta paydalanamyz degen súraq tuyndaydy. Taghy aita keter jayt, halyq emshileri bizge kelip, emdik shóp jasau tәsilderimen bólisedi. Al bizding tarap olargha patent jazyp beredi. Ózimizding últymyzdyng iygiligine jaratu ýshin dereu patenttep beruge tyrysamyz. Keyin emhanada zertteuden ótkennen keyin, ol tәsil emdeuge paydalanylady. Eng tiyimdi dәriler qoldanysqa jiberiledi.

- Qazaqstanda qazaq medisinasy joq. Jәne «qazaq medisinasy» degende oigha birden baqsylyq, emshilik týsedi. Sol taraptan qaraghanda, sizderding júmystarynyzgha riza bolyp otyrmyz. Qazaq medisinasyn odan әri qaray damytugha Qazaqstan tarapynan qanday bir kómek qajet pe?

Ásiya Beysenbayqyzy: - Milliard qytaydyng arasynda otyryp, qazaq medisinasy damyp jatyr. Degenmen, bizge daryndy, bilimdi mamandar qajet. Ýkimet tarapynan nemese jeke azamattar bolsyn osy qazaq medisinasyn qoldau kerek. Biz 2012 jyldan bastap, Qazaqstangha jyl sayyn kelip jýrmiz. Biz tek bir ghana maqsatpen, qazaq medisinasyn damytu ýshin ghana kelemiz.

Búl jaqtaghy halyq emshilerining kóbi ruhany jaghynan emdeydi eken. Jәne sýiek otashylar, synyqshylar eken. Qazaq medisinasy elimizde damytu kerek. Óitkeni búl qazaq memleketi búl. Qazaq memleketi bizding qazaq medisinamyzdyn, shipagerligimizdi otandyq medisina dep tanysa. Sonda ghana qazaq medisinasy әlemge әigili medisina bolyp qalyptasar edi.

- Qazaq medisinasynyng Qytaydaghy orny qanday?  Ózderinizge belgili  Qytay medisinasy da  ýlken bir sala. Qazaq medisinasy onyng enshiles salasy bola ma, әlde  jeke medisina salasy retinde  damy ma?  Qazaq medisinasynyng bolashaghyn qalay elestetesizder?

Ásiya Beysenbayqyzy: - Qazaq  medisinasynyng bolashaghy jarqyn dep  oilaymyn. Óitkeni, әr últtyng ózinin  medisinasy, emdeu әdis-tәsilderi  bar.  Biraq,  qazaq medisinasynyn  negizgi teoriyasy  bar. Biz qazir meyli zertteu jaghynan  bolsyn, bilim beru nemese  emdeu jaghynan bolsyn  teoriyamyzdy birlestirip jatyrmyz. Yaghny tәjiriybe men últtyq medisina teoriyalaryn baylanystyrudamyz.  Múndaghy maqsatymyz basqa medisinalardan  qanday erekshiligi,  parqy bar ekendigin kórsetu. Bizding jasaghan shóp dәrilerimiz Qytay, Tiybet,  Monghol medisinalarynda joq  dep aita almaymyz. Biz sol  dәrilerding ónimin kórsetu, dozasyn mólsherleu, keri әserin azaytugha baylanysty. Qazaq medisinasynyng maqsaty aurudyng eng qysqa uaqyt ishinde, eng az aqsha júmsap, auru azabynan aryltu.

Jasarat Jәlelúly: -  Ár últtyng medisinasy bolady degen oi  aityldy. Al,  qazaq medisinasy alty túghyrgha sýienedi. Osy  alty túghyrdyng ainalasynda jýrgizilgen emdeu әdisteri  osy  qazaq medisinasynyng dingegi.

Bolat Maqabylúly: - Múnda týrli mamandarmen kezdestik. Olarmen eki elding arasynda qazaq medisinasy turaly jiyi  baylanysta  bolu turaly  ortaq uaghdagha keldik. Bolashaqta osyndaghy qazaq mamandarymyzben  birlesip  júmys istesek,  qazaq medisinasyn elimizde  de damytsaq degen oy aitamyz.

Úmúhan Núrhabekqyzy: - Qazaq medisinasyn damuyna atsalyp jýrgen azamattar aman bolsyn!   Osynday ghylymy túrghydaghy auys-kýiis, barys-kelis,  baylanysymyz kýsheye bersin!

Dóngelek  ýsteldi jýrgizgen Bilәl Quanysh

Qamshy.kz